Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tilgutaja on järjekordne aare looduskaunis kohas mere ääres sarnase nimega tee kõrval, kuhu pääseb ligi ilma motoriseeritud sõiduvahendita. Viimane on kõige mugavam jätta Tilgu sadama suurde parklasse, sest seonduva nimega asfaltteele seda Liikluseeskirja järgi aardele lähemale parkida ei tohigi.
Aare on lumega raskesti leitav. Kes otsida tahab, ärgu vihjet lugegu.
Nagu juba paljude hulgas väga tervitatavaks kombeks on saamas - kui märkad aardeotsingul prügi vedelemas, toimeta see palun sinna, kus on rämpsu koht. Suur aitäh!
Vihje: Fnqnznfg xnhtrzny nfhin uhaavxh xõetrvzn xviv nyy, xvivy "TC".
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (5), ettevaatus_vajalik (2), rästikud (1), puugid (1), lumega_raske (1), lastesõbralik (1), ujumiskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1R9DN
Logiteadete statistika:
298 (96,8%)
10
3
13
6
0
0
Kokku: 330
Jäi aare võtmata, kuna seal roomasid vooliku suurused nastikud.
See nagu ei ole päris mitteleiulogi, kui sa otsima ei jõuagi. Aga et kõik ausalt ära rääkida, siis sadama parklast sain võib olla 80-90 meetrit aarde poole astutud, kui mu teed blokeeris madu. Mis liiki või sugu ta oli, ma teada ei tahagi. Aga midagi nii jõledalt suurt olen vaid madude näitusel näinud. Minu, pelgliku, jaoks oli ta vähemalt kilomeetripikkune ja niimoodi ta siis mu jala eest üliaeglaselt mööda veeres. Lõputult pikk oli see aeg. Kui olin esimesed kiljatused ära teinud ja edasi oli minu sees vaid hääletu karje, läksin sõin parklas ära need maasikad ja murelid, mis said kaasa võetud eesmärgiga pärast logimist rannal piknikuformaadis ära lahendada.
Soome tädi oli kahe suure ja klähviva koeraga nullis. Hakkasime lähenema, siis koerad jooksid ründavalt meie poole. Ei saanud otsima hakatagi. Tädi ise ka ei olnud "tere" aldis. Aga selline otsimine on ju FTFide puhul jummala hea mõte. Paned kurjad koerad ilma suukorvita nulli ja ise naudid elu ja teed näo et otsid mustikaid :)
Kui mööda mainstream randu kolistada, siis jäävad kõik sellised nurgatagused kenad kohad nägemata. Ilma aardeta poleks vast viitsinud siia kolistada, kuigi ma kunagi olen kusagil seal lähedal ujumas käinud.
Põhimõtteliselt võib öelda, et leidsin. Värskes õhus ilusa ilmaga jalutada ma sain. Loojuva päikese kiirtes mere ääres. Noh, mida veel tahta.
Karpi ma kätte ei saanud, vaatame järgmine kord.