I maailmasõja eel ja ajal kardeti Tsaari-Venemaa kindralstaabis, et sõja korral üritab vaenlane teha dessandi Lääne-Eesti saartele ja siit avaneb tal hea võimalus edasiseks pealetungiks pealinnale Sankt Peterburgile. Seetõttu loodi siin laiaulatuslik kaitseorganisatsioon – Muhu väina kindlustatud positsioon (Moonzundskaja ukreplennaja positsija). Saartele rajati mitu rannakindlustussüsteemi, nende hulgas kaks Võiküla rannakaitse kahuripatareid nr. 32 ja 36 ning õhutõrjepatarei nr. 32a. Patarei nr. 32 asus külast veidi lõunas. Seal paiknes neli 6-tollise kaliibriga suurtükki, õhutõrjekahurid ja varjendid. Nr. 36 asus Võikülast 1250 meetrit lääne pool ja sai nime läheduses asuva Järve talu järgi. See oli relvastatud viie 10-tollise Durlacher-tüüpi kahuriga. Neli kahurit vahemaaga 70 meetrit seisid ühel joonel, viies (läänepoolne) oli 15 meetri võrra sellest sirgest eespool ning oma naabrist 100 m kaugusel. Komandopunkt jäi 35 m positsioonist tahapoole, 3. ja 4. kahuri vahele.
Patareid osalesid I maailmasõja merelahingutes, tähtsaim neist oli Moonsundi lahing. 1917.a 17.septembril kell 7:22 avas Vene laevastik tule ja sellega ühines Võiküla rannapatarei. Lahingu edasisest käigust saab lugeda SIIT. Lahing lõppes samal päeval 17:30, kui valge signaalrakett andis märku, et Võiküla patarei on vallutatud ja võitlusvõimetuks tehtud. Patareide alused ja sinna viiv munakivitee on osaliselt säilinud tänaseni, raudteed meenutab vaid tamm.

Kasutatud siinkohal ka Muhu turistiinfot.

Lahingust on tehtud mängufilm "Moonzund", kirjutatud romaan "Moonzund" Valentin Pikuli sulest ning ajalooraamat patareide kohta "Batarei Moonzunda" Juri Melkonovi poolt (vt lk 26-28).

Aare on peidetud Järve patarei nr 36 läänepoolse kahuri asukoha lähedusse. 10.3.2019 muutus taas koordinaat.

PS Madalapõhjalise autoga ei ole soovitatav munakiviteele seiklema minna, jalgrattaga minnes tuleb arvestada, et pärast on vaja kõikvõimalikud mutrid üle keerata.