notification_importantAasta Aarde 2024 valimine. Hääleta nüüd!
Kasutajanimi:

Parool:


Pole kontot? Registreeri!

Unustasin parooli


Toeta uue veebilehe valmimist!


Kiri administraatoritele


Pingu järv

!!! Arhiveeritud !!!

Peitis 02.11.10 Kadri ja Peep [pekadrip]

Tüüp: Tavaline aare
Maakond / linn: Viljandimaa
Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.5
Suurus: mikro
Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse!

Kirjeldus:

Sõna Pingu seostub eelkõige toredate pingviinidega. Selliste ilusate musta-ja valgekirjute tötsakate olevustega lõunapoolusel.
Nüüdsest seostub sõna Pingu vähemalt kõigile geopeituritele ühe samanimelise väikese raba keskel asuva Pingu järvega Viljandimaal. Ja ei mingit hirmpikka matka, et jõuda omadega rappa. ;)

Aare on peidetud Pingu järve väga lahedalt õõtsuvale kaldale ühe männi tüve külge.
Aardeni navigeerimisel on tarvis sõltuvalt lähtepunktist läbida eramaid, seega palume järgida igameheõigusest lähtuvaid õigusi ja kohustusi! Aare ise asub Aimla metskonna maadel.

Head otsimist ja leidmist!

Vihje: pole

Lingid: http://www.eesti.ee/est/teemad/keskkond_loodus/looduskaitse/liikumine_looduses_igauheoigus

Aarde sildid: rabamatk (2), ilus_vaade (2), soovitan (1), marjad (1)(täpsemalt)

Geocaching.com kood: GC2HP0A

Logiteadete statistika:   52 (88,1%)  7   4   3   1   1   0  Kokku: 68


16 aprill 2018 hooldas Kadri [pekadrip]

Pingud said uue topsi. Kevad-suvisele rannahooajale sobivalt muutus aaregi saledaks mikroks. Aardepaik muutus mõned meetrid ja hoidjapuu muutus männiks.

Kõik kased on kirvega inimkobras (pigem tõbras) langetanud ja minema viinud. Näis, kas jääb aare veel nö vesivoodile pidama.

Praegu on siin imeline linnuparadiis. Kõik sidistab-sädistab. On rahu ja vaikus, kuigi kaugusest kostab autode müra ka. Aga ikka on justkui vanajumala selja taga... Vesivoodi on kohati veel jääs, aga lubatud õõtsumise saab kätte. Metsas on aga märg. Kummik õnnestus kenasti ära uputada. :D


Kobras või tõbras?


Kased on kadunud


Vaikus ja rahu. See on loodus.


Vesivoodi


Eine voodis


Õõtsub.


10 märts 2013 hooldas Bruno [kajaliis]

Jällegi tuttavatel radadel. Mõnus räätsakõnnak õhtuses metsavaikuses, talvise pakasega (-11), eemaldamaks oma brutaalsuse jälgi. Metsatraktor oli jäljed järvele lähemale teinud ja rebased oma pissikivist eemale peletanud. Igasugu tegeleasi oli peale meid seal veel käinud. Ajalises järjekorras umbes nii, et keegi mootorsaaniga, siis juba võimekam suusataja võistlussuuskadel ja peale seda Sm Võsa - Villem. Sellest võib ehk järeldada, et suusataja on veel elus ja suusad ilma omanikuta kuskil põõsa all ei vedele -varbad veel saabastes. Aga karpi polnud neist keegi remontinud, kuigi jäljed viisid lähedalt, kuid kindlalt peidukohast mööda. Ju neil polnud mahti hooldusteadet lugeda ja ei teadnud uut karpi kaasa võtta.
Põrand kandis seekord hoopis paremini. Vahepealne lumi ja püsiv miinus on tubli töö teinud. Kätsingus peitja ei soovita öisel ajal sinna minna, kuid praegu - kuu peegeldumas jäiselt lumelt, rohelised silmad puudevahel välkumas... Parim aeg! Alex, soovitan.
Aga nüüd on see siis jälle korras. Uus konteiner, uuel tasemel. Ehk jääb järgmisel jääperioodil siis lumepiirist kõrgemale.

23 aprill 2011 hooldas Kadri [pekadrip]
Pärast hirmväsitavat pikka tööpäeva oli parim mõte minna ikkagi sohu, et isiklikult üle vaadata aarde olemasolu ja vastavus kvaliteedinõuetele ;) Et järgmised otsijad ei peaks mingil juhul tulema kuskilt "mülkast" tagasi pettunutena ja tühjade kätega. Jääaeg oli Pingu järve ääres ajalooks saanud ning aare täiesti omal kohal, kuigi pooleldi irvakil kaanega. Seega kopsik vett poolenisti täis, kõik muu peale logiraamatu ja juhendi täitsa märjad. Seega vahetasin konteineri ja nänni (vahetusse läks ka Sm. Jaan Kase peaaegu geomünt- uuele oli Mariann omad kraapsjalad õnnistuseks lisanud ;)) ning ka kinnituse, nüüdsest ripub konteiner konksu otsas. Aare korras. Head otsimist-leidmist!

Ilus ilm ja vabanemistunne linnakeskkonnast mõjusid vist nii pead segi ajavalt, et läbisin kokkuvõttes täiesti ebaloogiliselt üle 3 kilomeetri! :D

Pingu ja pilved.


Vesiroosid veel ei õitse...