Aru Kool

Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta Harjumaal pärinevad 1680.aastatest.
Aru kirikumõisal ja Risti kogudusel on eriline koht Eesti rahva kooliajaloos. Aastatel 1683/84 asutasid Risti pastoraadis, Aru (Arro) kirikumõisas esimese talurahvakooli Risti koguduse diakon, Rootsist päris Gabriel Herlin ja tema naisevend Johann Gottfried Forselius. Bengt Gottfried Forselius (1660?-1688) sündis Harju-Madise pastori, Rootsist, Umeast pärit Johann H. Forseliuse pojana, õppis Tallinna gümnaasiumis ja alustas juuraõpinguid Wittenbergi ülikoolis. Peale poolelijäänud õpinguid Wittenbergi ülikoolis oli Bengt Gottfried 1683.-84.a. talvel taas kodumail ning alustas Arul Risti pastoraadi rehetoas oma koolmeistritegevust, millest saadud kogemusele tugines tema edasine tegevus Tartus koolmeistrite seminaris.
Kuigi juba 1655.aastal otsustas Eestimaa provintsiaalsinod igas kihelkonnas koolmeistri ametisse võtta ning ka 1675.aasta nn. õpetajateprivileegis nähti ette koolimajade ehitamine ja koolmeistrite ametissevõtmine, puudusid selleks veel nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed. Asi hakkas liikuma, kui kohtadel tärkavat initsiatiivi asus toetama kuningas Karl XI poliitika, mille sihiks oli lugemisoskuse levitamise kaudu lähendada eesti rahvast ristiusu tundmise tasemelt emamaa elanikele. Koolihariduse algus Harju-Madise ja Risti kihelkonnas on oluline teetähis kogu Eesti kooliajaloos. Siin alustas oma koolitööd Bengt Gottfried Forselius, silmapaistvaim figuur talurahvahariduse ajaloos. Tema isa, Johann Forselius, Harju-Madise ja Risti õpetaja (1641 – 1684).
Ühtlasi sai Riigikontor korralduse eraldada mõlema kihelkonna sissetulekuist koolmeistrite ülalpidamiseks 50 hõbetaalrit. 1687.a. suvel pandigi mõlema kooli ehitus käima.(Harju-Madise ja Risti kiriku juurde.)

Palun logi oma leid ka rahvusvahelisel lehel.