Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Läänemaad läbiv jäänukjää piir on kuhjanud Paliverre ligi 33 m kõrgustevahe, millel tänapäeval eri pikkuse ja mõnusa raskusastmega suusa- ja matkarajad asuvad. Samuti on lastel mõnus talvel Paliveres kelgutada.
Rajad pikkusega 2, 3 või 5 km on mõeldud suusatamiseks, kuid igati sobilikud ka jalgsi matkamiseks.
Raja alguses on väike parkla 58° 58' 19,1" 23° 54' 0,5"
Aardest:
Paliveres asub Pikajalamägi, hüppetorn mis on Läänemaa kõrgeim punkt. Pikajalamägi ehk Vallidepealne on ühtlasi II aastatuhande algusest pärinev linnus, mille ehitamine on jäänud pooleli. Umbes 11000 aastat tagasi kulges Pikajalamäe nõlva all rannajoon.
Kui kellelgi õnnestub seal puude all täpsem koordinaat mõõta, siis andke teada, muudan päisesse ära.
Palun logi oma leid ka rahvusvahelisel lehel.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2CDNZ
Logiteadete statistika:
202 (94,4%)
12
3
1
2
0
0
Kokku: 220
Sai otsitud maa alt ja maa pealt aga aarde otsa ei komistanud
Sai nina maas ringi käidud, aga kahjuks ei komistanud millegi otsa.
Väike geotuur #EV100 puhul, aga seekord jäi aare peidukasse.
Midagi tuleb ikka mitteleida ka. Vaatasime seal oma veerand tundi ringi, aga kuna hakkas juba hämarduma ja mingit lumelaadset ollust sadas ka pidevalt juurde, siis otsustasime jätta asja pooleli.
Rütsasime kohale ja tiirutasime ümber nulli, kompasime igalt poolt, aga ei leidnud. Helistasime sõbrale, tema vihje oli "käbihunnik". Sõgedad metssead on kogu metsaaluse segi pööranud, nii et kevadel ainult mugul mulda pista. Seega, ei leidnud ei aaret ega käbihunnikut, sead vist kõik minema viinud :(
No ei saa ju asja otsima/leidma/logima minna, kui seltskond noormugusid olid just nulli ümbruse okupeerinud ja nautisid ilmselt vihmast pestud loodust... Aga eks järgine kord uus katse- ja vast siis veab meil rohkem ;)
Raja alguses, kus oli parkla sai infotahvlilt tuvastatud aardele veel lähema parkla koordinaatidelt 58° 58' 6,5" 23° 54' 12,0". Sealt näitas aardeni 190 m. Võtsin Henriko sülle ja metsa. Võsa ei olnud õnneks väga tihe. Hiljem sain muidugi Henriko suust paar sarapuu lehte välja õngitsetud. Natuke otsisin kuid aaret ei suutnud tuvastada. Lugesin küll logisid ja tegin endale selgeks, mida otsida ja kust ei tasu otsida. Eks kunagi jälle tagasi kui käed rohkem vabamad.
Otsustasin hoolimata varasemast ebaõnnest ja tibutama hakanud vihmast enne Geojaanipäeva külastamist ikkagi veel ühe peatuse teha. Andrea polnud mu plaanist kuigi vaimustatud ja jäi autosse.
Vahetult enne nulli jõudmist kargas võsast üks dressides mees välja, vaatas käes olevat aparaati ja tormas edasi. Pöörasin kah sisse ning mobiiliorienteerumise kontrollpunkti leides sain aru, et polnudki vist skoorija... :D
Järgmisena leidsin infotahvlid, mis teavitasid, et olen ikka õiges mäe otsas. Kuid sellega mu leiud ka piirdusid, sest nagu allpool tabavalt mainiti, pole nutitelefon ikka üks õige aardeotsimise riist. Või õigemini kõik minu eelnevad nutitelefonid on olnud, aga iPhone'i GPS ei kõlba küll kuhugi. Parim täpsus, mis saavutasin, oli 12 meetrit ja nii see aare leidmata jäigi. Eks teinekord mingi parema riistaga tagasi.
Ahaa. Olen vist esimene kes seda talvel otsib. Äkki sellepärast ei leidnud ka ? Muidu oli huvitav paik - korralik suusakeskus tegutses seal. Värskelt oli valmis saanud ka geotrepp mäest üles. "Õiges" kohas oli aardevalvur igavusest hunniku käbisi ära närinud. Oleksime seda paksu oravat meeleldi uudistanud ! Tänud !