Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Reedel, 22. septembril 1995 jäi õhtune leinapärgade ja sildiga Hüvasti, Haapsalu! 1905-1995 diiselrong viimaseks ametlikuks reisirongiks Haapsalu-Riisipere liinil. Möödunud oli täpselt 90 aastat alalise reisirongide liikluse avamisest Keila ja Haapsalu vahel.
2004 aastal aga möödus täpselt sada aastat esimese veduri tulekust Haapsallu, kui siit lahkus viimane raudruun -selleks ajaks oli lõppenud ka kaubavedu ja algasid lammutustööd vanal raudteel.
Raudruuna tee asemel on nüüd Läänemaa Tervisetee , see on 64 km mõnusat liikumist , head tuju, värsket õhku ja imekaunist Läänemaa loodust. Terviseteele on oodatud kõik, kes kõnnivad , jooksevad, sõidavad rattaga või suusatavad. Terviseteel endal on tähistused iga kilomeetri tagant kilomeetripostidega ja iga 100 meetri tagant piketikividega, lisaks sellele juhatavad teeäärsed viidad vaatamisväärsuste juurde.
See aare juhatab teid vahva puhkekoha juurde Terviseteel.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.jaam.ee/index.php?lk=32&show=47
Aarde sildid:
piknikukoht (1), pikem_matk(>1km) (1), lumega_raske (1), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1YEA0
Logiteadete statistika:
137 (100,0%)
0
2
0
1
0
0
Kokku: 140
Kuna ilm oli imeilus ja Järveotsa järve ääres jäi seda saabuva kevade nautimist väheks, siis vaatasin järgmiseks kõige lähemal oleva külastust ootava aarde. Olin seda terviseteed muudkui ignoreerinud, tundus niisugune nüri astumine. Ja mul oli jumalast õigus, antagu mulle andeks, aga oli tüütu tõesti. Aga kohale ma jõudsin ja peale logimist lausa tagasigi, no kuhu sa hing ikka pääsed. Karp peesitas jumala lagedal, pärast panin ta ikka peitu ära, pole vaja igal ühel näha, kes nägema ei pea. Kahjuks oli sisu ligumärg. Ma sain küll paberi ühes tükis kotist välja ja õnneks lehte keerama ei pidanud, vat see oleks juba väljakutse olnud. Aga peitjale aarde eest tänud ikka, igaühe enda valik, milliseid ta läheb logima ja milliseid mitte. Minu valik oli seda siinset siiski minna, tehtud.
Tulin bussiga Haapsalust just seda aaret logima. Aega oli 45 minutit, muidu oleks pidanud mitu tundi järgmist bussi ootama. Vahepeal lasin sörki ja nibin-nabin sai tehtud. Loodan, et varsti sõidavad siin jälle rongid. Tänud peitmast!
Esimene leid rattareisil. Kuna saatuse tahtel toimetati nädalavahetusel Vasalemmast edasi raudteel remonti, pidin seal maha tulema ning lisama 60km teel Haapsallu juurde veel 20.
EI ole just optimaalne nii rattaga praamile suunduda, kuid vähemalt pulksirget terviseteed on tõepoolest hea sõita.
Lähenesin jahitornide pool, et pikk sirge liiga pikk ei oleks. Puhkekohake on juba üsna väsinud.
Tänan peitmast.
Täna oli aega jalutada sinna ja tagasi. Vastu tulid noored, kes jäid pingile istuma. Logiraamat oli väga niiske, panime praegu kotist välja tuulduma. Aitäh!
Peidik on veidi katki ja kaas oli poolenisti pealt ära täna.Tundub, et niitmise käigus räsida saanud. Panime paremini tagasi ja varjasime kiviga praod. Tänud
Pikalt oli laual variant, et tulen mingi hetk rattaga sellele teele. Nüüd sai ka rattaga tuldud, lihtsalt natuke teistsugusega. Aare sai kiiresti leitud. Aitäh!
Vaja oli praamilt tulevatele meestele Ristile vastu minna. Jõudsime kohale tunnike varem, et selle aarde juures ära käia. Alguses oli tuju rõõmus, kuigi lõputu pikk sirge just ahvatlev polnud. Asi läks jamaks umbes poolel teel kui parmuparv meie ümber ebanormaalselt suureks muutus. Õnneks vankris olevat Kasparit nad ei kiusanudki vaid proovisid minust ampsu võtta. Lõpuks ei jäänud muud üle kui et hoo pealt pidin neid maha lööma hakkama. Kõik, kes julgesid lapsevankrile tiibu puhkama tulla, need said maha löödud. Seisma ei julgenud jääda, niiet metsmaasikad jäid järgmistele. Lõpuks aarde juurde jõudnuna tegin turbologimist ja siis jooksuga tagasiteele. See on ikka üks väga igav tervisetee ja loodus võtab aina rohkem kõike üle. Tänud kutsumast!
See jäi meie rataste ja rongi geopäeva viimaseks. Siit edasi läks tempokas sõit rongile. Aitäh!
Teel Muhust Tallinna oli Risti ilusti poolel teel, et autos istumisele vahelduseks natuke jalgu sirutada. Kuskil oli ju vaja need päevasammud täis teha. Ilm oli üsna vilets, seega saime neid kilomeetreid vantsida peaaegu uhkes üksinduses. Minnes tuli vastu üks koerajalutaja ja tagasi tulles kihutas mööda üks jalgrattur. Tee oli üks lõputu sirge, mida ühelt raudteetammilt muud ikka oodata. Õigesse kohta jõudes tutvusime infotahvliga ja ilmselt kunagise vaatetorni jäänustega ning siis läksime võtsime aarde peidukast välja. Karbi põhjas oli natuke vett, mille välja kallasime. Kuivatasime karbi seest ära, logiraamat õnneks kahjustada polnud saanud. Jätsime aardesse ka pastaka.
Aitäh siia jalutama kutsumast!
Loomulikult on tervise eest hoolitsemine väga vajalik, selle vastu pole mõtet vaieldagi. Niisamuti on liikuminegi vajalik ja seda teevad enamus geopeitureid pea igapäevaselt. Tänasel teadmistepäeval ja haridusele rõhku pannes tasub loomulikult ka üle korrata, et sport massidesse ja septembriseijoo! Aitäh.
Siin sain kaks korda käia, esimesel korral polnud kirjutusvahendit endal kaasas (algaja kogenematus).Õnneks pole kaugele vaja tulla ja siis saingi kohe uuesti tulla, et logi ka kirja panna. Nüüd on oma kirjutusvahend alati igal pool kaasas:)
Ei olnudki 80%... Tore minek oli sinna ja tagasi, sest plaanisime algusest peale vältida n-öelda mööda nööri kõndimist. Ümbruskonna maastik on uudistamist väärt, eriti kevadel... Aarde leidsime muidugi ka üles. Aitäh :)
Leitud, kuid logida ei saanud kuna pliiatsit ei mõistnud kaasa võtta ja karbis ka polnud. Tänud
Kasutasime nädalavahetust ja head ilma ning tõime Indy jalutama. Lihtne leid ja mõnus astumine, aitäh peitjatele :).
Päikesepaistel mõõduka tempoga sai läbitud mõned kilomeetrid ja nimed raamatusse kripseldatud. Tänud peitjale.
Tundsin suurt puudust oma rattast, aga sai ka jala hakkama. Kahju sest rongivärgist. Terviseteed võiksid olla vaheldusrikkamad ja Haapsallu võiks jätkuvalt rongiga saada. Aitäh!
Tervisetee 3 juurest tuli tervist küll juba küllaga juurde, kuid tundus, et noortel läheb rabaromantikaga veel aega, nii jõudsin veel ühe terviseretke ette võtta, siin tuli edasi-tagasi kõigest 4 kilomeetrit, aega kulus 15 minutit, tervist tuli jällegi mühinal. Aitäh!
Olime korralikud ja läksime jala. Seda tervist jagub nüüd kohe mitmeks päevaks mis sellelt teekonnalt saime xD
Tegime siis 2 km. sinna ja tagasi. Ilus ilm ja metsmaasikad ka valmimas juba. Seega suured tänud.
Hakkas hämarduma, kui siia jõudma hakkasin. Kuna põllul olid jäljed ees, siis sain ülimadalapõhjalisega lausa 300m kaugusele. Sealt oli kiire suts ja logi kirjas.
Täna õhtuseks jalutuskäiguks sai valitud tervisetee, aga kuna ma nii väga tervislik ka pole, et edasi-tagasi aardeni 4 km viitsin maha käia, siis pressisin ennast autoga 890 m peale. See oli just paras distants jalutada. Tänan.
Auto jätsime 2 km kaugusele. Henrikole võtsin jalgratta välja ja ise astusin jalgupidi aarde suunas teele. Teel aardeni maiustasime põldmarjadega. Lõpus oli kiire leid. Aitäh.
Olime Mihkliga ratastega teel Hiiumaa poole. Lootsime näha vaatetorni, mis aarde lähedal kunagi seisis, kuid kahjuks seda seal enam polnud. Logisin aarde ära ja asusime jälle teele. Mulle täitsa isegi meeldisid need 64km, sest tee oli ühtlane ja vaadetel polnud ka viga :)
Esimene tervisetee ehmatus oli siia jõudes juba möödas. Mõnus muusika mängis kõrvus, päike lõõskas 30 kraadi ning vaikselt hakkas meditatiivne seisund üle võtma. Aitäh motiveeriva karbi eest!
Riisiperest Haapsallu on tervisetee aastaid tagasi jalgrattaga läbitud.Seekord parkisin auto Ristile ja tegin paar kiiremat otsa ühele ja teisele poole.Aitüma peitmast!
Pakkisin hommikul ratta autosse, et jalavaeva terviseteel vähendada. Kuna Tervisetee 3 tahtis ka otsimist, siis otsustasin mõlemaid ühest kohast alustada. Algul 6+6km ühele poole ja pärast 3+3 km teisele poole ja tagasi. Aarde kõrval kasvas kena sinilillepõõsas, tegelikult oli enamus teeäärt sinililleline. Väga mõnus sõitmine oli ja pärast premeerisin end ostuga kohalikus poes. Tänud, ega muidu poleks siia terviseteele väntama tulnud.
Keegi reo oli terviseraja üle lükanud just täna nii, et keskelt kruus ka väljas, no uisusuuska ei saanud panna, tuli klassikaga piirduda. Aga vihje aitas ka praeguse suure lumega hädast välja.
Eelmisel tervisetee külastusel jäi see aare kuidagi kahe silma vahele. Seekord otsustasin ta siis päeva alustuseks läbi käia. Väljas oli üsna kena udune ilm, seega lisasin sammu ja lootsin, et jõuan enne udu lõppu tornis ära käia. Kohale jõudes muidugi selgus, et torn oli üsna kompaktseks pakitud ja selle risuhunniku otsa ronimine mingit suurt lisaväärtust ei anna, seega hakkasin aaret otsima. Selle leidmisega läks õnneks kiiresti. Tänud peitjale!
Sõitsin hommikul rongiga Riisiperesse ning asusin sealt jalgrattaga väntama. Peaks mainima, et need 17 km selle aardeni mööda Läänemaa terviseteed olid ikka korralikud motivatsioonisirged. Muidu nagu füüsiliselt polnud sõitmisega probleeme, aga kui su silme ees on kogu aeg üks pikk sirge, millel ei tundu lõppu tulema, siis muutub asi vaimselt keeruliseks. Eriti, kui mingit muud liikumist väga su ümber ei toimu. Teel aardeni juhtus täpselt 3 asja: märkasin vanameest rattaga sõitmas, must kass istus tee kõrval ning kuskil oli mälestuskivi Tõnu Krautile. Igav, onju?
Aarde juurde jõudes arvas mobiil, et aare on raudteetammilt alla ning kuna nägin seal sobivat kuuske, siis sinna ka ronisin. Seejärel arvas telefon, et aare on ikka raudteetammi pool ning turnisin jälle üles. Leidsin aarde ruttu ning hakkasin logi kirja panema. Selle peale veeres kaugusest üks mugu kohale ning jäi aardest ~20 meetri kaugusele istuma. Siin ei juhtunud ju midagi enamasti? Miks see kohtumine just siin ja just praegu pidi olema?
Mugu läks minema ning sain aarde tagasi panna. Jätkasin teekonda Risti poole. Aitäh aarde eest!
Antud aare jäi minu kolmepäevase rattamatka viimaseks. Kuna see Läänemaa tervisetee muutus väga kiiresti üksluiseks ja igavaks, siis tuli oma aega kuidagi sisustada. Hea eelis oli see, et siin ei liigu autosid. Võtsin julgelt nutitelefoni kätte. Lappasin läbi isiklikud meilid, töömeilid, lugesin uudiseid. 10km siia aardeni läksid nagu lupsti mööda. Ristit läbides mõtlesin küll korra peatust teha ja poes käia aga ei hakanud siiski rütmi rikkuma. Aarde leidsin kiiresti. Tegin väikese puhkepausi ja jätkasin samamoodi. Raudteejaama jõudes viskasin ära prügi ja siis vaatasin tabloolt millal ees seisev rong lahkub. Kell näitas, et aega maksimaalselt veel 1 minut. Tormasin kiiresti õige ukse juurde. Jõudsin ratta üles riputada ja juba rong startiski. Oh milline vedamine. Järgmist rongi oleksin saanud oodata üle tunni aja.
Balti jaamast kodu poole sõites kordagi sadula peale enam istuda ei soovinud. Samuti ei olnud mul mitte mingit soovi mängida kangelast ja Lauluväljaku mäest täna üles sõita. Lükkasin käe kõrval. Väravate juurde jõudes jäin aga pika ninaga. Mingi võistluse tõttu olid just need lukku pandud. Kummaline, et siis Oru -ja Mereväravad lahti olid. Ma polnud ainuke. Oli noorpaar, kes ronis lihtsalt siis üle aia. Mees koeraga jäid ka pika ninaga. Teisel pool aeda palus üks vanem vene naine, et ma korraks värava lahti teeksin. Üritasin siis talle käte jalgadega selgeks teha, et see pole minu võimsuses. Pidi siis uuesti mäest alla minema ja ringiga sõitma. Üle muru minnes tabas mind järgmine ebaõnn. Sisekumm ühe päeva jooksul juba teist korda katki... Ei tea millest ma nüüd üle sõitsin. Õnneks koju enam palju maad ei olnud ja jälle vahetama ei viitsinud hakata. No kurat, mis s*tast materjalist need tehtud on, et nii kergesti katki lähevad.
Koju jõudsin ja päev sellega lõppes. Kolmandale päevale jäi 76 kilomeetrit ja kolme päeva peale kokku 280km. Kindlasti sõitsin rohkem kui olin planeerinud ja üldse arvanud, et jõuaksin oma vana rasva pealt. Rattamatka peale sai leitud 31 aaret. Nüüd tuleb taastumisperiood seljale, jalgadele, õlgadele ja muidugi ka tagumikule. Hetke seisuga nii pea uuesti sadulasse küll ei kutsu. See järjekordne rehvi jama võttis isu veelgi vähemaks. Aitäh aga kõikide huvitavate aarete ja asukohtade eest mis jäid minu teekonnale!
Olen tervisetee aardeid palju kordi vaadanud ja mõelnud, aga kohe üldse ei meeldi mööda head teed jalutada. 3km mööda metsarada või laudteed poleks probleemi, aga see tee on liiga tuim. Oli plaanis teha Risti kandi tuur ning jõuda õhtuks 19-20 ajaks koju, sest järgmisel päeval koolis test. Juba väljasõit lükkus 3 tundi hilisemaks ning kogu tuur venis kõvasti. Risti poe juurde jõudes panin ruttu ratta kokku ja andsin pedaalidele tuld. Autost väljumise ja tagasi sisenemise vahele jäi 20 minutit. Koju jõudsin kuskil 22:30, siiski sain varasemalt kogutud boonuspunktide abiga testi tulemuseks 101%.
Lähenemisteed otsides kulgesin kuskilt madalapõhjalisega_huvitav mudaraja kaudu poolkogemata küljelt valli peale välja ning tegin praktiliselt drive-in-i. Jah, tekkis küll aimdus, et päris õige sõidutee see vist pole, samas läksid autojäljed juba ees ning sealtpoolt tulles puudusid ka igasugused liiklust reguleerivad märgid või läbisõidupiirded. Sajuse ilma tõttu ühtki tervisetegijat õnneks liikvel ei olnud ning nii ei jäänud me vähemalt kellegi ette. Tagantjärele muidugi ikka piinlik ja kolmanda tervisetee tegime juba viisakalt jalgsi astudes.
Ma panin suure hooga aardest mööda ja otsisin hoopis valest kohast. Järsku Tunk enam ei otsinud.... selge, tal on leitud. Jalutasin sinna, kus ta varem oli olnud ja sain ka lõpuks nägijaks. :)
Logiraamat oli märg ja karp oli ka natuke vett saanud. Kuivatasin karbi ära ja panime logiraamatule uue koti.
Peale logimist ronisime ka torni vaadet imetlema ja pilte tegema. Pilti siia lisama ei hakka, kuna MihkelP on päev varem just samasuguse postitanud. :)
Tänud peitjale.
Panime kambaga paika plaani minna nädalavahetuseks Vormsile. Mis oleks parem viis sinna jõudmiseks, kui juba neljapäeva lõunal hakata Riisiperest sinnapoole liikuma? :) Lubas tänaseks kohutavat ilma, aga tegelikult sain ainult esimesed 15 minutit rahet, edasi oli päike kuni lõpuni välja. Esimene aare oli 17 kilomeetrit Riisipere jaamast. Sõitsin rahuliku tempoga kohale ja logisin. Aitäh!
Leitud. Peidukoht on pisut ilmale ette jäänud. Lumega võib leitav olla, aga jääga on kätte saamine raskendatud. Logiraamat oli ka natukene niiske. Tänud siia juhatamast!
Valisime nädalalõpu jalutuskäiguks just selle aarde. Ülemäära kergelt see just ei tulnud. Ühtekokku 5 km lumes sumpamist väsitas õige ära. Ka palju kiidetud geokuhi jäi esimese hooga lume alla peitu. Õnneks oli aga ilm super ja peale pisikest otsimist paljastus ka aare :) ja et mitte niisama edasi-tagasi trampida ronisime ikka torni ka ning nautisime lumist/päikeselist metsavaadet.
Ma ei oleks kunagi uskunud, et see päev tuleb, kus mul õnnestub Taavi 2x2 kilomeetrisele sirgele jalutama tuua. Aga koera jalutamise nime all, ei olnudki suurt sõda. Ilmselt plätad polnud parimad jalanõud, aga nendes me rajale asusime ja alles olid need ka autosse jõudes. Aare oli väheke niiske võitu. Lasime tuulduda kuniks teisi terviseteetajaid lähenema hakkas. Aitäh! EVEJ
Sellest, kuidas me aardeni jõudsime, ei hakka ma parem rääkima, aga taskud saime selle käigus murakaid täis. Kohapeal kiire leid.
Mõnus astumine ja kui oleks liiprid ka, saaks silmapiiri efekti veelgi paremini nautida:) Geokuhja all oli sipelgakuhi ja selle all märg aare, logiraamatusse kannatas kirjutada. Ühesõnaga aardele teeks hooldus ainult head, samuti tornile. Tänud peitjale!
Sai ette võetud pikk jalutuskäik aardeni ja sealt veel ringiga tagasi :) Jagan Teiega pilte :) Aitäh!
Kunagi rongiga sõites oli see pikk sirge lõik kõige igavam osa :D Tänasel jalutuskäigul samal sirgel sai vähemalt preemiaks logi kirja. Ja hurraaa selle aasta esimesed :D
Vastu pimedat võtsin ette väikese tuuri, mis see kollane täpp seal helendab! Värvisin edukalt roheliseks.
Meie esimene peatus, teel Riisipere-Rohuküla. Tornist vaade oleks võinud parem olla, aga eks vingumiseks põhjust leiab alati :)
Parkisin ratta torni juurde ning jalutasin tagasi kohta kus maskeeringut nägin. Karp on seest endiselt niiske ja logiraamat ka aga mitte väga hullusti. Tuulutasin neid veidi aga ei tea kas sest kasu oli, enne kui asjad kokku tagasi sain pudenes taevast paar vihmapiiska ka (kahju, et katusealune katki on). Pärast tagasi tulles tegin samas tornis puhkepausi. Selleks ajaks oli ilm päikseline, ma viskasin end tornis siruli ja jalad piirdele ning sõin šokolaadi ja komme :) Tänud.
Sõtsin autoga niikaugele kui lubatud ja edasi võtsin üksrattast viimast. Vaeseke nuttis peaaegu terve tee. Äge torn oli seal :) Geokuhi oli muljetavaldav. Valasin karbist vee välja ja panin nime kirja. Logiraamat tiba niiske, aga pole hullu. Aitäh peitjale.
Tänud peitjale tutvustamast terviseteed. Geokuhi oli korralik :)
Täna otsustasime ühe matkamise päeva teha ja leidsime meile algatuseks piisava pikkusega eesmärgi. Jalutatud ja leitud.
Mõtlesime suve viimaseid ilusaid ilmu nautida ja võtta ette mõningad sellised aarded, kus kõndima ka peab. Päeva kolmas aare. Läksime autoga peaaegu tervisetee äärele ning kilomeetri kõndisime. Nagu avastasime, siis oleksime võinud autoga ka teel endal sõita, nagu mõned kohalikud seda tegid, kuid austusest raja ja rajal olijate suhtes ei hakanud seda tegema. Päris korralik ving jäi ikka metsa vahele hõljuma pärast auto möödumist. Aarde leidmine ei olnud üldiselt probleem, kuna Kristi torni otsas näitas, kuhu peab minema. Trepp on sel tornil tõesti juba üsna kahtlane. Tagasi autoni läksime juba veidi otsemat teed. Tänud aarde eest.
Ristile jõudsin juba hämaras. Autoga sai veel mööda kruusakat veits lähemale ja oma üllatuseks parkisin vihjele vastava koha läheduses. Seega jäi minna kahe vihje jagu ehk 2 kilomeetrit, mis kulges rohutirtsude sirina saatel. Lihtne leid ja siiski mõnus jalutuskäik igaval teel, kus ei näinud hingelistki.
Sel korral oli jah kiire leid. Kui Lassie kohale jõudis oli logi juba kirjas.
GP 1148 / GC 1368
Sellest aardest suutsin mõnuga mööda sõita, sest mu sisemine skisofreenik oli magama jäänud ilmselt. Kogu asja lahendas ära Lapsuliblikas ja mul jäi vaid üle pingi peal einet võtta. Terviseteel peaks olema tõesti rohkem peldikuid, prügikaste ja silma rõõmustavaid skulptuure. Aga mitte geopeituse leht pole õige koht selle asja õiendamiseks vaid pigem http://tervisetee.blogspot.com/...
Viimane aare 2-3 juuni jalgsitripil. Siia liikusin läbi sellise koha, mille nimi aarde läheduses asuval kaardil on "Siima raba", aga kui see asi Google'isse lüüa, siis ei leia mitte ühtegi vastet?! On seal kaardil äkki mingi trükiviga ja kohanimi polegi Siima raba? Arvatavasti see logiteade siin saabki kõige esimeseks vasteks sellisele otsinguterminile üldse. Igatahe aare OK, aga peidik oli sipelgaid jõhkralt täis. Tänud kah!
Algselt oli plaan edasi liikuda veel Ristini ja sealt veel veidi edasi, aga kuna olin läbimärg ja saapad kuivavad 2-3 päeva, siis jalutasin mööda terviseteed Riisiperre tagasi rongi peale. Oli tore! Kokku tuli Riisiperest selle aardeni mööda kõverteid ja otse tagasi 65 km. Tervisetee on ikka vägev asi, aga seal võiks kusagil vähemalt mõni prügikast olla, seda rämpsu ikka tekib inimestel ja kõik pole nii hoolikad, et viitsiks seda kümnete kilomeetrite kaupa kaasa vedada, kergem ikka metsa alla poetada, mida mõnes kohas oli juba tehtud ka. Loodetavasti keegi tegeleb selle asjaga ka juba kusagil sfäärides.
Mida veel märkasin, et väga vähe oli terviseteel jalgsi liikujaid, ja isegi ratastega inimesi polnud nii palju, ütleks et pooled olid hoopis rollerid ja ATV-d. Pole kindel, kas see sinine liiklusmärk, kus on inimene ja jalgratas peal, neil seal üldse viibida lubab. Aga ega jah politseipatrulli muidugi sinna nii kergesti passima ei pane, kuigi võimatu see poleks. Nii et peab ise tähelapanelik olema, kes tahab näiteks kõrvaklapid peas liikuda, kergesti võib mõni ATV pannkoogiks sõita.
Nii ilus oli see lõputuna näiv "valge sirge", mida mööda aardeni läksime. See kauaoodatud lumi oli just alla sadanud nii, et paljudki peenemad puud oli ta all lookas. Nüüd sain aru, kuidas ma seda valget ilu ootasin. Aardeleidu see igatahes ei seganud. Täname!
Jätsime auto Grossi valvasa pilgu alla ja asusime tänahommikuses imelises valges lumes aarde poole teele, Üsna pea selgus et lisaks kergliiklusele kasutavad terviseteed liiklemiseks ka kohalikud inimesed oma autodega. Aga patt oleks läänemaa soises pinnases niikvaliteetset liikumisteed jätta vaid jalgratastele lõhkuda. Kandis rongi, küllap kannab autot ka. Meid kandis ja juhtis see tee aardeni, mis täitsa tiptop korras. Jah puhkekoha torni trepil on mõned lauad juba kadunud (ärge polkatantsu seal planeerige)
Eks me nende Tervisetee aarete pärast seekord velod katusele ju panimegi. Igatahes Mamm tahtis kangesti sõita, ja sõita ta sai. Panime Ristil rattad alla, Mamm istus oma abiratastega võrri selga ja kukkus väntama. Ja väntaski vaatetornini välja ja siis tagasi ka. 5 km abiratastega - sihuke paras distants ühe nelja-aastase tüdruku jaoks :) Aardekasti leidmisega probleeme ei esinenud - kõik oli enamvähem korras, peidik sihuke natsa niiske. Lasime tal siis tuulduda, kuni ise tornis käisime. Siis kulutasime hulga aega karbi tagasipaneku peale, panime lilledki peatsisse, ja siis väntasime tasakesi Ristile tagasi. Üks rebasekutsikas vaatas pealt. Aitüma!
Kiire peatus, logi kirja ja edasi. Konteiner oli paksult sipelgaid täis. Aitäh!
Hobumugude või siis hobustel mugude kiuste leitud... siis ratta selga ja edasi...
Aare leitud ja kena piknik maha peetud.
Kuna meil oli piknikukorv kaasas, siis jätsime selle aarde viimaseks, et peale rasket tööd saaks ka natuke süüa. See aare andis ennast kõige kiiremini kätte, samas oli koht kõige ilusam, kus me täna käisime....
Kohapeal leidsin aarde loogilisest ja mõnusast kohast. Igatahes jäi täiesti mõistmatuks eelnevatesse logidesse kirja pandud virin peiduka kohta. Maskeerimisega eriti vaeva ei näinud, vaevalt mõni möödatuhisev jalgrattur või jooksja seal kaevama hakkab. Mitte, et neid seal väga oleks - kogu oma edasi-tagasi matka jooksul ei näinud ma laupäevasest päevast hoolimata ühtki tervisesportlast.