Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde leidmisel on abiks järgnev jutuke:
Oli täiesti tavaline päikeseline sügispäev. Puude lehed olid juba muutunud kollaseks, oranšiks, üksikud punasekski, mõned hoopis maha langenud.
Tsirkusest põgenenud dresseeritud intelligantne šimpans oli maha jooksnud apsurdselt pika maa, kuid lõpuks oli ta ometi pääsenud. Nüüd istus ta suure reljeefse kivi peal, vaatas merd ja mõtles möödunud päevadele.
Varasest noorusest ei mäletanud ta midagi. Meenus aeg, kus ta polükrafistist omaniku juures ühe pisikese ara spitsiga ühes puuris elas ja kuidas teda beeži kombinesooni riietati, sardellide, baklažaani, šampinjonide ja sefiiriga toideti ning aeg-ajalt šampooni ja palsamiga pesti. Hetkel tundus see mälestus anektootlikult naljakas. Omanik oli hakanud muretsema oma reputadsiooni pärast, samuti, oli ta materjaalses kitsikuses ning seega otsustas šimpansi maha müüa.
Tsirkuses õpetati šimpans tžellomuusika saatel žongleerima. Etendused olid kuuel päeval nädalas. Ahvi sunniti kandma mootsat kloššlõikelist seelikut, mõnikord aga hoopis efektset pidšaamat. Samas süüa anti seal hästi – standartsed hakkbiifsteegid, böfstrooganovid, magustoiduks šerbett ja šokolaad. See oli ka õigupoolest ainus, mille järgi ta igatses.
Vabadus maitses küll paremini kui kõik need hõrgutised, kuid ometi puges hinge melanhoolja, millel, nagu ei olnudki kongreetset põhjust. Ees ootas helge tulevik...
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 140/355 |
Aarde sildid:
lumega_raske (2), muguoht (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1YEA4
Logiteadete statistika:
136 (81,4%)
31
8
3
1
0
0
Kokku: 179
Peale mõistatuse lahendamist seda uut asukohta vaadates puges kohe kahtlus hinge, et väga 1,5 see maastik vist ikka pole, vähemalt enamuse aastast, aga kuna täna pakuti üle hulga aja imelist kevadilma ning sõbranna polnud sellisest kohast kuulnudki, siis käisime vaatasime oma silmaga ikka üle ka. No nüüd vähemalt teada, millist aega siia tagasi tulekuks valida.
Jõudsingi siia tagasi. Ainult, et sellel korral ei vedanud ilmaga. Julm tuul ja vihm. Kivid oli märjad ja libedad, lisaks veel õues kottpime. Matu natuke turnis, suutis ka ühe jalaga vette lennata ja varsti otsustasime, et tuleme millalgi teine kord tagasi. :D Kolm on kohtu seadus, küll ma siis ka kollase näo siia saan. :)
Enne väljaliikumist sai see tunnikontroll ka ära lahendatud, selle poolega raskusi ei esinenud. Välitöödel nii lihtsalt ei läinud. Koht ise - väga lahe, eriti minusuguse jaoks, kes üleüldse seda piirkonda ei tunne. Koordinaatidele suundudes oli ka põnev, sest tundus, nagu peaks vee peal kõndima. Aga edasi: libe, märg, ohtlik, valus, tuuline. Ühe jalaga tegin arvestatava plärtsu ka. Taandusime, enne kui midagi hullemat oleks juhtunud. Koha näitamise eest juba aitäh!
Õiged numbrid sain kohe kätte, kuid ikkagi suutsin kaks punast alustuseks saada, sest koordinaate ma ei oska ju geokontrolli sisestada. Kolmandal korral sain siiski rohelise.
Turnisin seal oma tunni, mitte midagi asjalikku ei leidnud, kolm küünt suutsin kõigest ära murda. Lõpuks sattus sinna üks papi, kes jäi mind vahtima, nii et pidin oma otsingud lõpetama. Arvata on, et ma jätsin seal kahtlase mulje, seal pole ju niisama midagi teha, kui mul just üks kindel asi kaasas pole. :)
Eks varsti tagasi...
2014 aastalõpu gigaretk (50).
Ei olnud meist asja selle aarde juures, vesi-lumi takistas teed aardeni ja seekord jäi leidmata. Tagasi kas tunduvalt külmema või kordades soojema ilmaga.
Eile koju sõites märkasin, et saareke on hetkel külastatav kuiva jalaga. Täna otsustasin minna ja selle pinnuks silmas olnud aarde lõpuks üles otsida. Mõni objekt oli rohkem ristkülik, mõni vähem. Nende alused sai läbi katsutud enamus enda arust. Mida ei leidnud oli aga konteiner. Ei teagi mis sellega nüüd ette võtta. Kuna praegu oli parim aeg seda otsida, siis ju vaja veel mõned aastat kogemust juurde hankida
Tankisin lähedalasuvas tanklas. Kuna aarete otsimise pärast sai südaöise laeva vastu tuldud juba õhtul otsustasin selle siin üle vaadata. Mööda kallasrada saab kenasi ligi, neid käijaid oli seal mitmeid. Oleks pimedam olnud, oleks oleks kohale solberdanud. Nüüd tuleb vist oodata kui loodus end raskusastmega vastavusse viib.
Nulli minekuks tuleb hetkel veetakistus ületada. Ehk suvel saab sinna kuiva jalaga.
Ikav liiv ja dühi välli,
aared paistnut kusakilt...
Paliu lunt ja piisut aeka,
ei see väärint seta vaeva...
Kuiki luuledan kui massin,
kirjjaosgus tsipa gasin...
K, p, t ja g, b,d-
kes güll selkeks teegs mull neet?
Ei teagi millist aastaaega oodata...nii vaja ei olnud, et kevadet teha.
No pidime ikka selle käki tegema ja päeva lõpetama mitteleiuga. Tollest hunnitust süstlapiirkonnast hoidis korralik elanik nõuka ajal kaugele eemale. Praegu on muidugi olud kõvasti muutunud, näe, instantsidki on end sääl sisse seadnud.
Ehkki emake loodus oli meile mõnevõrra vastu tulnud, suutis ta teisest küljest jälle toreda vingerpussi mängida. Vat ei teagi nüüd millisel aastaajal sinna tagasi minna...
Tore mõistatus oli. Kohapeale läksin suure huraaga aga avastasin, et praegu maastik 1.5 küll ei kehti. Hiljutine sulanud lumi oli tekitanud nulli saare, kuhu pääseb kuiva jalaga vist ainult paadiga.
Paraku aga selgus kohapeal, et nii suure lumega ei aitaks isegi vist mitte labidas ja luud, vaja läheks kangi ja leeklampi. :-(
Positiivne oli aga see, et lõpuks nägin ära paiga, kus omal ajal palju aega mööda saadetud, kuid mis nüüd on suurepäraselt korda tehtud. Lausa mõte tekkis, et kas ei peaks isegi sinna aaret peitma. ;-)