Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tuhalaane Jumalaema Uinumise kiriku koguduse alguseks loetakse 1846-ndat aastat, kirik ise ehitati üles 1870 - 1873. Kirikut ei saanud kogudus nautida aga sadat aastatki - 1950-ndal aastal süttis pikselöögist kirikutorn ja eeskoda, kogudus suleti 1952. Nüüdseks tegutseb kogudus taas ning nende eesmärk on kirik taastada.
Tahan öelda suure aitäh Margitile ja Kalevile, tänu kellele on aare selline nagu ta on.
Aarde enda kirjelduseks sobib vaid üks lause - kaua tehtud kaunikene. :)
Loodan, et naudite leidmist sama palju kui mina valmistamist.
NB! Aardes ei ole pliiatsit!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (5), lumega_leitav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC37QTF
Logiteadete statistika:
145 (91,8%)
13
10
1
4
0
0
Kokku: 173
Seesamune et siia ilma kiivrita küll tulla ei tohiks. Väga nagu ei teagi mis asjast arvata. Aarde nulli on ilmselt viimatise tormiga mingi puu kaela kukkunud. Müüri nurk on pooleldi läbi näritud juba. Kuna puu on ilmselt kukkunud müüri otsa, siis sajab sealt ülevalt mõnuga kive pähe. Nullis on seda puud seal siis saetud ja tükeldatud. Müüri nurgas on okste hunnik. Ju see aare seal hunniku all pigem on nüüd. Aga mine sa tea, äkki ei ole ka. Ma kaua seal kaevandada ei viitsinud, sest kiviga pähe saamise risk tundus liiga reaalne :D
Vähemalt sai kirikut näha, hea seegi :)
Pimedas ja tihedas vihmasajus said kõik võimalikud kivid liigutatud. Kuulsin, kuidas lähedal kukkus tellis kiriku seinalt ja ise sain krohvitükiga ka pihta. Aaret siiski ei leidnud: mida pole, seda pole.
Kui autost välja astusime, tormas meie poole hundikoera välimuse, aga kaks korda väiksema jalakõrgusega koerake, kellele jooksis kisades järele neiuke nooruke. Vaatasime hetkeks Ragnega üksteisele otsa, et kas peaks autosse tagasi põgenema, aga neiuke sai korravalvuril enne kaelast kinni. Tegemist oli kohaliku tütarlapsega, kes igapäevaselt sealkandis koera jalutamas käib. Ta tundis huvi, et mis me siin seljakott seljas teeme. Vastasime, et oleme kiriku huvilised ja lähme seda vaatama. Neiuke ja koerake jäid meist maha ja rühkisime mäest üles meistriteose poole. Vaadata oli seal küll. Kolasime sees ringi ja jõudsime tiiruga ka peidukani. See oli aga nii kõvasti kinni külmunud, et ei hakanud lammutama ja nii ta meil leidmata jäigi. Järgmisel korral jälle.
Maa-ametist vaatasin täpse nulli järele, aga täna kõpitsesid naabrid kasvuhoonet. Kasvagu neil pikad kurgid.
Mmmmm, kui mõnus koht! Aarde jätsin meelega leidmata, et oleks põhjust tagasi tulla :D
otsisin pikalt siit- ja sealtpoolt, aga pihku ei jäänd midagi :(
No jälle ei õnnestunud see geopeitus meil. Kohalikud uljaspead paarutasid vana Omegaga külg ees mäest üles, napilt said meie geomobiilist mööda. Mingeid muid sündmuseid ei esinenud, võibolla järgmisel korral.
Kõiki aardeid ei pea esimesel korral leidma. Tulen kunagi uuesti :)