Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aardeobjekt on endise Lehtse kolhoosi kontori juures asuv bensiinijaam. Tegutses see tankimispunkt seal ajal, mil kolhoosides tegid tööd GAZ51 ja ZILid ...ehk siis minu jaoks ammu ammu:D
Enam pole bensiini A76 ja enam pole ka seda pisikest tanklat.
Aare on peidetud eramaale, omaniku luba olemas, kuid siiski lõhkuda ja lammutada ei tohi! Logimiseks kaasa võtta enda kirjutusvahend
NB! Olenevalt aarde hetkeseisukorrast võib vaja minna abivahendit.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.youtube.com/watch?v=NY4ZQcZSGA4
Aarde sildid:
soovitan (12), lahe_teostus (5), omanikuta (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC21K7W
Logiteadete statistika:
164 (88,2%)
22
4
1
2
1
0
Kokku: 194
Omajagu aega läks. Tuleb välja, et gravitatsioon on Sabonisele kõvasti mõju avaldanud ja talle uue asendi tekitanud. Avamine osutus parajaks väljakutseks, aga siiski avanes. Sisu polnud meeldiv. Känkras katkine minigripp, mille sees vettinud logiraamat. Võtsin vana logiraamatu kaasa ja see on kodus isegi loetavaks kuivanud - kui omanikul või mõnel geo-arhivaaril on huvi, siis on saadaval. Asemele sai üks vihikuleht uues minigripis, aga kuna uus asend on veekindluse asemel vett korjav, siis järgmine auk minigripis saab ka sellele saatuslikuks. Praegu kodus uurides avaldub, et peitja ise ei paista enam aktiivne olevat, seega pakun välja, et mõni kohalik võiks huvi korral lapsendada ja veidi ümber peita - tegemist siiski üle 10a aardega ja objekt veel sellel otstarbel täitsa tarbitav. Vastasel juhul tuleb ta lähiajal arhiivi saata.
Olid ikka ajad! Ma ei tahtnud kohe üldse sellele putkale liiga lähedale minna, seega pidin ikka pingutama, et ei peaks. Ja kas sa näe - aitaski. Esimene koht oligi õige. See Sabonis on lühem, kui ma ette kujutasin, või siis on gravitatsioon lisaks katusele ka kõigele muule siin oma mõju avaldanud. Aitäh.
Aare alistus teisel katsel, esimesel korral nentisime fakti, et seal ta on. Täna olime paremini varustatud ja tegu tehtud. Tore jaitse kammenaja daroga seal, sellest ei teadnud enne midagi.
Aeg on oma töö teinud ja need müürid enam kuidagi bensukat ei meenutanud. Uurisime igast küljest, proovisime ka natuke turnida, kuid aaret mitte kuskil. Siis pöördusime tagasi ühe kahtlase koha juurde ja autost toodud abivahendiga sai ka aare leitud. Kavalasti peidus igatahes. Aitäh!
Korra oleme kunagi ammu siin tegelikult juba käinud, aarde leidsime, aga logiraamatuni ei jõundud, kuigi olime piisavalt Sabonised. Seekord olid kindad kaasas ning Sabonist polnudki enam vaja. Aitäh.
Ma olen veel nii noor, et mul nostalgilisi meenutusi jagada ei ole. Küll aga on aardelahendus äge ja tegin ühe täisringi esmalt ikka nullringina. Võrreldes peitmisaja pildiga on täna seal see värk märksa õnnetumas seisus ja katus ei ole ajale vastu pidanud. Otsimist see siiski ei takista, kui mõistusega asjale läheneda. Kirjad seinal säravad siiski sama kuldselt. Tänan peitjat.
76 tuttav vedelk. Minu esimene auto oli muhk ja see tarbis seda. Hea rüübe oli, puhas. Siin võtsin isegi peegli appi aga järsku Urve küsis, et kas sedaasja vaatasime. Muidugi ei vaadanud, aga seal ta oligi. Panin uue minigripi, vana oli katki. Aitäh peitjale!
Meie geotuuril sihtkohaga Rakkesse sai see esimeseks aardeks. Teadsime, et oleme eravalduses ja kui me seal ringi vaatasime, siis peatuski meie juures üks auto. Juht tuli välja ja esimene mõte oli , et nüüd me saame... Aga ei.. juba eemalt hüüti, tere, kas olete mängijad ja otsite? Saime kohe kinnituse, et aare olemas, tal juba ammu leitud. Ja läinud ta oligi. Tänud
Kunagi ammu sai seda otsimas käidud, aga mitte leitud. Sellest ajast on möödas juba päris kaua aega. Ka selle hoone olukord on selle ajaga ikka kõvasti muutunud. Seekord läks nimi logiraamatusse. Tänud!
Uue aasta esimene aare. Esimese hooga maastiku raskust silmas pidades sai siin üle pingutatud. Kui siis seal tasandil midagi silma ei hakanud, tuli tähelepanelikumalt ringi vaadata ja siis jäi küll potentsiaalne peidukoht silma. Muidugi seal see end peitiski. Aitäh.
Kunagi sai sõidetud Pobedaga ja bensiiniks kõlbas A-66. Nutikalt peidetud aare. Abivahendid olid siin meile vajalikud. Õnneks oli kõik autos olemas. Tänud ja FP ka.
Siin olen ennegi olnud aga puudus abivahend,täna kõik olemas ja saigi nimed kirja.Aitäh!
Aarde nimelist vedelikku tarvitasid kõik kolm käulat, millega kahe kuu jooksul õppesõitu tegin. Samas ei joonud seda kraami mitte ükski mu enda autodest. Aaret kunagi otsisin ka, aga kuna vihjele vastavad võimed puuduvad ning tegelikku peidukohta pidasin kõrgema maastikureitingu vääriliseks, siis jäigi toona leidmata. Vahepealsete geoaastatega olen tublisti kasvanud, mis lubas ka lõpuks logi kirjutada :o)
Pärast mitut ronimist olid meil kõhud tühjad ning kuna teeäär Mission Impossible'i juures oli liiga väike, siis tulime selle aarde juurde hilist lõunat sööma. Enne aga tegin väikse sirutuse ja oh jah - jälle ei jaksanud ma seda lahti keerata. Kristjan natuke aitas ja nii ma nime kirja saingi. Nutikas lahendus! Aitäh!
Kehastusin Saboniseks ja võtsin aarde välja esimesest väljavaadatud kohast.Aitüma peitmast
Selle aasta esimene leid. Ikka natuke pusimist, aga õnneks annab Erik kolmveerand Sabonist välja ????
Njah, see oli teine kord seda tanklat külastada. Kui eelmine kord jäi asi abivahendite taha, siis selleks korraks oli kaasa võetud varustus eeskujulik, vaja muidugi ei läinud sellest midagi. Tänud aarde eest!
Mäletan seda kütust. Auto, millega mina sõitma õppisin, oktaaniarvuga 76 märjukest tarbiski. Helepunane VAZ 2102, universaalkerega Žiguli, oli meie pereliikmeks aastail 1975-1990. Järgmine VAZ, sedapuhku heleroheline "null viis" soetati 1982. aastal ning toda eksemplari hoian tulevaste nostalgiasõitude tarvis tänaseni alles, kuigi piduririkkega garažeerimine viis juba aastaid tagasi registrist kustutamiseni. 2105 jõi bensiini A95. http://varjupaik.jjts.ee/?action=eksponaat&P=51〈=1&S_ID=402&tootjainfo=1
Kas too kolhoositankla peale 76-e midagi kangemat ka müüs, pole teada. Ehk sai sealt kunagi aga 66 või 72 osta. Keda täpsemalt huvitab, mida need numbrid tähendavad, võib lugeda mootorimeeste foorumist:
https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=71284 või pisut asjalikumalt:
http://www.ttlabor.ee/lisa2.html
Mis veel tollesse Lehtse tanklasse puutub; kiirustage, janused ekipaažid - kui 2020. aasta endaga pisut külmakraade ja lund kaasa toob, vajub see juba ohtlikult lookas varikatus ilmselt vastu maad.
Miskipärast oli selle aarde juurde ikka väga pikk tee. Pea 6 aastat võtsime hoogu ;)
Tänud!
Küll võttis aega, 6 aastat läks aega enne, kui jõudsime nulli, hea et aardeleid natuke kiiremini ja vigastusteta tuli
Tuli välja, et eelmine kord peale lahkumist pandud panus võitis. Oligi seal, kus arvasin aga kuidagi ei küündinud. Ja mitte seal, kus oli täna eelmiste tüngaehitis. Tegin siiski igaks juhuks enne kirjaliku geokontrolli geosõbrale. Kui tuli vastus, et jaa, seal ta on, siis sai see kõikuv tee ette võetud. Tänud!
Aarde kättesaamine tõi tänu oma lollusele kerged kehavigastused. Tagasipeitmiseks olime oma vigadest õppinud ja see sujus üllatavalt hästi. Tänud, lahe värk.
Ägedalt lahendatud, minult tuleb preemiaks soovitussilt :).
Täna jälle me joome bensiini.
Täna jälle mul voolik on suus.
Täna jälle kanister käib ringi.
Täna jälle A 76.
Ümisesin Vennaskonna laulukest ja vaatlesin paika. Loomulikult ei olnud mul kaasas vihjega sobivat abivahendit, kuid kohalik atribuutika oli piisav, et sellest vajalik kokku keerata. Lahe peidukas. Tänan.
Sai kohapeal käidud, imetletud ja 10 minutit hiljem juba logitud ;) Aga vajab hooldust!!!
Oi kuidas mulle see aare meeldis. Ometigi koht suht mõttetu, siis teostus lükkas emotsioonid lakke. Iseasi olid ka teeolud, need ei kannatanud kummalilt poolt lähenedes/lahkudes kriitikat. Kui algul tundus et see leid jääb vormistamata siis pärast rammumehe katsumusi oli aare ka peos ja logitud.
Tänud.
Paarisrakendis saime hakkama. Tegime aardekonteinerile hooldust ka, et paremini logiraamatut kätte saaks. Minigrip on ikka katki.
Täna kohe satuvad me teele erinevad mahajäetud objektid ja vanad hooned. Kas need ongi tõestus maaelu välja suretamisest? Igatahes otsimist ja erinevate kehaliste harjutuste tegemist on tänasel aardejahil rohkem kui küll. Jälgisingi kuidas noored ronisid ja turnisid ja ise vana geopeiturina toppisin sõrmi sinna kuhu teised ei topiks :) Iroonilisel kombel teatas seltskonna pisim kohe alguses kus aare on, kuid ise sinnani ei küündinud ja suuremad ning tugevamad tahtsid ise asukohta tuvastada :) Peale mõningast otsimist tuldi siiski tagasi esialgse variandi juurde ja sujuva koostöö tulemusena teostati leid, konteineri kättesaamine ja avamine ning logimine. Tänud peitjale uhkelt paigaldatud aarde eest.
No ei mina jõua enam minioni ära kiita. Mina asendasin redelit ja pisike läks aardele järele. Väga huvitav koht peitmiseks. Kahjuks A-76 oli otsas :( TFTC!
Natuke Magyveri moodi mõtlemist ja käest ta oligi. Aitähh!
Natuke otsimist ja saime logitud ilma abivahendeid kasutamata. Täname.
Aarde pealkirja nähes teadsin kohe mis asutusega tegemist võib olla.Kohale jõudes selgus ega ma väga mööda pannudki.Peale pisukest otsimist näitasin näpuga.."Näe seal".Siis me juba logisime kasutamata erisuguseid abivahendeid,Saboonised noh.Täname
Kuna meist kumbki Fnobavf ei ole, oli kaasas abivahend. See aitas. Tänud!
Sobiva abivahendiga sai ilusti aardeni. Aga siis oli pusimist, hakkas juba tunduma, et meie jõud ei käi üle. Lõpuks siiski sai nimed kirja panna. Minigrip kotist on alles jäänud räbal. Logiraamatu sai kätte pintsettidega.
Algul ei saanud aaret kätte, siis tõin autost abivahendi ja toksasin aaret. Pärast sai normaalselt tagasi ja peaks jõudu kasutamata kätte saama.
Vennaskond - Täna jälle me joome bensiini No kes meist siis ei tea seda laulu. See oli esimene asi mis mul meenus A 76 peale ja minu punnvõrr sõitis ka sellega. Siit lõpevad bensiini mälestused. Aarde otsimisega tuleb täna mängu Geo Murfi seadus. Ehk jälle üks esimesi kohti kuhu vaatasime. Lasin Netil seda kohta uurida ja puurida, aga kätte ei saanud midagi. Nüüd poleerisime mõik võimalikud kohad üle. Võtsime auto pealt maha abivahendi ja käisime ka sellega kõik kohad üle ja kui tõesti enam kuskilt enam midagi otsida ei olnud, olime jälle tagasi alguses ja no mine metsa, oligi seal kust alustasime. Tänud.
Peale Pärnamäge sai sõidetud tankima, no tankla küll ei töötanud. Vihje ei öelnud kahele midagi aga Janar siis haris meid. Logide põhjal proovisime peale pikemat otsimist leida ka õiget kõrgust. Tegelikult sai peidukat juba kaks korda katsutud aga kui ikka valesti mõelda, siis ei saa kätte ka. Mingil hetkel kuulsin teiselt poolt maja "Karin", kõlas nagu kauge tuule hoog ja ei reageerinud. Lõpuks kui mina nii hoolsalt otsisin, tuldi mind lausa kutsuma logima. Tänud peitjale, sain teada, mis tähendab A76.
Korra on siin juba käidud ja olukorda hinnatud.Oletatavaid peidukohti oli paar tükki, aga kontrollida neid ei õnnestunud, sest see Sabonise reo oli kuhugile kadunud. Mingeid abivahendeid ei hakanud samuti aretama kuna pargi servas käis parajasti puude saagimine.Jätsin selleks korraks asja katki, sest saemehed oleks kindlasti jäädvustanud minu sooritused seal bensiinijaamas ja pärast Youtuubi üles laadinud. Niipea ei olnudki plaanis siia tagasi tulla ja lükkasin asja edasi. Täna aga selgus, et Anne oli ettenägelik olnud ja vajaliku abivahendi kaasa haaranud. Kohapeal aga tuli välja, et Anne kaasatoodud abivahend oli L mõõdus ja talle ei sobinud.Aga kuna XXL mõõtu meil ei olnud, siis üritasin ise ja mul õnnestuski kohe aardeni pääseda.Aga see polnud veel kõik, sest lahtisaamisega tekkis raskusi. Lõpuks peale mõningast pingutust ikka kuidagi õnnestus ja logitud sai samuti. Peab ütlema, et väga nutikas aare ja tänud peitjale.
Siin olin ma korra juba käinud, Aegade alguses. Vihjet loetakse ju kohapeal. Mina Sabonis ei ole, kohe 2 korda ka ilmselt ei ole, siis seisin niisama tookord tohlakalt. Üksi mul siia asja ei olnud. Üksteise järel käisid potentsiaalsed Sabonised ära ja nii ta jäi. Ma vajasin värsket verd. Välja sai valitud Raul.
Täna olin end kindlustanud ka koristaja järelt pätsatud abivahendiga ja siia võiks ma vabalt mitte-leiu kirja panna, sest selle 5 pulgaga abivahendi võib pista "sinnasamusesse", minu jaoks polnud sellest tolku. See-eest näitas Raul, kuidas asjad käivad. Seisin taas kui tohlakas. Tänud, aare ju iseenesest kaval!
Ütlesin kohe teistele, et see on seal. Proovis esimene, ei, see ei ole siin. Proovis teine, jah, ei ole tõesti. Mina: on küll, las ma näitan. Ja seal ta oligi :)
See aare oli meil plaanis võtta vaatamekuiaegaülejääb, ehk siis tõenäoliselt oleks see olnud meil päeva viimane. Aga juhtus hoopis nii, et teise aarde juurde minnes juhatas geps meid just seda teed pidi ja mõtlesin siis, et kui me juba siin oleme…
Meie auto peatus kunagise bensuka kõrval. Geomaanteed nulli ei viinud, selle pidime ise tegema. Kõigepealt vaatasime nii üldiselt ringi, et kas tavaliste kohtade peal aaret on. Ei olnud. Siis hakkasime detailidesse laskuma (pigem tõusma). Pildistasime igat pragu ja enekas oli oma ülesannete kõrgusel. Ronisime ka igale poole ja käisime mitu tiiru ümber objekti. Ei midagist. Siis, kui saabus juba loobumise tunne, tekkis meil mõte vaadata, et kus see täpne null siis ikkagi asub. Ehee, no miks me seda kohe ei vaadanud?!? Seadsime siis ennast täpselt õige nulli koha peale ja hakkasime uurima. Uurisime küll väga lähedalt, küll veits kaugemalt ja ideed hakkasid otsa saama. Siis aga märkasin ma midagi, mis ei viinud kuhugi. Väike kahtlus tekkis sisse, et kas see siis nüüd ongi see õige asi? No ja veel suurem küsimus oli see, et kuidas me sinna saame? Kuna RedBulli me keegi ei joo, siis tiibadest võisime ainult unistada. No ja kes meist ikka Sabonis on. Aga järsku hakkasime end kõik ehitusmeeste/naistena tundma ja pärast mõnda ebaõnnestunud katset oli meil logiraamat käes. Oi see oli hea tunne, kui midagi sellist oled kätte saanud. Panime nimed kirja ja tagasi läks konteiner hoopis kergemalt, kuna sistem oli juba selge. No ja seejärel alustasime etkõikoleksnaguenne projektiga.
Äge teostus! Me täname!
Seda aaret otsimas juba teist korda, aga vahepeal juba peaaegu loobumise mõtet mõlgutamas ja logisid lugedes, sain aru, et ma pole esimene, kes ei leidnud kohe :) Seekord äkki hakkas silma ja ega muud polegi kui peab olema väga kaval, et see kätte saada ;)
Kuna tankimise võimalust enam ei pakutud, siis sai kõigepealt hunnikus valesid kohtasid läbi katsutud ja peale õige avastamist natuke füüsikaseadusi ümber lükatud. Lõpp hea - kõik hea, aitäh aarde eest.
Kolhoosi aeg on midagi, millest ma olen kuulnud ainult tänu oma vanemate poolt räägitule, aga sellised kohad on alati huvitavad vaadata. Kuna meil oli aja peale minek ehk limiteeritud otsimise aeg, siis pikka pidu ja piknikku me korraldada ei plaaninud. Läks nii nagu alati läheb. Kui me olime enda arust kõik loogilised kohad läbi vaadanud ja ka katsunud, siis märkas mu silm tõesti ühte veel loogilisemat kohta. Njaa ... meil polegi vist geopeitust mängides kunagi nii lõbus olnud kui siin ja Kuldar pole minuga mitte kunagi midagi sellist teinud kui siin :D Kuna selle asendiga sai Sabonisele ainult ligilähedale, siis katsetasime ka teisi lahendusi. Õnneks pika gümnastika tulemusel saime nimed kirja ja kõik omale kohale tagasi.
Aitäh, elamus missugune :)
Leitud! Kunagi varemalt pimedas ei leidnud aga nüüd jäi kohe silma. Tänud peitjale :)
Võttis aega enne kui leidsin. Suured tänud peitjale nutika lahenduse eest!
Ma olin selle aardega põnevil, Reix oli varem mitteleiu saanud, ju siis peab midagi head olema. :) Oligi.. peidukas oli väga lahe. Üksi ma oleks seal kindlasti leiuta jäänud. Natuke ehitamist ja natuke ronimist ja saigi logida. :P Tänud peitjale laheda aarde eest!
Olin siin käinud ja arvasin teadvat, kus logivihik ennast peidab. Tookord jäi paljakäsi jõust puudus. Täna oli asisem riist kaasas, kuid selgus, et ega seda vaja poleks olnudki. Suurem probleem oli nüüd vajalik pikkus saavutada, kohalikud abivahendid olid suht otsakorral. :) Õnnestus siiski Kristeli toel logima pääseda. Aitäh!
Sander tabas õige asja päris kiiresti ära, aga mina ikka kahtlesin ja mõtlesin, et vaatame ikka veel ringi. Lõpuks saime aru, et raskusele vastavaid kohti ei ole ju palju ja logidest kindlust saades hakkasime siis asja näppima. No ei tahtnud kuidagi kätte tulla. Siis tõime autost hirmutamiseks abivahendi ja kohe oli Sandril aare käes. Lahe, kuigi jah tanklast lootsin midagi rohkemat.
Kohalikud said korralikku tsirkust nautida meie logimise ajal. Tänud!
Olen ammu seda aaret mõeldnud otsima minna, aga kuidagi pole viitsinud auto/tsikli nina sinna poole pöörata. Täna sai teistmoodi tehtud ning ära nopitud. Ise asi kas ~25 minutilist otsimist saab noppimiseks nimetada. Kaasa võetud Sabonis jäi ka väikseks. Muidu igati vinge aare :) Kohast-tanklast ootasin veidi rohkem. Aitäh!
Miskipärast lootsin, et jaamast on veidi rohkem säilinud, et saaks auto ette ajada ja retrofotosid teha, aga isegi kattega platsi polnud enam. Eks siis tuli hoopis aaret otsida.
Päris kaua tiirutasin ringi ja uurisin erinevaid kohti. Vihjest ei saanud midagi aru, ei saa siiani. Lugesin siis hoopis logisid ja hakkas juba looma. Ainus mure, et esmalt tuli läbida müüriladumise kursused ja seejärel tööriistade ohutu käsitsemise koolitus. Pärast kõike seda oli aga konteiner käes. Nüüd tuli veelgi raskem osa, ehk kuidas saada kätte logirull. See võttis vast isegi kõige kauem aega, tuleb ikka pintsetid geovarustuse sekka lisada. Viimaks õnnestus siiski logi kirja saada ja endine olukord taastada. Aitäh huvitava lahenduse eest!
Väga vahva ja veelgi vahvam, kui abivahendid ühes. Tänud peitjale.
Alguses mõtlesin selle vahele jätta, aga kuna jäi tee peale, siis otsustasin siiski üle vaadata. Alguses kontrollisin valed kohad läbi, siis jäi silma ka midagi mis nagu kuuluks sinna ja nagu ei kuuluks ka. Kohapeal leiduvast sain liginemiseks vajaliku abivahendi, taskus leidus sobilik konteineri kätte saamiseks. Väga vahva teostusega asi. Aitäh peitjale.
Aardekarp jäi kohe silma. Kuna auto oli kõrval ja abivahendid kaasas, ei olnud midagi keerulist. Aitäh!
Tegime ümber maja auringi. Näppisime seda ja toda, sõrmigi sai paari kohta pistetud. Lõpuks jäin ma ühe asja üle juurdlema, aga see tundus loomulik asi olevat. Või siiski? Isegi pärast esimest korda näppimist tahtsin alla anda. Aga Karl arvas, et võiks lõpuni aarde olemasolus või mitteolemasolus veenduda. Natuke jebimist oli, aga saime konteineri eraldatud ja logitud. Mulle meeldis, aitäh :)
Tore aare. Käisime alguses läbi kõik valed kohad kuni Markko märkas midagi. Esmasel proovimisel tuli vastus, et ei ole ka vist ikka õige. Ma ergutasin ikka veel katsetama. Selle peale sai autost toodud eritehnika, mille abil selguski koneineri peidupaik. Tänud!
Leitud teise korraga. Miks me esimesel korral sinna ei vaadanud, ei teagi. Ühe abivahendi saime kohapealt ja teise autost ning aare oligi käes.
Õnneks on geomobiilis peaaegu et esmaklassiline geovarustus, kuhu esmajoones kuuluvad mitte päris kurrutustevabad ajud ;) Üpris kiire leid, natu mõtisklemist- ja ka lahendus oli käega katsuda :)
Hea, et pikendamise vahendeid kohapeal võtta oli, pisemad vivinad olid õnneks endal kaasas. Aitäh, tore aare!
Kadri kirtsutas külll ehitise peale nina aga vaade on seal ilus. Pidime juba lahkuma kui erialane loogika viis huvitava avastuseni. Siis paaritasime putkat ja kuuti, tööriist oli samuti võtta. Tänud peitmast, oli huvitav.
Nii kaua kui meie Sandriga gepsud käes ümber maja jooksime oli juba abivaned püsitatud ja Priidik aarde kallal. See oli päris huvitav peidukas, ei tea kas oleks selle ise ära arvanudki.
Hea, et sobivad abivahendid kohe käepärast. Algul vahtisime küll nõutult, aga siis võtsime käed taskust välja ja asusime tööle.
Need natuke keerulisemad aarded meeldivadki meile. Kuigi millegipärast ei tahetud algul seda kohta vaadata, öeldi, et miks nad peavad vaatama kohtadesse, kus seda niikuinii ei ole. Ja kui ma autost nutitelefoniga tagasi tulin, et ehk logidest saab mingit abi, oli aare käes. Sõduripoisi heast vormist oli kasu kah :) Aitäh!
Täna jälle me joome bensiini, täna jälle meil voolik on suus... Nii laulab Vennaskond.
Meie bensiini ei joonud ja voolik ka suus polnud. Pigem veepudel huulil, sest jube palav oli. Iga keharakuga võis aru saada, kuidas kogu H2O aurustub ihust... Küll aga neelas bensiini me auto. Geopeituse tumedam pool. :D
Nii vana olen ma küll, et mäletada sellise numbriga bensiini ja mis suurusjärgus olid siis hinnad... mnjaa, nostalgia.
Aare va sinder eeldas seda, millega looja on mu puhul pisut pooleli jäänud ja vales suunas edasi liikunud. Nii oligi tarvis kohalikke rekvisiite ümber paigutada. Hiljem panime kenasti nad tagasi ka. ;)
Aare korras. Bensukas ise pole üldse korras. Laguneb laiali...
Aitäh peitjaile!
Peale aaret uudistasin ka ligiduses olevat mõisa. Ja see on tõeline kurbuse kants. Lagunev, kõdunev ja kopituselõhnaline... Tabalukk uksel on aga tõesti vaid looma jaoks olnud. (mitte [looma]-a). :)
Tegelikult läks seal ikka mõni aeg ja nii mitmedki potentsiaalselt kaelamurdvad trikid. Saboniseks olemine oleks kindlalt kasuks tulnud. Vahepeal proovisin isegi kasutada helista sõbrale õlekõrt. Kahjuks reageeris sõber hilja, olime oma jõududega asjaga ühele poole saanud. Aga tänud Alexile ikka. Kohalikud abivahendid olid igati abiks. Aaret käes hoides tekkis kiuslik mõte, et sellega oleks paras mõnele piki pead visata. Kuna oma lapsega nii teha ei ole ilus ja kedagi muud käepärast ei olnud jäi see ära. Vahva teostus. Tänud.
Aare asukoha määramine ei olnudki raske. Kuid kätte saamine on hoopis teine asi. Proovisime mõnedki akrobaatilised trikid, kuid pidime lõpuks käiku laskma kohalikud abivahendid. Igati mõnusa teostusega aare.
Algul tegime Kuusmad, siis Metstaki ja lõpuks pidime ikkagi Sabonist tegema ! Tänud !
Aarde oletatav asukoht hakkas üsna kiiresti silma. Kättesaamisega oli tegu. Abivahendeid kulus päris palju. Auto võtit läks ka vaja. Särtsakas värk. Tänud peitjale!
Igal georattasõidul sellel vaheajal on olnud üks aare, mille tõttu ma olen rongist maha jäänud. Täna oli selleks just nimelt see. Ma tuhnisin kogu hurtsiku ümbruse ja sisemuse läbi ja mitte midagi ei leidnud. Varemleidnutel oleks kindlasti naljakas olnud :) Aga lõpuks siiski hakkas mulle midagi kahtlast silma ning see oligi õige koht. Küll aga ei saanud ma alguses aaret kuidagi kätte. Helistasin juba isale ja ütlesin, et tulgu oma tööriistakastiga kohale, aga ta ei viitsinud. Siis polnud midagi teha, pidin oma jõududega hakkama saama. Ja sain! Kuidas, jäägu saladuseks ;) Logiraamatu kättesaamine oli ka muidugi juba omaette missioon. Kokkuvõttes on lahe asi üles leitud, suured tänud!
täiesti super. juba üleeelmisest suvest saadik oli sellel aardel miskipärast pilk peal olnud, kuna kirjeldus kõlas nii paljulubavalt, ja äge ta ka oli! logiraamatunutsaku konteinerist kättesaamine võib muidugi paras töö olla. viimase aja enim meeldinud aare!
Siin sai ikka natuke otsitud kuni pilk peatus õiges kohas. Nüüd natuke loogilist mõtlemist ja oligi logi kirjas. Tänud.
Sõitsime kohale Ning valmistusime aaret otsima. Margus ütles üsna kohe, et vot selles kohas on aare peidus ja nii ongi. Ega meil ei jäänud muud üle, kui vaid noogutada ja loovutada kirjapulk logi kirja panemiseks.
2079.
Päris huvitav lahendus jälle, pole enne kohanud. Abivahendeid leidub 100 meetri raadiuses küllaga, nii, et ärge peljake ka üksi sinna minna. Tänud peitjale.
Pühapäevase „ringiga pealinna” kolmas aare. Olles juba varem logisid lugenud siis olin üsna veendunud et ilma abivahenditeta seda üksi kätte ei saa, aga et ta nüüd teele jäi siis tuli selles oma silmaga veenduda. Kohapeal fikseerisin asukoha – kontrolli mõttes helistasin kogenumatele ja küsisin üle et kas see – ja sain vastuse et jah. Avaldasin arvamust et kui ma viitsiks veidi vaeva näha siis saaks ma ju selle isegi kätte...mhh, muidugi sain süüdistuse pühapäevageopeiturluses – et no mis, kuidas ma üldse arutan et kas viitsin või mitte.
Sellise märkuse peale ei jäänud muud üle kui juba kõne ajal ettevalmistusi teha, ja siis telefon käest ära ja logida. Kõige lihtsam see ei olnud, aga on ka keerukamaid trikke tulnud teha. (Ja süüdistus on täiesti ülekohtune, olen ka laupäeviti aardeid otsinud :) ). Tänud peitjale, EVEJ.
Seekord olid siis kohapeal Leho auto jäljed ees, mille järgi sain hiljem ettekujutuse, kuidas ta aarde kätte sai ... Kui olin tükk aega samu kohti uurinud, mida talvel ja lõpuks teatanud, et no kindlalt ei saa seal olla, kuna ma sinna ju vaatasin, siis ta siiski naeratas reetvalt ... :-)
Peale hulka akrobaatikat ei imestanud ma aga, et talvel aaret kätte ei saanud - käte jõul tundus see suhteliselt võimatu. Tõin siiski autost kindad ja proovisin veelkord ning tugeva pingutuse järel sain aarde kätte. Seega veelkord palve leidjatele - ärge pange aaret niimoodi tagasi, et seda pärast ilma abivahenditeta võimatu kätte saada on ...