Mõista-mõista

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

6 märts 2016 ei leidnud Liis ja Kristel [cherub]

Otsisime küll ja ka varemleidnu Madis tuli vaatama, mida me seal nii kaua otsime, aga meie kuus silma aaret ei tuvastanud :(

4 detsember 2014 ei leidnud Liivo [crypt12]

Ei olnudki aega vahepeal oma geomeelt treenida, sest kiusatus selle aarde leidmiseks oli nii suur. Käisin siis täna jälle kohal, teekond ju nüüd selge. No aga muidugi, nagu näha võite, siis aaret ma ka seekord ei leidnud. Seekord ei pakutud mulle isegi süüa mitte, kuigi läksin spetsiaalselt tühja kõhuga, et võib-olla tekib pakutava linnutoidu vastu huvi. Ilmselt siis oli kellaaeg vale ja tädi oli juba linnud ära toitnud. No mis seal siis ikka.

Aaret sain siis seekord otsida rahulikumalt, isegi lumi oli ära sulanud ja libisemist karta polnud vaja. Ka kaarti vaatasin eelnevalt hoolikalt ja panin looduses pidepunktid paika. Aga ei, aare ennast ei avaldanud. Päris vales kohas ma siiski ilmselt ei olnud, kuna tunk’i märgatud libaaaret ma kohtasin. Võib-olla ma tõlgendan siiani vihjet valesti, mine tea. Aga eks millaski uuesti….

2 detsember 2014 ei leidnud Liivo [crypt12]

Jälle tühjade kätega? Jah, täiesti tühjade. No aga see-eest oleks kõhu korralikult täis saanud. Sellest aga pajatan siiski allpool.

Mõistatuse lahendamisest on nüüd küll omajagu aega möödas, aga kuna see ämber, kuhu ma astusin, oli piisavalt suur, siis on mul see veel siiani detailselt meeles.

Kogu lugu sai siis alguse sellest, et august-oktoober käisin rattaga tööl. No ja alati proovisin teha nii, et kas tulles või minnes saaks ka mõne aarde nopitud. Tööletuleku tee saab ju alati kõveraks keerata. (Hannes, Julius Oro aarde logis) Kuna aga kõik kõvera peale jäävad tavaaarded said suht ruttu otsa, siis alustasin mõistatusaaretega, lootuses, et mõni ikka kõvera peale jääb. Jõudsin Mõista-mõista juurde. Kirjeldust ei lugenudki, vaatasin pilti ja jooksutasin oma ajurakukesed kokku. Pärast restarti pöördusin abipalvega isand Google poole. Google on meil õnneks väga lahke, tuleb teda ainult õigest kohast torkida. Pärast pikka torkimist ja erinevate abivahendite katsetamist sain ma numbrid lõpuks kätte. Pikemalt mõtisklemata panin numbrid kaardile ja minu üllatuseks langesid numbrid etteantud kõvera peale. Esimene reaktsioon oli et mida? jälle siin? Olen siit metsast juba mitu aaret saanud, nüüd jälle? Kui jälle, siis jälle. Kui aeg seal maal, istusin ma sadulasse ja suure ootusärevusega kihutasin saadud numbrite suunas. Sättisin ennast gepsu järgi nulli ja hakkasin peidikut otsima. Loomulikult ei leidnud. Lugesin vihjet. Asi läks veel segasemaks. No ühe kivi kuskilt lõpuks leidsin, aga kus aare on? Ja siis, ALLES SIIS, lugesin ma aarde kirjeldust! Ja siis sai naerda ja vanduda ja eks naerda sai ikka enda hooletuse peale. Miks ma siis enne ei võinud lugeda? Ok, kuhu need õiged koordinaadid siis viivad? Seda ma kohe teada ei saanud, aga juba aimasin, et kui 2 ja 5 minutit olemasolevatele juurde liita, siis nii kõveraks ma seda teed juba ei keera. Pea norgus, väntasin koju. Kodus tegin koordinaadid korda ja sättisin kaardile. Jah, minu oletus oli õige, sinna kanti ma kohe kuidagi lähiajal vabatahtlikult ei satu.

Aeg läks, koordinaadid siplesid google mapsis ringi nagu purki püütud liblikad. Täna otsustasin koordinaadid välja päästa ja neile järele joosta. Tegelt oli natuke sinna kanti asja ka. Tehtud-mõeldud (just nimelt niipidi), asusin teele. Ühistranspordis olles panin gepsu juba sooja, et kohale jõudes poleks vaja fix’i oodata. Mõne aja pärast olingi kohal. Varsti näitas geps veel 35 meetrit minna. Lugesin uuesti vihjet, väike mõttepaus ja olukorra hindamine ning alustamine valest otsast. Aga noh, alt oli kuidagi ülevaatlikum see värk. Jõudsin kivini või noh õigemini… ok, ei reeda. Geps pakkus, et olen nullis. Ok, kükitan-otsin-tõusen-otsin-pilk gepsule-korrektuurid jne. Kulus miski 5 minutit, ei midagist. Samal hetkel hoidsin ka oma kuklal ja kõrvades olevaid silmi lahti, sest mõned mugud ikka liikusid. Ja siis lendas äkitselt minu poole parv tuvisid, vareseid ja kajakaid. Refleksid sundisid kummardama. Õigesti tegin, sest kohale (õnneks teisele poole) ilmus vanatädi, kes raputas lindudele sööki selle objekti peale. No seal ma siis olin: külm, vähe ruumi kus seista (õigemini kükitada) ning ohtralt lendas minu poole ka linnusööki. Oleks ma veel lähemal olnud, siis oleks ka ehk midagi hamba alla saanud. Ok, aga kui palju sellel tädil siis seda sööki on, linde muudkui tuleb ja tuleb? Linde tuli isegi niipalju, et tädi pidas vajalikus hakata korda looma. Oi kui ebameeldiv oli seal kükitada. Kuid varsti läks kõik vähe rahulikumaks ja ma võisin tõusta ning piiluda. Õhk oli puhas, täpsemalt öeldes oli tädi läinud. Linnud sõid muidugi edasi. Pöörasin ennast ümber ja pidin kohe jälle varjuma, sest teisest küljest hüppas üle…. teatud asja… üks noormees ja lähenes mulle. Olin puu taga ja mõtlesin, nüüd saan küll Teolt Tabatud. Õnneks mitte, noormees suunas oma kaamera üles ja tegi mõned klõpsud. Jah, koht ja vaatepilt olid iseenesest ilusad. Seejärel ta kadus. Niih, sain siis nüüd natuke jälle otsida. Ei leidnud ikkagi. Võtsin gepsu taskust välja ja vaatasin, et no mida, 15 meetrit hoopis teises suunas! Ok, lootuses, et ehk võttis geps nüüd lõpuks mõistuse pähe, suundusin siis tema näidatud kohta. Nägu tõmbus mul naerule, sest seal asetsesid ühe kivi ees püstiselt asetatud kivid. Selge, lõpuks ometi olen õiges kohas! Kivid eest ära, pea vastu maad ja oh üllatust - karp!!! Eee, oot, see pidi ju mikro olema?!? Käsi karbi serva taha ja karp välja…. krt…. jälle söök!!! Keegi oli oma kassi või koera või jänese või ei tea kelle toidu peitnud siia kivi alla! Toit tundus iseenesest värkse, sest õues oli ikka tubli miinus ja toit polnud jäätunud. Jälestusega lükkasin karbi tagasi ja panin kivid ka uuesti ette. Vihase pilguga võtsin gepsu uuesti välja. Gepsu näol paistis kerge irve ja loomulikult suunas ta mind uuesti 15 meetrit algpunkti tagasi. Seal ma siis kompisin ja otsisin niikaua kuni lõpuks aeg otsa sai. Täielik geopimedus. Muidugi osa süüd saan ajada ajapuuduse kaela, kuna logisid ma lugeda ei jõudnud ja kaardi süvauuring jäi ka tegemata. Võib-olla oleks siis ka parem tulemuse tulnud.

Mida ma siis sellest kõigest järeldan, ehk mis on loo moraal:

1. Kui ma olen leidnud ~100 aaret, siis olen ma ikkagi veel päris algaja.

2. Algajad ilma põhjaliku kodutööta raskemaid aardeid üldjuhul ei leia.

3. Geopeituritel on üheksas meel - geomeel - mis algajatel ei ole veel täielikult välja arenenud.

Aga eks otsides-leides-mitte leides see geomeel arenebki. Varsti tulen selle aarde juurde tagasi, vahepeal treenin oma meelt lihtsamate aaretega.

Tänud peitjale laheda mõistatuse ja hästi peidetud aarde eest!

25 oktoober 2014 ei leidnud Jaanika, Mikk [silmsirkel]

Ei leidnud.

18 oktoober 2014 ei leidnud Liina & Mai [amazzony]

Liina eestvedamisel sai tehtud tema esimene geotuur (8/12). Minu jaoks päeva kõige hullem aare. Koha peal veetsime 30 minutit kindlasti (kui mitte rohkem) ning lõpuks ei midagi. Vihje veidi aitas, aga samas teatud objekte on seal ikka nii palju, et lõpuks jäi ikka neid peidukoha võimalusi suurtes kogustes. Liinal oli rohkem viitsimist turnida ja taskulambivalgel otsida, mina pigem lugesin autos logisid ja soojendasin näppe. Mõistatus ilmselt sai õigesti lahendatud, Liina selles osav (mina olekski mõistatama jäänudki, aga tema teadis kohe, kuidas seda lahendada) ning logisid lugedes koht tundus õige. Igatahes, eks peab valgel (ja soojemal) ajal tagasi minema :)

24 mai 2013 ei leidnud Tuuli [tuulid]

Mõistatus on tore. Peidupaik rõve. Andsime ruttu alla ja tagasi ilmselt ei lähe. Eks meil ole vaja näha elu igat külge, aga junnide, klassikildude ja süstalde vahel turnimine ei tee kellelegi rõõmu.

30 märts 2013 ei leidnud Hannes [hpalang1]

Tegin seal natsa aega parajaks ja toppisin näppe aukudesse, aga - ne nabljudajetsa kohe mitte. Tasuks kontrollida!

29 märts 2013 ei leidnud Oliver ja [kradi]

No jube koht ikka. Ei leidnud igatahes ja otsimissoovi ka ei tekkinud eriti seal. Ühe magava kassi leidsime :)

4 jaanuar 2013 ei leidnud Tanel [timix]

Peab selle mitteleiu ikka ära kirjutama. Olen seal oma 3-4 korda kindlasti käinud ja kõik kohad läbi näppinud, aga ei ole seda aaret mitte kusagil. Võiks üle vaadata, kas ta ikka alles on.

25 september 2012 ei leidnud Karl [zdrk]

Mõistatus sai lahendatud lihtsalt aga .. Hullemat kohta aarde jaoks ei saa olla. Natukene otsisin - kõik kohad olid täis klaasikilde ja muud soga, nähes aga esimesi süstlaid loobusin kohe. Selle aarde panen igatahes ignoreeri alla, üksi sinna tagasi küll kunagi ei plaani minna

15 juuni 2012 ei leidnud Kaido [ahjaoh]

Statistika huvides panen kirja varasema mitteleiu. Sai seal paar korda turnitud, kuid midagi näppude vahele ei jäänud.

5 jaanuar 2012 ei leidnud Priit [armastan]
1 tund ja ei midagi.
Jään ootama peitja või mõne leidja kinnitust aarde olemasolu kohta, siis lähen ja üritan uuesti.

23 september 2011 ei leidnud Peedu [peedu]
Valisin lahendamiseks ühe mõistatuse Ülemiste järve keskelt. Tekkis arusaam, kuidas lahendus peaks käima aga ei tahtnud kuidagi lõpuni joosta kenasti. Kui lõpuks süsteemile 100% pihta sain olid numbrid tegelikult juba olemas ja sain korralikult kontrollida. Liitmistehet oskan ka.

Vaatasin ka aarde asukoha üle. Mul pole mingit tahtmist seal käsi taskust välja võtta - lihtsalt ei sobi mulle sellised rämps-tüüpi aarded. Siiani on häbi, et ma Hariva aarde üldse üles otsisin. Teist korda ma sama reha otsa enam ei astu.
Mõista-mõista aade puhul kasutan nupukest, mis ta minu silmist minema viib.

Nii, valin järgmsise mõistatuse.

7 mai 2011 ei leidnud Ave ja Marko [oiorokko]
Mõistatus sai lahendatud ammu. Kunagi sügisel ja pimedas sai käidud, siis ei näinud. Nüüd päevavalguses nägime - aga mitte aaret. Sinna me enam tagasi ei lähe. Pole kohta kus poleks süstalt või kildu. Kutsume üles ka järgmisi otsijaid olema ettevaatlikud, sest nakkusohtlikku materjali seal ikka jätkub.

27 detsember 2009 ei leidnud Sirje ja Andreas [gpsitu]
Kui mõistatus algselt avaldati, siis ei saanud ma sellest muffigi aru. Mingi hetk oli aga igav ja laksisin järjest Tallinna mõistatusi ära lahendada - peamiselt Google abiga.

Kuigi olen sealt lähedalt peale asukoha teada saamist juba kümneid kordi möödunud, siis täna võtsin end lõpuks nii palju kokku, et konteinerit otsima minna.

Paraku ei leidnud ma pealambi valgel midagi enamat kui ühe... üllatus-üllatus - süstla. Okei, süstlaid ma ei karda, sest loogiliselt mõtlev inimene teab, et värske õhu käes kaotavad nad oma nakkusohu üsna kiiresti. Nii et otsisin edasi. Peale seda, kui leidsin ühe ilmselge, kuid tühja peidiku, ei suutnud ma enam vastu panna ja helistasin aardele kõige lähemal elavatele geopeituritele. Paraku ei saanud ma targemaks, kas leitud peidik oli õige või vale, kuid nõustuti, et sellisest kohast võib aare ka kadunud olla.

Jään ootama peitja või mõne leidja kinnitust aarde olemasolu kohta, siis lähen ja üritan uuesti.

22 aprill 2009 ei leidnud Tiiu [kolla]
Mõistatus oli vahva! Püüdsin algul läheneda kõrgema matemaatikaga aga mingil hetkel lõi pildi selgeks. Leidmine kahjuks ei olnud enam vahva. Olen nüüd kaks korda seal luurel käinud ja vist loobun, asi nüüd see logiraamatusse kirjutamine, lahendusest endast ka hea meel.