Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Sõna Pingu seostub eelkõige toredate pingviinidega. Selliste ilusate musta-ja valgekirjute tötsakate olevustega lõunapoolusel.
Nüüdsest seostub sõna Pingu vähemalt kõigile geopeituritele ühe samanimelise väikese raba keskel asuva Pingu järvega Viljandimaal. Ja ei mingit hirmpikka matka, et jõuda omadega rappa. ;)
Aare on peidetud Pingu järve väga lahedalt õõtsuvale kaldale ühe männi tüve külge.
Aardeni navigeerimisel on tarvis sõltuvalt lähtepunktist läbida eramaid, seega palume järgida igameheõigusest lähtuvaid õigusi ja kohustusi! Aare ise asub Aimla metskonna maadel.
Head otsimist ja leidmist!
Vihje: pole
Lingid: http://www.eesti.ee/est/teemad/keskkond_loodus/looduskaitse/liikumine_looduses_igauheoigus
Aarde sildid:
rabamatk (2), ilus_vaade (2), soovitan (1), marjad (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2HP0A
Logiteadete statistika:
52 (88,1%)
7
4
3
1
1
0
Kokku: 68
Pingud said uue topsi. Kevad-suvisele rannahooajale sobivalt muutus aaregi saledaks mikroks. Aardepaik muutus mõned meetrid ja hoidjapuu muutus männiks.
Kõik kased on kirvega inimkobras (pigem tõbras) langetanud ja minema viinud. Näis, kas jääb aare veel nö vesivoodile pidama.
Praegu on siin imeline linnuparadiis. Kõik sidistab-sädistab. On rahu ja vaikus, kuigi kaugusest kostab autode müra ka. Aga ikka on justkui vanajumala selja taga... Vesivoodi on kohati veel jääs, aga lubatud õõtsumise saab kätte. Metsas on aga märg. Kummik õnnestus kenasti ära uputada. :D
Jällegi tuttavatel radadel. Mõnus räätsakõnnak õhtuses metsavaikuses, talvise pakasega (-11), eemaldamaks oma brutaalsuse jälgi. Metsatraktor oli jäljed järvele lähemale teinud ja rebased oma pissikivist eemale peletanud. Igasugu tegeleasi oli peale meid seal veel käinud. Ajalises järjekorras umbes nii, et keegi mootorsaaniga, siis juba võimekam suusataja võistlussuuskadel ja peale seda Sm Võsa - Villem. Sellest võib ehk järeldada, et suusataja on veel elus ja suusad ilma omanikuta kuskil põõsa all ei vedele -varbad veel saabastes. Aga karpi polnud neist keegi remontinud, kuigi jäljed viisid lähedalt, kuid kindlalt peidukohast mööda. Ju neil polnud mahti hooldusteadet lugeda ja ei teadnud uut karpi kaasa võtta.
Põrand kandis seekord hoopis paremini. Vahepealne lumi ja püsiv miinus on tubli töö teinud. Kätsingus peitja ei soovita öisel ajal sinna minna, kuid praegu - kuu peegeldumas jäiselt lumelt, rohelised silmad puudevahel välkumas... Parim aeg! Alex, soovitan.
Aga nüüd on see siis jälle korras. Uus konteiner, uuel tasemel. Ehk jääb järgmisel jääperioodil siis lumepiirist kõrgemale.