Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Hüpassaare on Eestimaal kultuurilooliselt üsna tähtis koht, sest on sünnipaigaks heliloojale Mart Saar(1882-1963). Tänapäeval on Mart Saare auks ja mälestuseks selles paigas teiste hoonete seas ka majamuuseum. Seda saab külastada ka. Küsige julgesti.
Hüpassaarelt kulgeb ka matkarada läbi raba. Aarde leidmiseks soovitan seda läbida vastu päeva. Selleks suundugegi parklast otse puukoorepuruga kaetud rajale.
Aare on peidetud maapinnast kõrgemale ja terane geopeituripilk näeb aarde ära laudteelt maha astumata. Kätte saamiseks tuleb teha kaks sammu. Aare on leitav iga ilmaga.
Vihje: Kui läbite matkarada vastupäeva, siis mõned meetrid enne silda kasvab puu.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1YEC2
Logiteadete statistika:
164 (98,8%)
2
3
2
0
0
0
Kokku: 171
Ehkki parklas stendil ütles kiri, et pool laudteest on oma eluea lõppu jõudnud ja rabalavast edasi minna ei soovitatud. Me siiski võtsime selle riski ja tegime raja ikka tervenisti läbi, Mart Saare laulud peas kummitamas. Väsinud kohti laudteel tõesti oli, aga ei midagi hullu, sai astuda rajalt veidi maha kui vaja. Aarde nägemisega probleeme polnud, saime kenasti nimed kirja. Kõige suurem väljakutse oli raja lõpuosa, kus tuli üle suurte mahalangenud puude turnida, aga eks me ole ju sellegagi harjunud. Suur tänu peitjale siia kutsumast!
Meelega matkade matkal Hääletu Hüpassaare tuli ka nägemismeelt kontrollida. Liis märkas ja ma logisin. Aitäh!
Seda aaret olen juba korra üritanud leida, aga see oli talvel ja arvasin, et ei hakka üldse süvenemagi. Lubasin omale, et suvel tulen siia kindlasti tagasi, et näha Hüpassaare ilu. Ma ei pidanud üldse pettuma - see oli lihtsalt võrratu! Soe päike paitas hinge ja selle valgus tundus täiesti ebamaine. Kahjuks jäi küll rabasuplus tegemata, aga pole viga, sest kogu muu emotsioon, mis ma siit sain kaalus seda kõike üles. Enne aarde leidmist kuulsin kägu väga lähedalt kukutamas ja siis nägin ka ühte kägu teisele lähenemas. Ja peale aarde leidmist, mis oli tegelikult isegi väga lihtne ja loogika pidas mul Soomaa osas ka paika, tervitas mind aia taga tore lambakari, kes väga häälekalt matsutasid rohtu süüa. Ma nautisin neid toredaid loomi, kes juba tahtsid kastmesse joosta. Aga üritasin väga rahulik ja vaikne nendega olla. Aitäh aitäh! Tulen siia rajale kindlasti veel ja loodan, et rada saab omale varsti ka uuendust, sest rada oli tõesti aeg-ajalt juba väsinud ja kulunud.
Endalegi üllatuseks pole Hüpassaares ilmaski käinud. Mõnus hommikune jalutuskäik, sups laukasse, võileivad teise lauka serval ja siis boonuseks veel aaregi. Suurim tänu!
Käisime esmakordselt päikesetõusu kontserdil ning otsustasime matkarajale ringi peale teha. Õnneks suurem rahvamass oli hajunud ning kasutasime juhust aare leida. Parajasti logides avastasid meid teised geopeiturid, kellega sai muljeid jagada. Aitäh aarde ja toreda varahommiku eest!
Pärast seda, kui saime Hüpassaare teadetetahvlilt teada, et jäime senitundmatule päikesetõusu kontserdile kõigest 6h hiljaks, õnnestus meil sõbraga viimaks pärast 3 aastat kibelemist viimaks ettevõtmine ära vormistada.
Kuigi alguses oli lootus liikuda kohe pärast orei viimaseid akorde rappa, pidasime autos hea kolmetunnise uinaku. Alles siis oli jaksu rajale astuda ning aare logida.
Logitud peale Päikesetõusukontserti varastel hommikutundidel. Aarde juures kohtusime hiljuti geopeitusega alustanud peituritega, ajasime juttu ja vahetasime kogemusi. Tänud aarde eest!
Ühele poole laudteed läksid pissijad teisele poole geopeiturid. Aardega saime ühele poole enne pissijaid :)
Kuna leviga oli nagu oli siis olin vähemasti tee peal eeltööd teinud. teadsin et tuleb sildasid lugeda ja kui päripäeva kl6psatab number viis siis... ja siis me seal silitasime siit ja sealt, piilusime siit ja sealt. Ilma levita polnud ju kusagilt vihjet v6i täpsemat koordinaati ka vaadata. Kuniks Harri kysis aga mis see seal on :D Vot sulle geokogemust ja loogikat :D K6ige parem geotööriist on ikka terav silm hehehe. Nyyd suundusime edasi ujumiskoha poole et yks m6nus sulps teha. Boonuseks avastasime keset matkarada ehtsa peolava. Minu jaoks kyll täielik yllatus sellises kohas. Vinge. Tänud peitjale siia kutsumast ;)
Ilm oli super. Nautisime matkaringi ja ujumiskohtades liuradasi. Tore vahelduva iseloomuga raba oli. Mängu sai ka promotud kuna mahajäänud jõulupeolised jõudsid just logimiseks kohale. Tänud.
Õhtu oli käes, pikk geopäev seljataga ja soojakraadid ikka endiselt +30. Hetkeks arutasime, et kas teeme lühema jalutuskäigu vaid aardeni ja tagasi või läheme ikka tervele 5 km pikkusele matkaringile. Ei lasknud laiskust seekord esiplaanile, ajasime tossud jalga ja läksime matkama. Kui siia juba tuldud sai, siis teeme ikka rabaringi ka ära. Pealegi ilus metsarada ja laudteel astumine, pole see mõni kilomeeter jalutamist enam ka suur katsumus. Kui muidu mulle meeldivad rohkem metsikud rabaskäigud räätsadega, siis siin ja täna tundsin suurt heameelt lihtsast laudteel jalutamisest. Laugaste juures jahutasime end natuke veega ja ringi teisel poolel, kui päike hakkas oma päevast maksimumjõudu kaotama, siis isegi tuuleke jahutas natuke lagedal rabal. Aarde juurde jõudes vahtisime nõutute nägudega ühele ja teisele poole ja topsik saigi märgatud. Muuseumisse me hilise tunni tõttu enam ei saanud, küll aga kohtusime kohalike ja väga uudishimulike lammastega.
Aitäh Hüpassaarde kutsumast, tänastest paljudest aardekülastustest oli see kindlasti asukoha poolest meeldejäävaim.
Parajasti tuli telefonikõne, nii et tammusin jupi aega täiesti sihitult. Aga kui telefon otsustas, et metsas ei lobiseta vaid jalutatakse või äärmisel juhul otsitakse aaret ja lõpetas täiesti omaalgatuslikult kõne, vahtisin kohe aardega tõtt. Tänud peitjale
Tegime Hüpassaare loodusrajale ring peale ja nautisime Kuresoo rabas kauneid vaateid. Kaks aardeleidu saime veel pealekauba :)
Aitäh peitjale!
Natuke kohapeal pidi ikka ringi vaatama aga ühel hetkel jäi ka otsitav silma, aitäh :)
Kaunim linn on Eestis Tartu Hüpassaare tantsuplatsil lauldud ja tantsitud, suundusime edasi aarde jahile, mis tuli nähtavale väga kergelt.
Mis talvel pimedas kiiruga leidmata jäi, tuli seekord hetkega. Tänud
4 eestlast, 2 indialast, 1 rootslane, 1 sakslane ja 1 lätlane aitasid mul otsida. Tulime matkale ja tutvustan neile geopeitust samal ajal. Indialane leidis aarde. Aitäh!
kena jalutuskäik Hüpassaare rajal, sillakesi jagus, puid ka :) Läksime vastupäeva, aarde leidsime üles, kuigi tundus, et päripäeva liikudes oleks see kergemini silmatav. ???? Aitäh!
Rajal oli päris tihe liiklus, nii et otsimiseks sobivaid hetki pidi ootama. Ilus matkarada ja tore aare. Tänud!
Talvepuhkuse leid # 82. Leitud, logitud, tänan! Siin läks nii, et aardekirjeldust ei lugenud, ringi tegin ikka päripäeva ja aardeleiuks kulus rohkem kui 2 minutit - no loe seda vihjet ühte ja teist pidi, meetrid nagu ei klapi ja samas klapivad, pooled nagu ei klapi ja samas klapivad ka. Aga karbi leidsin ikka. Ringi lõpuks nägin määäsid ka.
Läbisime enne suurema osa rajast ja kui siis rada jõudis nulli ligi, hakkasime otsima. Õnneks rahvast palju ei möödunud ja saime võrdlemisi rahulikult tegutseda. Kui silmad lahti teha, on tegelikult aare kiirelt leitav. Aitäh!
Võtsime ette väikese jalutuse ja tegime väikese kõrvalhüppe. Väljas oli, nagu ikka, kottpime ja leid võttis omajagu aega. Peale seda pidime minema Labidasse, aga levi polnud ja ei saanud koordinaati, nii et jätsime Labida vahele.
Hüpassaares käisime muuusikakooli lõpumatkal, nii et matkarada ja Mart Saare majamuuseum olid mulle juba eelmisest korrast tuttavad. Seepärast ei tundunudki jalutuskäik ainult aardeni ja tagasi seekord halb idee. Kõik oli eelmisel korral juba tehniliselt nähtud.
Startisime Airiga kahekesi aarde poole veel valges, kuid kiiresti läks hämaraks ning aarde juurde jõudsime ikkagi pimedas. Mis siis ikka - taskulambid välja ja silmad suureks. Raskusastme ja vihje järgi võiks arvata, et küllap kiire leid, aga nii see ei olnud. Kirjeldusele/vihjele vastavaid kohti oli palju ning üheski karpi ees ei olnud. Olime üpriski kaua juba tuhninud, kui otsustasime, et helistame Kristjanile ja küsime vihjet. Sellele järgnes leid ja naer, et kuidas me nii pimedad saime olla. Olime oodanud lihtsalt natuke teistsugust lahendust.
Kui teel aardeni möödusime lammastest, kes kapakuga ees minema panid, siis tagasi tulles olid kõik mõnusasti päeva viimast toidukorda nautimas. Soovisime neile head isu ja liikusime edasi Olustverre. Aitäh!
Poleks arvanud, et ma siia nii kiiresti tagasi satun. Kristjanil oli leitud, Simone pidas targemaks tulla, kui on aega ka matkarada nautida. Mina mõtlesin, et ah parem ikka, kui eelmisel korral, sest oli veel peaaegu valge. Selline piiripealne, et kohe kohe läheb pimedaks. Siblisime siia ja tundsin Loonaga seal end sama targalt nagu kuu aega tagasi koos Krissuga. Aga ju on see minu enda viga, et see vihje mind rohkem segadusse ajas, kui tuge pakkus. Kuidagi ei osanud ära arvata, millist puud Sven peitmishetkel silmas võis pidada. Teine korralik ämber oli muidugi vaadeldava kõrgusega. Kui ikka asjale õigest küljest läheneda ja asju suuremalt vaadelda, siis päris totter, kuidas on üldse võimalik sellisest aardest mõnekümne sentimeetri kauguselt mööda astuda. Aga on. Loodetavasti satun siia veel ka valgel ajal ja saan raja rahulikumas tempos läbida. Aitäh Sven.
Ei mäleta, et oleksin siin varem käinud aga nüüd "oli siia asja" nagu päris mitmel teiselgi seltskonnal. Laudtee oli oli ülilibe.
Kuna olime geokoera ikka korralikult ära väsitanud siis ei hakanud siin seekord kogu rada läbima - käisime lühemat teed aardeni ja tagasi. Ega see leid just ülemäära kergelt ei tulnud, kuigi iseenesest oleks võinud. Lasime oma 5-6 seltskonda mugusid vahepeal mööda ja muudkui tuulasime neid puid mööda, kuniks taipasin silmad tõsta ja saimegi nimed kirja :)
Kohale jõudes oli päris mitu puud selles metsas kasvamas. Õnneks läks siiski kiirelt ja peale logimist sai päris rabasse edasi minna. Mõnus on see raba oma iseloomulike lõhnade ja maastikuga. Tänan.
Rada sai läbitud algusest; põhimõtteliselt nullis tulid vastu ka siit geopeituse lehelt tuttavad näod- seekord küll oldi niisama jalutamas. 'Vastupäeva' ei tähenda kuidagi, et 'võta ette rada tagurpidi', ehk sai pingsalt silmitsetud üle kõik puud ja nende oksad, mis valel pool silda. Mingil hetkel sain veast aru ning õigel pool silda läks juba kiirelt. Tore matkarada, peitjale tänud siia juhatamast!
Päev oli juba õhtusse jõudnud, kui matkateele asusime. Sellest hoolimata valitses päevane kuumus ning päike paistis veel kõrgelt. Õnneks saime enamiku ajast vaikuses jalutada, kohtasime ainult paari teist seltskonda. Suur tänu siia kutsumast.
Leidsin. Ei tasu otsides üle mõelda nagu mina :D täitsa hea peidukas !
Kiire leid. Korra on saanud seda rada jalutada. Nüüd aga teisel eesmärgil. Ilus koht on, Soomaa on üldse väga ilus. Aitäh Sven ????????
Kiire leid. Korra on saanud seda rada jalutada. Nüüd aga teisel eesmärgil. Ilus koht on, Soomaa on üldse väga ilus. Aitäh Sven ????????
Siin ennegi käidud niisama lusti pärast nüüd asja pärast. On ikka mõnus rada. Aitäh peitjale siia kutsumast ja teise pilguga loodust vaatama innustamast!
Eesti Vabariigi 102. sünnipäev kaunis Hüpassaares selle talve ühel vähestest päikeselistest päevadest! Nii ilus! Peitjale aitäh!
Tegime ühe kooserdamispäeva ja mööda minnes logisime aarde ka.
Siin saime teha vähe pikema jalutuskäigu. Aardeni minnes nägime kahte lammast tagasi tulles oli neid juba terve karja jagu.
Tore oli vahelduseks natuke pikem jalutuskäik teha. Tutvusime infotahvliga, kohtusime lammastega ja mõnusalt lobisedes olime varsti ka aarde juurest. Aitäh siia kutsumast! Hoolimata mõnusast suvepäevast kohtasime ainult kahte teist jalutajat.
Siin rabas ja selsamal matkarajal on juba kunagi käidud. Täna sai see ring uuesti ette võetud. Rada oli inimtühi, ei kohanud teel mitte kedagi. Küll aga olid ühe ujumiskoha juures märjad jäljed, keegi oli ujumas käinud. Ilm oli viluvõitu, ise küll sinna ei kippunud. Otsisime hoopis aarde üles, vaatasime lambad üle ja liikusime edasi. Täname!
Kange oli tahtmine matkama minna ja vähe liigutada. Mõeldud-tehtud - söögid joogid ja suured ja väiksed kokku ning minek. Vanem poiss, kes vaheajal, plõksis küll vastu aga värske õhk tõi ka talle matkatuju peale. Mõnus liigutus ja tänud paigutamast yopsiku siia rajale ;).
Ega ma kirjeldust ei lugenud ja läksin õiget pidi rajale. Nähes, et aare on risti vasakul ja laudtee läheb ainult otse tuli minna läbi metsa. Kohapeal kahtlustasin kohe sillaalust aga nüüd lugesin kirjeldust ja välistasin selle koha. Leidsin aarde ja kõndisin mööda rada tagasi, et saada Annega kokku.
Tõeliselt mõnus matkarada! Soovitan ja kiidan peitjat järjekordse laheda aarde ees!
Hüpassaarde jõudsin Oandu-Ikla jalgsimatka kuuenda päeva lõpuks, mille otsustasin ka seekord viimaseks jätta. 115 km jalgsi kulgemist minu jaoks põrgulikus kuumuses oli täitsa piisav ja pealegi ootasid siin tutvumist raba ja muuseum. Magasin öö ära ja otsustasin kohe hommikul rabatiiru ära teha, kui see veel mugudest ei kubise. Saingi mõnusas üksinduses ja vaikuses rabalaukas näkki ujuda, kuniks kaks naisterahvast mulle järele jõudsin. Nendega kulgesime vahelduva eduga üksteisest mööda kogu rabatee jooksul. Aare avaldus õnneks ruttu ja selle logimist mugud ei seganud. Koos jõudsime ka Mart Saare majamuuseumi juurde. Olime juba pool ekspositsioonist ära vaadanud, kui muuseumitöötaja üleval korrusel koristamise lõpetas ja meile seltsiks tuli. Muuseas rääkis ta, et mõned perenaised panevat siit juba alguses plehku, kui kuulevad, et vahel hunt üle trepi jalutavat. Ja et matkajad panevat ka oma telgid üles ega teadvat, et vahel hunt seal ümber luusimas käib. No mind ei suutnud ta oma juttudega šokeerida. Õhtul saabus kaaslane ja jäime veel üheks ööks sinna telkima. Mõnus ja rahulik kant, tuul jahutas ja linnud laulsid. Aitäh aarde eest!
Aitäh sinna juhatamast. Koos lastega väga lõbus jalutuskäik, kõik pingid saime ära istutud ja sildid loetud. Boonuseks oli täna seal Metsalaulupidu: Soomaa regi.
Teel aarde juurde hakkasin tähele panema, kuidas kruusateed aegamööda mõju avaldavad – rattalt oli siit-sealt juppe puudu, matkakoti üks pannal oli kadunud, peopesadele hakkasid lenksu kursil hoidmisest villid tekkima ja üleüldse oli selline tunne, et ainus, mida õnneks on vaja, on asfalt. Hüpassaares läks see tunne muidugi üle. Ei asfalteeriks ära ;) Aitäh aarde ja mõnusasse paika juhatamise eest!
Hüpassaare raba on minu lemmik, selline natuke nagu linnainimese rabarada. Olen siia oma 5-6 korda sattunud, kuid tõsise geohuvi ajal veel mitte. Seega tänane retk oli kantud aarde otsimise huvist. Rada läbisime vastupäeva, nii nagu tavaliselt. Aare andis end ilusti kätte, aitäh!
Ammu juba unistasin Toonoja külastamisest. Samuti Eesti suurimast rabast läbi matkamisest. Täna siis realiseerusid mõlemad unistused. Matk kulges marsruudil Karuskose - Toonoja - Hüpassaare. Uhh, lõpp oli juba raske. Jalad all makaronid ning maastik muutus varasema lageda ja sileda jäävälja asemel rabamändidega kaetud mättapuhmastikuks. Sai ka jalad märjaks, sest siinseal ikka olid laukad maa seest tõusva sooja vee tõttu lahti või maapind läbi külmumata. See-eest aga leidsime sellise jõhvikavälja, et ohohohooo. Sõime kõhud täis ning korjasime kaasagi. Kui pärast 20km rabamatka laudteele jõudsime, oli tunne vägev, kuigi kilomeeter oli veel vaja astuda. Mina ajasin jälle hüplevat gepsulevi taga ning üritasin nulli paika ajada, kui Katre aarde õigest kohast välja võttis. Logi kirja ning siis juba kand-varvas parklasse, matka lõpp-punkti.
Karuskose - Toonoja - Hüpassaare rabamatk: 21km, 7h koos 1h lõunapausi, 4 aarde ja rohkete jõhvikakorjepausidega.
Jõudsin päikesetõusul kenasti rabasse. Väga ilus, kõik oli jääs.
Mõnus matkaring oli, tänud peitjale! Kahju, et päikesetõusukontserdile (aardele) hiljaks jäin.
Väga mõnus rabamatk.Jään ootama Päikesetõusukontserdi aarde taasavamist.Tänan
See aare on loogiline jätk Päikesetõusukontserdi aardele. Aare leitud kerge vaevaga. Aare heas seisus. Tänud!
Päikesetõusukontserdi ringi loomulik jätk. Mõnus, ilus, aitäh! Muuseumist möödudes oli ikka üsna varajane hommikutund, inimesed sees küll juba kolistasid, aga külastajaid veel ei oodatud. Seetõttu tekkis õunaaiast läbi jalutades ikka pisut pätt tunne, hiilisin vaikselt ja vahelejäämise korral plaanisin lihtsalt lamba nägu teha. Kuigi kuna kõik teised lambad olid kuhugi uttu tõmmanud, siis arvatavasti oleks mind siiski pätiks liigitatud. Aga vist ei nähtud, nii et vedas :o)
Teine aare rabamatka lõpetuseks. Alustasime nimelt vastupäeva raja läbimist. Tänud
Raba teine aare. Mõnel läks leidmisega kiiremini kui teistel. Enne aaret välja ei võetud, kui kõik olid leidnud. Tänud peitjale mõnusa jalutuskäigu eest. :)
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
Aare paistis mõnele kohe silma, teised pidid veel otsima. Aitäh!
Matk jätkus ja järgmisena jäi teele see aare. Tänud peitjale!
Mõnus matk rabas laudteed pidi jätkus. Aare kaua ei peitnud ennast, aitäh kutsumast!
Sellega läks hulka kiiremini kui naabri juures, kõik oli nii nagu peitja lubas ja karp jäi praktiliselt kohe, kui seisatasime, silma. Kahju vaid, et olime rajale läinud üksnes pastakas taskus ja eelnevalt koha kohta midagi täpsemalt ei uurinud – tuli välja, et enne parklat on seal sisse sätitud helilooja Mart Saare majamuuseum, mis aknast kumavas valguses paistis nii mõnusalt õdus ja hea meelega oleks sinna sisse piilunud… Rabasse jalutama toomise eest Svenile aitäh, ammu polnud sattunud ja oli väga tore :).
Selle aarde juurde jõudes oli juba täiesti pimedaks läinud. Õnneks oli taskulamp kaasa varutud ja olime valmis taas suuremaks otsimiseks. Läks aga nii, et tõesti nägi Marise terav silm selle kohe ära. Logi kirja ja edasi auto poole :)
Ahjaa, läks veel enne meelest. See oli vist aardest auto juurde kõndides kui kuulsime metsast järsku mingit väga veidrat häält, ei osanud seda kohe ühegi looma ega linnuga seostada. Mõni sammu kaugusel aga kohe peale kuulmist oli infotahvel, mis lausus, et seal ju kollidemets :) Nii et selge siis kes seda häält tegi :D
Lihtne ja tore aare. Leitud sai taskulampidega, aga siiski kiirelt. Uudne elamus seekord kottpimedas kollimetsa läbida. Aitäh aarde eest!
Kõnnin siis mina teisel pool Eestit Soomaal kui järgmise ujumiskoha juurest vaatab otsa tuttav nägu. Jällegist seik kataloogi "Eesti on nii väike." Jäimegi juttu ajama ja otsisime koos ka Hüpassaare aarde üles. Aare end kaua ei peitnud ja algaja õnnega varutud silmapaar märkas topsi esimesena. V: liblika J: münte ja donotiiti
Jätkasime õnnelikena naaberaarde juurest liikumist. No ei tahtnud kiirem, ega pikem samm õnnestuda. Siis jäi veel see ujumiskoht ka vahele. No kui niisukeses paradiisis pakutakse peatumist ja ujumist, siis loomulikult tuleb seda teha. Õnneks oli matkajate liikumises suuremat sorti paus, seega saime siis nautida kõike - nii omaette olemist, päikest, vett, lõhnu ja imelist ilu mis kõikjal silmale pai tegi. Ühel põhjusel hakkasime siis liikuma kui kauguses inimesi lõpuks liikumas nägime. Siis läksime hingeliselt ja kehaliselt puhastena allkirju andma
Jätkasin naaberaarde juurest viisakalt teekonda vastupäevas ja peagi tuli vastu uus ujumiskoht. Kedagi ei olnud ka veel pealekauba. Ei suutnud ahvatlusele vastu panna ja läksin ujuma. Isegi ülekuumenenud kehaga vette sisenedes tundus vesi jubedalt soe. Arvatavasti oleksin hea meelega sinna samasse jäänud kohe mitmeks päevaks. Pool tundi aga oli maksimaalne mida mu ajakava lubas ja pidin edasi liikuma. Silla juures neid puid jagus ja pidin astuma ka mitu korda mõlemale poole laudteed maha, ennem kui märkasin konteinerit. Tänud, oli väga mõnus matkarada!
Kõik augud vaatasime läbi :) Aarde peidukas tegelikult nii lihtne. Ajul lihtsalt võtab aega, et lihtsalt mõtlema hakata :) Sini-must-valge loom bandsi käepale vol3 :)
Järgmisena võtsin ette Hüpassaare aarded. Olen siit lähedalt küll mööda sõitnud, aga peatunud varem polnudki. Seega loomulikult tegin kogu mõnusa matkaringi rappa ja see sai teiseks. Loogiline, et siinsed 2 aaret tuleb koos ja ühtse ringina teha. Ilm oli ebatavliselt suvine, kuid rabas oli mõnus tuuleõhk ja tiivulised higist keha ei noolinud. Rajale jäävad 2 ujumislaugast leidsid ka kasutust, kuid seekord mitte minu poolt. Tänud siia rajale suunamast! Jätsin TB.
Talvise rabamatka teine leid. Õnneks kasvaski soovitatud suunal "üks puu" :D Leitud ja logitud!
Päripäeva aarde poole suundudes meenutas teekond tänu tuulele talvist Suitsna raba külastus. Selline terav ja ühtlasi mahe tuul. Aarde leid raskusi ei valmistanud. Pidime vihje paberilt üle kontrollima, kas on enne või pärast silda.
Matkasime läbi kogu raja, imeline, tänan! Lambukesi nägime meie ka, nii nummid!
Läksime plaaniga tunnike jalutada. Avastasime, et siin mõned punktid ka. Alguses otsisime vale silla juurest. Kui õige silla juurde jõudsime, tuli leid kohe. EVEJ. Aare OK. Tänud!
Väikene jalutuskäik värskes õhus oli hea. Aare jäi näppu kiirelt.
Kui otsid valet asja siis ega siis õige asi väga kiirelt silma ei saagi jääda. Lõpuks jäi ka.
Päikesetõusukontserdi aare sai varem leitud ja ring tuli rabale peale teha ikka ja mööda minnes siis see ka leitud. Tänud.
Alguses olime natuke segaduses mõistetest vastupäeva ja päripäeva, kuid see ei takistanud meil aaret leidmast. Hakkas teine päris ruttu silma, aitäh!
Aarde poole sõites oli järsku keset teed värav ees. Jälle keegi uusrikas? Õnneks taipasin lugeda väraval olevat silti, kust võis välja lugeda, et see on mõeldud lammastele. Kuna mina olin õnneks hobuseaastal sündinud, siis avasin värava ja jätkasin oma teekonda. Parkisin auto ära ja jalutasin kohale. Veidi ringi vaatamist, kirjelduse lugemist, ja käes ta oligi. Vahva rada :) Täiendasin aaret omalt poolt mikroskeemiga. Aitäh peitjale.
Väga kaunis matkarada. Nullis silmasin kohe georada, mis kummalisel hetkel lõppes ja kukalt sügama pani. Kuid õige nurga alt vaadates hakkas konteiner kenasti silma. Tänud
Üritasime aaret esialgu ilma vihjeta otsida, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Kui vihje teada saime, oli asi tunduvalt lihtsam ning saime ilusti nimed logitud.
Muuseum külastatud, lambad üle loetud ja matkarada läbitud ja lõpetatud aardeleiuga. Vahetust ei teinud. Aare korras, aitähh.
Juba oli videvik,kui ringiga selle aarde juurde jõudsime. Hetkega kohe ei leidnud,natuke tuli ikka ringi ka vaadata. Suured tänud peitjale rabaretke eest!
Koos päikesetõusukontserti aardega otsisime ka selle karbikese Hüpassaare võsast üles. Leidnud vihjes mainitud silla, oli veel veidi põõsasragistamist ja käes ta oligi! Pimenes jõudsalt, sestap oli taskulambist kõvasti kasu. Tänud!
See aare oli algselt plaanis kui sissejuhatus Soomaa aaretele, et saame maigu suhu ja siis äkki järgmine kord proovime juba midagi raskemat. Esmalt sattusime kohale jõudes suletud värava taha. Seal oli aga silt, et see on lammaste jaoks ja kuna meie oleme lambad ainult vahepeal, siis otsustasime, et tahame edasi. Kui Joosep väravaga maadles, saabus ka hanguga varustatud kohalik. Mõtlesime, et mis nüüd saab, aga ta lihtsalt tervitas ja aitas värava lahti teha :) Aitäh talle!
Parklast panime mööda rada ajama ja esmalt sattusime hoopis teise aarde juurde. Jätkasime teed, silmad käisid 360 kraadi ringi, vaatlesime hanesid ja lennukeid ja loojangukuma ja põiklesime esimeste pommitusrünnakute eest. Tagasi metsa vahele sisenedes hakkas Joosep pidama loengut kvantfüüsikast ja nii panimegi peaaegu aardest mööda. Õnneks tuli siiski meelde ja saime ta ka suurema vaevata kätte. Aare korras. Tagasiteel käisime ka majamuuseumi juurest mööda ja tundub selge, miks antud keskkonnas loominguline töö hästi edeneb. Aitäh siia juhatamast!
Sügis annab sellele kandile oluliselt värvi juurde...Mõnus :)
Alustasime raja õigest otsast. Nautisime raba, ilma ja seltskonda. Oli plaanis aare üles otsida ja siis raja alguses lõkkeplatsil üks sünnipäev ära pidada ... aga vahepeal läks pimedaks:) ja lapsed hakkasid kartma. Kui jõudsime õigete koordinaatideni avastasime, et meil pole taskulampi:( Õnneks oli mobiiltelefoni valgus aarde leidmiseks piisav. Päris metsasees valgustasid jaanimardikad teed. Lõkkeplats oli paraku meie tagasijõudmise ajaks noormugude poolt hõivatud:(
Sõitsin mööda laudteed Päikesetõusukontserdi juurest edasi ning siia ma välja jõudsingi. Ratas silla käsipuu najale ja otsima. Eriti kaua ma seda teha ei saanudki. Puu otsas oli rähn ka ja toksis. Nüüd ma siis nägin seda teeotsa kah, kus see raja teine ots on, sinna ma poleks küll minna osanud. Sõitsin mööda muuseumist ja lammastest. Üks matkaja oli sinna ka telgi püsti pannud, aga kell oli veel liiga vähe, et mina seda teinud oleksin. Aitäh!
Hüpassaare oli super! Telkisime, tegime lõket koos ootamatute külalistega. Hommikul käisime matkarajal, laugastes ujumas ja võtsime ka punkti ära.
Aare oli hästi leitav, aitäh peitjale!
See lihtsalt jäi juba tee peale. Ei vaadanud ma kohale jõudes muud kui ainult raskusastet ja siis võib arvata küll kust kohast ma seda aaret otsima hakkasin. No otsisin ja otsisin kuniks selgus, et aaret nendes kohtades ikka ei ole. Siis vaatasin igaks juhuks vihjet ka ja sain paaaalju väiksema vaevaga kätte:) Aare korras. Aitäh.
Tulime rabasaare poolt üle laugastiku, ilm ilus, linnnud lärmasid - idüll missugune. Aare oli kah täpselt nagu vihjes lubatud, te ainult silmad lahti ja võta. Jälle aasta esimesed logijad, karp puhas, kuiv ja korras. Ja kui lõpuks maja juurde jõudsime, läks uks lahti ja peremees tahtis teada, kuidas teed on. Hakkasin rabast rääkima, aga teda huvitas hoopis ligipääs suurele maale. Et tema pesnud nädal aega tagasi auto puhtaks ja peale seda pole kuskil käind. Et iisavat vaid 1-2 rahaahnest metsavedajast, et tee tuksi läheks. Ja eelmine aasta ta ju istus kinni kuskil - ei, autoga mudas ikka, mitte rootsi kardinate taga. Väga mõnus kant ja mõnus tiir sai - aitüma juhatamast!
Kõik tänased aardetiirud jäid pooleteise tunni sisse aga seda sain ma ikka otsida...kuniks mõistsin, et sillal-kuramusel on kaks otsa!Tänud, tänud, tänud!
Koos päikesetõusu aardega ilus reis! Kogu rada sai läbitud ning kogutud positiivset raba energiat! Tänu peitjale!