16 juuli 2014 kommenteeris Seltskond segaseid ja [pekadrip]

Kolmas kord Kuresoos...

Seljataga kummituste-karude-kährikute-inimestevaba öö Toonojal, asusime teele rappa. Kuresoo aarde juurde. Mingis enam-vähem mõistlikus punktis sai seljakotid ja kogu tavaar ära pargitud, kokku seotud, sildistatud, et iga "karu" aru saaks, et pole mõtet minema tassida seda kraami. ;) Karu käpajäljed rabas tegid pisut ettevaatlikuks, et mine va isakaru tea viimaks... Punkt sai ära märgitud gepsus ja nimeks "kotid". Kergel sammul astusime edasi.

Geps loopis suunda siia-sinna ja trajektoor aardeni kujunes üpris huvitavaks. Kindlasti mitte nii huvitavaks, kui eelmisel päeval, aga siiski... ;) Igastahes aardeni me jõudsime ja väikese catwalkil kõndimise järel keset vett, said nimed kirja pandud.

Ja siis oli üks retke karmimaid hetki, kui geps näitas autoni linnulennult u 6 km... Mnjaaaaa... Päris karm.
Eks hakkasime siis liikuma, ikka samm-sammu ja meeter meetri järel. Kuni olime äkki kottide juures. Mr. Bear with Family polnud seal käinud ja kõik oli kenasti alles.
Ja siis algas retk ümber Toonoja saare. Kuskil maal tundus ikka mõnusam keerata võssa ja läbida saarenurk. Võitsime vist umbes 1 km ja saime lisaks mingi kraavi forsseerimisega endale pisut meelelahutust.

Ja lõpuks, kui päästev maja paistis, siis olin ma enam kui kindel, et enam nad rappa minna ei taha. Olid nad saanud ikka kohe alguseks totaalse hullu retke. Lahke peremees küsis tema õuele jõudes, kas me vett tahame... Ikkagi inimene!! See oli ju me suurim igatsus. Juua... Vett pole sellise palava ilmaga kunagi vist liiga palju. Mõõdukalt jagades jagus meil teda täpselt parajalt, aga ikka oleks rohkem tahtnud. ;)
Lisaks andis peremees veel kilekotikese värskeid pärnaõisi. Meie tõime pisut murakaid talle. Tänutäheks või nii...
Uhh ja küll oli mõnus autosse istuda ja lasta ratastel edasi veereda. Mitte ise tatsuda. :D
Väsinud, aga väga rahul olin mina. Väsinud ja enda üle uhke, oli linnavurlede kamp.
Ja kõlas küsimus: "Millal me jälle läheme? Millised räätsad oleks õige endale muretseda?"
Tjahhh.. tundub, et võõrutusravi läks vastu taevast. ;)

Aare ise oli meeldivalt korras. Aitäh kõigile! :) Viimased käijad olid olnud lätlased, selle aasta alguses...

3 märts 2013 kommenteeris Kaja ja Bruno [kajaliis]

Materdame edasi foorumis.

2 märts 2013 kommenteeris gk [geokrahv]

Geopeitus on tore mäng. Aga mõned ei oska seda mängida. "Kuresoo" aardekirjelduses on ju mõistetavas keeles palve seda aaret talvel mitte otsida. Sooviksin nüüd küll talvel otsite põhjendust oma käitumisele. Aarde peitjana on hetkel selline tunne, nagu oleks minust teerulliga üle sõidetud. Uskuge, see ei ole hea tunne.

17 september 2012 kommenteeris Peep, Alex ja [pekadrip]

Põgeneme sohu... on küll ühe Soomaal tegutseva ettevõtte tunnuslause, kuid olen veendunud, et kes oskab sohu põgeneda ja sealt ka tagasi tulla, sel on pisike eelis teiste ees. :D Kaifin täiega selliste õõtsuvate lagendike ületamist, kaks aastat tagasi ei oleks ise ka uskunud, et selline maastik on ületatav üleüldse. :D Vahel kasutatakse inimeste ujuma õpetamisel karmi meetodit, mauhh vette ja kas ujub või upub... Tundub, et umbes samalaadset meetodit sai ka Alexi kallal kasutada, viies teda esimeseks lumevabaks rabakülastuseks räätsadega just Kuresoo aarde juurde. Võis rõõmustada, et ujus küll! Ei vajunud räätsadega mutta ega jäänud neist kumbki Peebuga kuskile liigselt toppama. Sooristsed said igastahes edukalt läbitud mõlemil. Nüüd pole karta enam miskit...

Aarde enda juures on praegu suurepärane jõhvikasaak, kes läheb, saab vitamiine varuda talveks... Aare korras. EVEJ

1 august 2011 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".