7 

Alustasime matka Toonojalt ja eeltööd alustasin ma alles rabaservas. Siis märkasin aga et seal on oodatust mitu korda keerulisem labürint. Ei olegi niisama 2km sutsakas aardeni ja edasi järgmise suunas. Kõik esimesed variandid mida Maa-ameti kaardilt piilusin olid kohe kindlad tupikud. Üks mis paistis enamvähem sai võetud sihtpunktiks. Rabas veetsin nii kaua kummikutega kuni mugavuse kasutegur kaalus üle mõistlikkuse. Kui pidi hakkama liigseid sik-sakke enda marsruuti tegema, siis läksid jalga räätsad. Mõnedkümned sammud hiljem meenusid kõik haiged kohad jalalabadel eelmisest päevast. Siis tuli ka kaval plaan vahetada räätsas olevad kummikud tenniste vastu. Sain nagu uue hingamise mõneks sajaks meetriks kuni algas sama jama. Kui sain kaaslaseks juurde kelgu, siis meenusid ka soovid kelk põlema panna või see mõnda laukasse ära uputada. See oli küll kohe kõvasti kergem aga tegelikkuses tundus veel suurema kaaluga. Vahepeal ka uuesti marsruuti planeerides märkasin, et üks pikk vee triip jookseb ikka väga kaugele välja ja sellest ei saa küll üle ja panime paika uue täpi. Olime kõndinud Toonojalt Kuresoo poole juba rohkem kui tegelik aarde kaugus aga olime vaid poole maast lähenenud. Järgmisesse punkti jõudsime isegi kohale ja jätsime asjad maha, et kergemana suunduda Kuresoo poole. Umbes 200 meetrit hiljem läks väga märjaks. Pidin vahetama tennised uuesti kummikute vastu. Samal ajal kui vahetasin, siis olin kogemata astunud tennise peale ja surunud ta rabasse. Välja ta tõmbasin aga oli nüüd täiesti läbiligunenud ja võisin plaani neid sel päeval veel kanda peast pühkida. Pärast jalavarjude vahetamist võtsime aga vastu otsuse, et siit ikka läbi ei saa ja pole mõtet ka uusi kohti otsida. Muidu jääme veel pimedasse rappa. Üks hea asi oli vaid, et saime pudeli täita laukaveega ja kaanida paar kruusitäit ja alla. Kui kunagi uuesti proovida, siis tuleb kodus kohe kindlasti labürindi mäng positiivse sooritusega läbi teha.

 2 

Proovisime oma Toonoja matka teisel päeval ehk tagasteel Toonojalt Karuskose parklasse ka korraks Kuresoo aarde vallutust. Kuid esimene katse lõppes poolel teel. Põhjuseid vist leiab mitmeid, kehv kodune eeltöö, raba raskusatmega 5 osutus ikka päris keerukaks ning põhiline probleem on oktoobris ruttu saabuv pimedus. Hindasime poolel teel keset Kuresood oma võimekust ja aega enne pimeda peale jäämist ning otsustasime seekord loobumise kasuks. Kas kunagi tuleb ka teine katse ja leiulogi, seda küll praegu lubada ei julge. Eks aeg näitab. Ahvatlevalt see täpike sinna rappa mind meelitama jääb :) Tänan peitjaid!