Vendade Voitkade

Vennad Aivar ja Ülo Voitka põgenesid kodust 1986. a. märtsis ja peeti samas kinni 2000. a. veebruaris. Neliteist aastat õnnestus neil endid nõukogude miilitsa ja sõjaväelaste ning hiljem ka politseinike ja kaitseliitlaste eest varjata. Suurema osa sellest ajast peitusid nad mitmetes Viljandi-, Valga- ja Võrumaale kaevatud punkrites.

Aare on peidetud Purtsi jõe läheduses paiknenud punkri juurde, mida Voitkad kasutasid 1990.ndate alguses. Metsasihil asunud betoonpostist (N58° 4,612’ E26° 5,364’) veetud vooluga köeti elamist ja vaadati televiisoritki. Teised punkri vahetus naabruses olevad süvendid pärinevad II Maailmasõja ajast. Ühte sellist kasutasidki vennad oma varjupaiga rajamisel, säästes nõnda hulga vaeva ja aega. Seda paika on näidatud saatesarjas „Selgeltnägijate tuleproov“ ja soomlaste dokumentaalfilmis „V.O.I.T.K.A. Metsavennad“.

„Mitte kõik vennad, kes metsas elavad, ei ole veel metsavennad. Metsavendlusel on eestlaste jaoks natuke teine, aegade ja põlvkondade jooksul kindlakskujunenud tähendus“, kirjutab Ü. Russak (lk. 103) ja aarde peitja nõustub temaga. Vaieldamatult on vendade Voitkade näol tegemist aga millegi väga erilisega, mis rahvusvahelistki tähelepanu pälvinud.

Tõsisele voitkaloogile võin privaatseks kasutamiseks anda jõe teisel kaldal asunud punkri ja kelder-kartulihoidja koordinaadid. Selle, hiljem kasutusele võetud punkri, lasid kaitseliitlased õhku. Siin kandis võtsid Voitkad veebruaris 1993 neile peale juhtunud politseinikult relva. Oja ääres paiknes kang jõuharjutusteks ja tee kõrval kahe puu vahele asetatud latil tõmmati lõuga.

Info: 1) Russak, Ü. Ilveste impeerium: Vendade Voitkade lugu. Kirilille kirjastus, 2001. 2) Vestlused kohalike elanikega.