Kiri administraatoritele
Kootsi
Peitis 31.05.10 Kadri, Peep, Mariann [parrot]
| Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kootsi-Karjasoo küla on hajaküla kogupindalaga 91 km2, sellest Kootsi pindala on 31 km2. Kootsi-Karjasoo küla ajalugu on tihedalt seotud Navesti jõega.
Esimesed inimesed, nn ürgasukad ilmusid siinsetele aladele kiviajal, VI-IV aastatuhandel e.m.a, seda tõendab Navesti jõe paremal kaldal asuv Lepakose hilismesoliitiline asulakoht.
Nooremal rauaajal, 10. saj.-13. saj. alguseni kuulus siinne maa-ala Sakala maakonna Suure-Jaani kihelkonda – hilisem Lehola Lembitu hõimuala. 1211. aastal liikus mööda Navesti (Pala) jõe kaldaid esimene saksa ristirüütlite röövsalk Lõhavere linnuseni, kus asus Sakala vanema Lembitu kindlustatud linnus.
Kuni Põhjasõjani (1700-1721), s.o 13.-18. saj. oli küla maa-ala võõrvallutajatele (saksa, rootsi, poola, vene) kuuluva Vastemõisa mõisamaade all.
Esimest korda on mainitud Kootsit 1585. aastal Poola revisjoniprotokollis (Kuczi Merth, omab 1/8 adramaad).
Kohanimi tuleb sõnast “koots”, mis tähendab kudumisvarrast. Kootsi talu elamu on ehitatud keskaegsele matmiskohale.
Kootsilt pärineb Bakhoffide sugukond, kelle esimene esindaja oli Kootsi Maurits (1625-1728). Kootsi Maurits (Moorits) elas 103 aastat vanaks. Tema pojapoeg Kootsi Jüri (Jüri Bakhoff (1815-1901) oli nii A. H. Tammsaare ema- kui ka isapoolne ja Mart Saare isapoolne esivanem. Kootsi Jüri mõlemad pojad abiellusid Kaansoo Pärassaare Jüri tütardega, kes kuulusid Kuldkeppide (J. W. Jannsen - L. Koidula isa) emapoolsesse sugukonda. Läänepoolne Kootsi talu oli Aleksiuste sugukonna pidada.
Pärast Põhjasõda (1700-1721) hakkasid küla maad kuuluma Vene riigi, Viljandi kreisi (hiljem maakond), Suure-Jaani kihelkonna ja Vastemõisa valla (vahepeal osa maid ka Taevere valla) alla.
Tänapäeval elab Kootsi külas sissekirjutuse järgi 62 inimest.
On neid, kes on registris ja tegelikult ei ela enam siin ja ka vastupidi.
Külas puuduvad tööstus ja suurtootmine. Peamised tegevusvaldkonnad on metsandus ja põllumajandus. Riigimets on Viljandimaa metskonna hallata.
Aaret otsides ärge unustage ettevaatlikkust!
Head leidmist!
Vihje: 
vee kohal
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (2), lumega_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC29J0N
Logiteadete statistika:
171 (92,9%) 
13
4
0
0
0
0
Kokku: 188
 Kootsi |
1 juuni 2024 ei leidnud Maret [tohuvapohu
]Esialgu logiteadet kirjutama hakates kohe kuidagi ei meenunud, et mis värk see siin siis oli. Ah jaa, õigus, see oli see koht, kus ma kohe kuidagi ei tahtnud olla. Tegelikult ühte analoogset olen ma millalgi poleerinud, siis edukalt, aga siinne ei andnud kuidagi näole. Ronisin juba loobununa minema, kui üleval sillal veelkord kontrollisin, et kuhu siis need koordinaadid ka näitavad. Igatahes olin ma lausa kaugemal käinud, aga tulutult. Ei andnud rahu, ronisin tagasi. Aga tolku sellest ei miskit, jälle hakkasin ära tahtma ja seda ma siis ka tegin, seekord lõplikult. Leiuta. Kahju, aga ega kõik aarded polegi igaühe jaoks, see pole seega minu jaoks.
17 juuni 2022 ei leidnud Sirle ja Julia [julchik]Seekord ei õnnestunud leida.
8 september 2021 ei leidnud Blondu [blondu]Kandekonstruktsioonid nähtud ja ka katsetatud, peavad küll! Ämblik nähtud! Ronitud ja lihastele koormus antud! Tolmu on ka seal nüüd lausa tonni võrra vähem. Aga vot mida ei näinud, on aare. Teinekord jälle! Merly & Mart.
11 mai 2021 ei leidnud Kaspar [kaspuu]No sõbranna arvates oli selle koha nimi Koostre vms, aga jah kohale jõudes sai ikkagi selgeks et luges pisut valesti, jällegi veidike naermist ja asusime otsima, korralikult mustaks ära ikka seal, otsida sai igalt poolt aga mida pole seda pole või siis väsimus oli peal tänasest otsimisest ja nii saigi sealt ära tulla.
11 mai 2021 ei leidnud Katrin [katrinp]Sai turnitud, riputud, pea ära löödud ja asjata tolmuseks, sest aare end ei ilmutanud :(
22 aprill 2021 ei leidnud Ann [ann]Teist korda otsimas ja ei midän. Lõin mitu korda pea ära ja sain tolmuseks. Eks siis mingi kord uuesti
11 märts 2017 ei leidnud Ivar [triton]Märgin maha mitteleiu, mis tuleneb minust endast. Käisin vesise-porise ilmaga selle silla aluse täispikkuses läbi. Pikemal inimesel saavad reielihased hea koormuse. Kui olin silla täispikkuses läbinud ja midagi silma ei jäänud, siis teistkorda tagasi enam ei tahtnud turnima minna. Riided said nii tolmuseks kui poriseks. Autosse istumiseks enda puhastamine võttis veel oma aja. Tuleb kunagi tagasi tulla.
19 detsember 2010 ei leidnud Koit [koit46]Kodutöö oli tegemata ja 0 otsisime silla valest otsast. Tulen kindlasti varsti uuesti.
19 detsember 2010 ei leidnud Reno,Tiit [tram]Käisime kirvest loopimas.
20 november 2010 ei leidnud E ja I [kimmid]Riietus polnud vastav. Ümbrus oli väga porine. Ainult seelik oleks päästnud.
10 juuli 2010 ei leidnud Jaanus [jmets]Säärased sillad mulle iseenesest meeldivad. Kiirelt sai end loogilisse kohta vinnatud ja tegudele asutud ja sama kiirelt ka miskite sumisejate otsa satutud - äärepealt oleksin sillalt alla hüpanud. Peale pisukest kogumist vaatasin veel mõnda kaugemasse peidikusse, kuid ei tuvastanud midagi. Võiksin vanduda, et enne seda, kui sumisejad välja ilmusid, kuulsin oma geokepikest vastu aardekarpi minemas. Peab sügisel tagasi tulema ja lootma, et sumisejad on selleks ajaks kadunud.
26 juuni 2010 ei leidnud Aigar ja Inga [kingu]Nojah, ma ei tea igatahes kohta, kuhu me poleks vaadanud. Isegi taskulambiga ei suutnud miskit kahtlast märgata. Ning pärast herilasepesa avastamist kadus minu ind tunduvalt (Terevisiooni aardest on siiani nii jubedad mälestused, et peaaegu herilasefoobia on tekkinud). Pärast mõningat kõhklust olin nõus vihje küsimisega, kuid saatuse tahtel oli gpsitul telefon väljas. Nii et kui mingitel nõrkushetkedel (nt vappuva silla all jõe kohal kükitades) tekib isegi tahtmine vihjet küsida, siis mingi kõrgem jõud segab vahele.
Pärast seda aaret oli igasugustest sildadest igatahes üsna kõrini. :)
26 juuni 2010 ei leidnud Inga ja Aigar [katsulas]Esimene tagasilöök. Kõikvõimalikud kohad said küll läbi vaadatud (loe: kobatud), kuid Gpsitu oli hea töö teinud. Ühes potentsiaalses kohas leitud herilasepesa ei lisanud samuti optimismi juurde. Mis teha, millalgi kanuu ja suurveega uuesti!