Sedapuhku on aare lihtne ja sobib hästi Eesti (tööstus)ajalooga kursis olla soovivaile inimesile kenaks puhkuseaardeks. Koordinaadid viivad endise Kärdla kalevivabriku kohale rajatud väljaku lähistele, kus leidub uudistamist igale maitsele. Konteiner on juba armsaks saanud nelja kõrvaga väike karp, kuhu kahjuks vahetuskaupa ei jõudnud otsida, kuna aarde meisterdamisega läks asi veidi kiireks - poodi tarvikute järele siirdumisest peitmiseni ei kulunud üle tunni. Koordinaadid on täpsed Maa-ameti järgi. Vajadusel palun maskeeringuelemente lähikonnast juurde asetada. Töörõõme teile!

***

Kärdla-Hiiu kalevivabrik (Tuchfabrik Dago-Kertell) asutati aastal 1829 Suuremõisas ning toodi 1830. aastal vendade Konstantin ja Eduard von Ungern-Sternbergi poolt üle Kärdlasse. Kalevivabriku jaoks olid Kärdlas soodsad tingimused: sadamakoht, puhta veega jõgi ja rohkesti kohalikku ehitusmaterjali. Kärdla ja kogu Hiiumaa arengut otsustavalt mõjutanud vabrik kasvas väga kiiresti. Esimeseks jõuallikaks saadi 36-hobujõuline aurumasin. 1830 töötas seal 210 töölist, 1880. aastail juba 770. Kärdla kujunes oma 2000 elanikuga selle aja märkimisväärseks keskuseks.

1844. aastal hakkas vabriku asutaja pojapoeg Robert Eginhard von Ungern-Sternberg kalevivabriku töölistele majade ehitamiseks laenu andma ning sellest ajast kujunes Kärdla välisilme teistest toonastest Eesti tööstusasulatest erinevaks - väikesed eramajad tillukestel kruntidel.

1908. a majanduskriisi ajal neelas Narva manufaktuur Kärdla kalevivabriku ja kuigi ta tegutses veel 1941. aastani, mil see süüdati, kui II Maailmasõjas nõukogude väed Hiiumaalt lahkusid, ei saavutatud enam endist taset.

Vabrikuväljakule püstitati 1982.aastal mälestusmärk Kärdla kalevivabrikule, autoriks Mati Karmin. Graniidist alusele asetatud õõnsaks lõigatud kujund sümboliseerib kangastelgi. Aluskivile kinnitatud vaskplaadil on bareljeef 1873. aastal valminud uuest vabrikuhoonest, mille 4-korruseline hiigelkorpus oli tolle aja üks väljapaistvamaid tööstushooneid Eestis. Samas seisavad vabriku tegutsemisaastad 1830 - 1941.

Vabrikuväljaku äärde Nuutri jõe kaldale jääb pika korstnaga hoone - 1949.a kalevivabriku värvimaja müüridele rajatud elektrijaam. 1977. aastal selle diiselmootorid konserveeriti. Tänasel päeval toimub seal aeg-ajalt põnevaid üritusi.

Pikk maja (heleroheline) on väljaku teises otsas asuv ühekordne ehitis, milles elas palju aastakümneid Kärdla parun, hiljem vabriku peadirektorid. Pärast sõda asus siin maakonna ja rajooni täitevkomitee, nüüd aga Hiiumaa keskraamatukogu. Pika maja taga asub Rannapark. Siin oli kunagi rootslaste surnuaed, mille asemele Kärdla parun laskis rajada pargi. Rahvasuus kandiski koht pikka aega Paruniaia nime.

Allikad: www.hiiumaa.eu; www.eestigiid.ee

***

InseneeriaSeeria ehk InSe on sari, mille aarded on vähemal või rohkemal määral seotud inseneriteadusega ja mis püüab seda veidi laiemale avalikkusele tutvustada. Tegemist saab olema äärmiselt mitmekesise elamusega, seda nii külastatavate paikade, aarete raskusastme, suuruse kui ka tüübi osas. Sestap ei tasu liigselt muretseda - jõukohast pusimist peaks jätkuma humanitaar-boheemlasest elukutselise insenerini. Loodetavasti naudite aarete otsimist samal määral, kui mina nende kavandamist ja peitmist! Head leidmist!