Kiri administraatoritele
Chilli varjus õrnas kleidis
Peitis 21.07.11 Kalle, Merje, Anneli, lapsed & Carolina [caro]
| Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Mu sõbrad, kellega koos ma igal aastal Muhus suvitan, üllatasid mind ning soovisid Kõinastule aaret peita. Mõeldud-tehtud ning nüüd on seal üks aare juures.
Aarde nimi on võetud soovitusena ajakirja Cosmopolitan 2011.aasta juulikuu numbrist ning võiks meie suvitamist seal hästi iseloomustada. :)
Kõinastu laiu keskosa tõuseb ligi seitse meetrit üle merepinna, kaguosa aga vaid kuni pool meetrit. Siit on saar Kõinastu lee kaudu ühendatud Muhumaaga. Lee on ligi kolm kilomeetrit pikk liivaste leetseljakute rida, kus seljakute vahele jäävad madalad jalgsi läbitavad veeribad.
Kõige rohkem on olnud saarel elanikke 19. sajandi keskel – 73 inimest.1950. aastate alguses traditsiooniline külaelu katkes: saare elanikud astusid kolhoosi. See tõi kaasa põhiasustuse hääbumise. 1965. aastal lahkusid saarelt viimased elanikud. Peamiselt on Kõinastu kujunenud mõnusaks suvituskohaks.
Alates 2006. aasta talvest töötab saare põhjaosas Kõinastu tulepaak, mis enne seda oli enam kui veerand sajandit kasutusel päevamärgina (ilma tuleta).
Talvel võib aare olla mitteleitav.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_raske (1), ilus_vaade (1), väikesaar (1), ujumiskoht (1), soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC30N6D
Logiteadete statistika:
83 (100,0%) 
0
5
1
1
0
0
Kokku: 90
10 veebruar 2024 kommenteeris karuonu, muhujan ja [caro
]Mõtlesime minna proovima, kas jääteed mööda Kõinastule saab. Sai küll, nagu jalutuskäik pargis oli. Tegime saarele ka ringi peale ning proovisin enda aaret leida. Kahjuks oli peitja olnud vähese geokogemusega ning aare ilmselt lume all. ;) Ilusad vaated merele saime ikka.
Miks on kährikunahk puu otsas?
22 oktoober 2022 kommenteeris Merle [meteta]Kõinastu jääb mulle geopeituses ilmselt üheks meeldejäävamaks paigaks, sest esimene külastus oli aardejahi mõistes tõeline apsakas – kuidas teisiti saaks nimetada olukorda kui sumpad põlvini vees suurte seljakottidega kohale, viibid saarel kaks päeva ja lahkud ilma geokaarti avamata. Olid ajad… geopeitus oli veel lihtsalt chill mäng, mida aeg-ajalt kodumaal ringi rännates harrastada (kui meelde tuli).
Kõinastul oli ka ilma aardeotsinguta mõnus chill olemine.
Paar aastat hiljem oli geosõltuvus juba tekkinud ning Kõinastu retk supilauaga sai plaani võetud eesmärgiga leida siinsed aarded. Muidugi lisaks ka mõnusalt aega veeta. Retk oli meeleolukas ja kaks aastat kripeldanud aarded said leitud.
Kõinastul oli mõnus chill olemine.
Kolm aastat hiljem olen taas Kõinastul. Seekord hoopis sügisel ja plaan siin kaks päeva ringi uidata. Kohtun saabumispäeval kalameestega, kes on taas edutult lante loopinud. Hiljem selgub, et mõned kalad siiski paari päeva peale kätte saadi ja need maitsesid värskelt küpsetatuna ülihästi. Teen mitmetunnise retke Kõinastul. Mööda mereäärt lonkides põikan ka kadakate vahele, pärast ringi ümber väärikalt vana objekti panen ka logiraamatusse taaskülastuse kirja. Karbi põhjast kallan pisut vett välja, tuulutan kergelt niisket logiraamatut ning jätkan oma kulgemist piki mereranda. Kõinastu on mõnus chill koht.
chill... 2017
chill... 2019
chill... 2022
tankiga... 2022
supiga... 2019
jalgsi... 2017
16 august 2020 kommenteeris Carolina [caro]Nii ilusat logi pole ammu lugenud, kus reaalselt kujutled ja tunned, kuidas päike nahka põletab. Aitäh, Airi! :)
12 august 2020 kommenteeris Inge, Ove ja Marko [markosu]Taaskülastus 10 päeva hiljem. Kui eelmisel korral tulime jalgsi, siis oli vesi põlvini. Nüüd kajakiga olles oli vett nii vähe, et kohati oli mõistlikum sõidukist välja astuda ja seda kas lükata või tõmmata.
Oleks siis 10 päeva tagasi nii olnud...
23 juuli 2011 kommenteeris Märt [mart]Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".