Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Omal ajal ülipopulaarne Ulila suveaed on umbrohtu kasvanud ja maha jäetud. 1970ndate aastate keskpaigas oli suveaed kontsertide ajal rahvast tulvil, inimesed tulid kohale ümbruskonnast, Tartust ja kaugemaltki.
Sulev Nigul hakkas suveaeda looma kaks päeva enne 1961. aasta jaanipäeva. Siin kasvas 149 puuliiki ning oli 200 roosiga rosaarium. Olid bassein ja purskkaev. Pargist leiad ka mälestuskivi.
Ulila suveaed on Sulev Niguli elutöö, kes seda aeda hooldas, pannes sellesse kogu oma hinge.
Vaata pargis ringi. Aarde leidmisel on abiks lauluviis:
Kivil istub väike konn, mõtleb et ta üksi on...
Lumega on leidmine raskendatud.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (2), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC382KP
Logiteadete statistika:
149 (96,8%)
5
5
1
0
1
0
Kokku: 161
Aardest meeleolukam oli kohalike jalutuskäik aeda ja siis seal suveootuses meeleolu ülessekütmine. Suvel oleks aed kindlasti kaunim olnud kui suveaed tarvel
Kiire leid kuna vihjed head ja laul väga sobiv. Karbi soovitaks üle vaadata, üks kinnituskõrv küljest ära ja trippkott võiks natuke suurem olla, selles logiraamat kaitsmata. Tänud aarde eest, viimati siin käidud 80-ndate lõpus.
Eriti omapärane koht. Mingi osa peatunud ajast ja tegutsevast totrast (jooma)kohast. Sai kohe siinsete arenduste üle kõva häälega naerda. Suur tänu kutsumast ja peitmast.
Parkisin poe ette ning läksin jäätist ostma.
Müüja: kui pikk te olete?
Mina: 197
Müüja: ei ole, te olete pikem
Mina: (viidates vanale pudeliavajale) Pole varem pudeliavajat kassas näinud
Müüja: (imestunult) aa, ei olegi? Meil siin kõik joovad poes.
Jalutasin nulli ja imeltesin kui ilus ja korras siin on. Täpselt selline koht, kuhu tahaks muusikat kuulama tulla. Nüüd on aardekirjeldust imelik lugeda ja vanu pilte vaadata. Keegi peaks uued pildistama, hoopis teine tera on.
Jalutasime aias ja seejärel logisime ka aarde. Tänud!
Ma ei jõua ära lugeda kordi kui viimase aasta jooksul on Tartust läbi Viljandi linna Pärnusse sõidetud, aga kordagi peatumata. Nüüd tekkis soodne võimalus ükskõik milline linn üle Eesti väikseks tuuriks välja valida ja loomulikult valisin Viljandi. Optimistlike lootustega panin kokku 40 aaret sisaldava tuuri sel teel ja Ulila suveaed oli neist esimene. Polnud siin varem käinud, aga kuuldavasti oli kunagi tegu väga populaarse kontserdite kohaga. Tegime väikse talvise jalutuskäigu, ei lugenud aarde kirjeldust ega vihjet. Ajasime pikalt nulli taga, järsku pöörasin pead ja vaatasin aardega tõtt. Päeva esimene aare leid tuli ootamatult, ei ole ta midagi lumega raske :) Tänud siia kutsumast!
Väga vahva koht! Tänud tutvustamise eest! Tervitasime konnakest, kuigi alguses panime temast hooga mööda.
Ulilasse polnud küll kunagi sattunud. Nüüd siis see tore paigake ka ära nähtud. Tänud juhatamast!
Käisin siin kaks ja pool aastat tagasi ja tookord lahkusin leiuta. Nüüd siin uuesti ja koht on muutunud hoopis teiseks. Ilus suveaed on taastatud ja ilmeselt toimuvad seal üritusedki. Elmarile meenus, et oli siin viimati kolmkümmend aastat tagasi ja siis oli siin kohutavalt palju parme. Täna parme ei olnud, ei metsas ega poe juures. Aare ise vaatas seekord kaugelt vastu ja maskeeringut ei olnudki. Tänan kohta tutvustamast.
Siin olid veel viimased pidulised hoos.Õnneks oli neil endiga niipalju tegemist,et meid nad ei seganud.Aitäh!
Tundub, et tegemist pole enam päris maha jäetud kohaga. Ilus koht. Tänud peitjale!
Kunagi Popkooripeol sai mingist Ulilast lauldud, kus on väidetavasti mingi aed, kus elab "armastus". Tuleb välja, et see koht on reaalselt olemas. :D Igatahes tänu peitjale!
Vaatasime et vähest tatsamist vajav leid, lähme otsime üles. Alguses ikka ringiga ja pärast otse. Nii nagu alati, pole probleemi. Nüüd vaatame kas jõuame veel ERMi. Tänud aarde eest.
Aitäh! Aare väga nähtaval ja antud kohas kuidagi varju pista ei õnnestunud, eriti just praegustes jäistes oludes.
Samblanaha alune konn tundis end päris hästi. Peidik näitab lagunemise märke. Võimalik, et varsti on vaja uus koht leida. Tänud peitjale.
Hakkas juba hämarduma, kuid otsustasime siiski teelt väikese nõksu kõrvale pöörata ja aardeotsingu ette võtta. See aare võiks olla "Kadunud hiilgus" seerias... Päris nukker vaatepilt.
Kirjelduses mainitud konn on kaotanud oma "naha", lapsed püüdsid küll teha oma parima, et samblast talle tehisnahk moodustada. Aitäh kohta tutvustamast!
Kohale vantsides pidi tõdema, et jälle koht, kuhu inimestel hea jooma koguneda. Laul viis sihile ja peidukoht oli kaugelt selge.
Pakkusime konnale veidi seltsi. Aare korras. Aitäh peitmast.
Telefonil kaart ei tahtnud üldse liikuda ning teeraja asemel valisime jalutuskäigu metsatukas. Selleks hetkeks kui vea avastasime olime juba peaaegu oja ületamas. Seadmetele restart ning seadsime sammud õiges suunas. Hetkel oli teekond päris vesine aga eks täna ka paar tiba vihma tulnud ka. Huvitav hoone aare lähistel... Aitäh! EVEJ PS. aardes olevad sendid hakkavad vaikselt rohekaks muutuma, ehk keegi järgmistest vahetab millegi niiskuskindlama vastu?
Tundus nagu toimuks miskisugune korrastamine, mille tõttu oli ootamatult palju inimesi seal, kes kõik tahtsid kangesti otsimist segada. Õnneks sellest heitlusest väljusime me suht ruttu võitjatena. Täname peitjat
Huvitav, kuidas kunagised tõmbepunktid on tänaseks hääbunud... Aare igastahes oli olemas ja korras. Aitäh uut kohta näitamast!
Geotuuri 2. päeva 4. leid. Ühtlasi ka viimane, kokku tuli 14 leidu, üks mitteleid meist mitteolenevatel põhjustel (Reku), üks aare jäi ära kuna läks pimedaks (Kadunud hiilgus - Pajaga kõrvuti), üks talvine öö telgis, üks eriti lahe ukerdamine geomobiiliga ja hulk meeldejäävaid uusi vaatamisväärsusi. Ei saanud aru, kustpoolt peab liginema, poe taga olid igalpool eramaa sildid seega liginesime hoopis teiselt poolt läbi metsa. Aare oli oma peidukast väljas, tagasi sai paremini.
Uudishimu oli hea lisapõhjus, mis siia tulema sundis. Väga hästi küll ei suutnud endist aeda ette kujutada. Uuendatud osa tara lõhkus arvatavasti tervikut ja ei tekkinud õiget vaadet.
Konn vaeseke oli küll väga väsinud olemisega, kuid valvas siiski vapralt oma varandust :)
Tänud peitjale, oli huvitav kõrvalepõige suurelt teelt.
Aias on näha nii vana lagunenut kui uut kordatehtut. Siltide järgi paistab, et siin toimuvad vahetevahel miskid vabaõhuüritused. Minu külastuse ajal olid vaid 2 noorukit lava peal niisama jalgu kõlgutamas. Üksteist me ei seganud ja konn avaldas aarde ka kiiresti. Maskeeringut oli kuidagi vähe ja karp paistis väga hästi välja. Kuna antud osa suveaiast on see lagunenud pool, siis loodetavasti püsib seal niimoodi. Aitäh!
Keegi toimetab ja asjatab seal pargis vaikselt. Seda on osaliselt korrastatud ja aedki on tekkinud lava ümber. Paremalt poolt minnes sain natuke üle kraavide hüpata enne kui kunagise basseini servale jõudsin ja konna leidsin ja logi kirja sain panna. Teiselt poolt aia servast tulin vaikselt tagasi. See koht on praegugi ilus. Nüüd tean, mis kohast see laul räägib, aitäh!
Ulila suveaiast olin ainult kuulnud. Millegipärast ei sattunud ma selle paiga hiigelaegadel siia, õnneks nüüd oli põhjust lõpuks tulla. Tundub, et kohale püütakse taas eluvaimu sisse puhuda, see on ainult tervitatav. Aga konnapoisi leidsime ruttu, täname.
Vihje aitas kõvasti, algselt müttasin seal hüppava gps-iga võssa kasvanud aias jupp aega. Kunagist hiilgust oli näha küll. Alguses natuke kõhklesin enne jalutuskäiku, sest raja alguses oli tõkkepuu ja keelumärk.
Võib ainult ette kujutada mis siin kunagi oli. Tänud peitjale siia juhtamast.
Kivil istuval konnal oli täna seltskonda küll: rohus hüppas üks tema sõber ja kohalikud noored tegid läheduses talguid. Logimine sai siiski lihtsasti tehtud. Koht oli küll räsitud ja selle kunagine hiilgus vaevu aimatav, aga ikkagi jäi kuidagi hea tunne sisse pärast siin käimist. Aitäh!
Minul varasem kogemus selle kohaga puudub. Alguses kohe ei saanud arugi, et mis siin vaatamist väärt on. Aga nulli lähistel sain siiski aru, et siin võis tõesti väga ilus suveaed olla, mis kahjuks on nüüd unustustehõlma jäänud. Aitäh.
Oehhh, milline nukrus valitses mu hinges kui ma seda kohta üle 20 aasta jälle kord nägin :´( Nii tundmatuseni muutunud, et ma ei suutnudki täna tuvastada, kus oli varem tantsuplats või lava, kuigi varastel pubeka-aastatel oli see meil sõbrannadega suvel pea iga nädalavahetuse peokoht. Meie jaoks polnud paljuks sinna ka Puhjast või Uulast jala kohale minna või pärast pidu jalgsi koju tagasi jalutada, endal jalad juba tantsimisest haiged, aga pidi ju kohale minema. Ma isegi ei tea, mitu kilomeetrit sinna on, aga sellel ajal ei huvitanud see ausalt mitte kedagi, sest hormoonidel on ikka uskumatu jõud :D
Kindlasti juhtus seal igasugu toredaid ja lahedaid seiku, aga kõige erdedamalt on meelde jäänud kui Black Velveti manager kord meie käest küsis, et kus te tüdrukud ka peol käite kui talv on, suveaed siis ju kinni?. Meie: "Puhja Kultuurimajas." Manager: "Kas teil seal kultuurimajas ikka elektrit ka on?" :D :D :D
Nüüd on plaanis koguda sõbrannade käest kasvõi mõni pilt sellest ajast kui see meie hulgas popp oli ja kui mõni neist avaldamist kannatab, siis kindlasti lisan ka siia ;)
Siiski tänud peitjale nostalgiareisi eest, mis sellest, et see oli ääretult kurb.
Tundus väga tore koht olevat. Vahva konn. Tänan tutvustamast!
Kahju, et sellise koha eest enam hoolt ei kanta. Mu isa mäletas nii 30 aasta tagust aega, kui see koht veel ōitses ning bändid laval mängisid. Konn ise on väga armas ning suured tänud aarde eest! Kohe esimese sammuga jalad märjaks haha
Taas kord üks koht kodu lähedal, millest varem kuulnudki ei olnud. Hariv mäng see geopeitus ikka. Täna käisime siis kohapeal ka ära. Tegelikult oli kurb. Tõsiselt. Millegipärast väga hinge läheb selle aia saatus. Guugeldades sain teada, et on üritatud taastamisega tegeleda küll, aga kahjuks ei ole sellest midagi välja tulnud nagu näha. Aardest võtsime käevõru ja helkuri, jätsime klaaskuuli ja teokarbi.
Leid oli väga lihtne. Kahju, et selline park käest lastud.
Eriti Edukas Edenemine marsruudil Tartu-Pärnu-Tallinn [1/17]. Tartus puhatud, oli aeg suunduda edasi Pärnusse. Esimene peatus oli kahjuks käest lastud Ulila suveaed. Kurb oli vaadata, kuid ilus ja potentsiaalselt külale kasu ja tähelepanu teeniv koht on hukka lastud. Korralik talgupäev ning aktiivne inimene, kes kontserte ja muid tegevusi korraldaks teeks sellest paigast turistidele toreda peatuspaiga. Aaret otsisime alguses vales kohast, õnneks lugesin aardekirjelduse üle ning siis tuli leid imekiiresti. Aardest võtsime kommi, mis meie teadmistmööda ei tohiks aardes olla. Tänud peitjale kohta tutvustamast!
Vatsis. Mitte midagi ei teadnud sellest hääbunud hiilgusest, aitäh harimast. Esmalt tõmbas tähelepanu vanakooli tüüpprojekti järgi ehitatud vabaõhulava koos paari vanakooli (luks-)kinoistmega. Need olid juba tuttavad ajastu märgid. Märksa meeldivam üllatus tabas aga nullile lähemale minnes, siin võis looduse rüpest leida jälgi vähem tüüpilisest pargiarhitektuurist. Kahjuks tõesti, üsna vähe on sellest tänaseks järgi jäänud. Päris suur, vist hiljuti murdunud paju, oli üle terve basseini silla ehitanud. Aga nii ju peabki olema, et kui inimesed ei käi, siis loodus ehitab pikkamööda sobilikuma elukeskonna teistele liikidele.
See oli jälle üks sür koht. Bussipeatuses oli kaks sihukest tüüpi, täpselt nagu Naabriplikast need bussipeatuse joodikud – ehe külaelu.Suveaed ootab, et keegi ometi tuleks ja teeks, väga šeff koht oleks. Suur tänu elamuste eest!
Viimane pingutus enne, kui sai matile pikali visata. Kahju, et see koht nii mahajäetud on. Aitäh!
Päris rake oli ette kujutada siinset hiilgeaega. Praegu tundus igatahes väga sürr paik, aitäh kutsumast!
Ulila, Ulila, Ulila, Ulila,
siin on aed, kus magab armastus.
Kui veedad siin rahus tunni,
kui raske on saginast meel.
Vaid aed on see, mis aitab veel,
Sul taastada kadunud jõu.
Kui Viljandi-Tartu maanteelt suuna Ulilale võtsime, hakkas kõrvus kumisema üks vana Fixi lugu. Kuigi ma polnud kunagi Ulila suveaias käinud, oli ikkagi kuidagi suur ootusärevus. Kuna ema ja isa on rääkinud oma noorusaegade uskumatutest pidudest Ulilas, otsustasin selle suveaia üle vaadata. Kunagisest hiilgusest ei ole tänaseks järel midagi. Samas kui ringi vaadata ja fantaasial veidi lennata lasta, võib ette kujutada küll, kuidas kõik kunagi oli. Vägev!
Enne kui leidsin kivil konna, jõudsin ise kõikide suuremate kivide ja kiviehitste otsas konn olla:) Tegelikult oli aare leitav: GPS juhtis väga täpselt õige kivini (mu nutitelefoni GPS pole nii täpselt juhatanudki, lisaks oli veel ilm sombune).
Kuigi tegemist on üsna hüljatud paigaga, oli liikvel uskumatult palju rahvast. Pidin suisa aarde põue pistma ja sellega autoni minema. Alles siis, kui ühe keskealise paari nostalgiaveerandtund lõppes, sain aarde tagasi viia:)
Aardes on olemas teritaja aga pliiatsit ei ole. Jätsin pastaka (kuigi logisse panin, et ei võtnud midagi ega ka jätnud midagi).
Tänud aarde peitjale. Tõenäoliselt ilma geopeituseta ei oleks ma maanteelt Ulilale keeranud:)
Leitud ja logitud! Aed on mega, kahju, et nii räämas.
Läbi vihma, tiigi juurest läbi ja siis õigesse kohta. Vihm jäi järele sekundist, kui autosse istusin. Lava alla oli keegi oma naistuttavale sõnumi jätnud..
Vaatasime pargis ringi, leidsime aarde ja muudki huvitavat. Kurva alatooniga oli see nähtu kõik. Pärast lohutasime ja jahutasime end jäätisega ja vaatasime vargsi kuidas külaelu käib. Tänan aarde eest, mis mõtisklema pani.
Mahajäetud konn, unustusse vajunud aed, hääbumas küla. Kurb. Jah üsna kurbi mõtteid tekitab see kõik. Aardeleiu panime kirja.
Kurb on kui inimese elutöö niiviisi unarusse jäetakse. Astusime mööda rada ja vaatasin neid puid ja muid taimi, palju ju vaja poleks ,veidi niidukit ja kohal oleks märksa teine väljanägemine. Aga no ju on prioriteedid siinmaal hoopis teistsugused, kurb. Aga aarde leidsin kiiresti, eks see lauluviis ole ju tuttav kah :) ! Tänud näitamast!
Autoga sõitsime võimalikult lähedale, siis mööda rohust rada aarde suunas. Geps juhatas meid päris õigesse kohta ja vihje oli ka abiks. Leid tuli kiirelt. V:märgi, J:magneti. Huvitav koht, mis kunagi võis olla päris ilus.
Taas üks põneva ajalooga mahajäetud koht. Kunagisest hiilgusest on järele jäänud niitmata hein ja ninasõõrmeisse tungivad ekskremendimolekulid. Vajalikuks osutus ka pisikese tuumatiigi kohal langenud puutüvel turnimine, küll mitte aarde leidmiseks vaid üldise rahulolu saavutamiseks. Läks korda- kenasti veedetud pooltund. Suured tänud peitjale!
Kunagi võis tõsiselt kena koht olla, tõesti kahju selle võsastumisest.. Konn oli armas :) Leidsime, logisime, võtsime väikse klaaskuuli, asemele panime visiitkaardi hea taksojuhi numbri ja nimega :D
Teel Pärnust Tartu poole oli raadio Kuku lainetel, kust parajasti lasti Ulila suveaia laulu. Kuna see aare oli kindlas plaanis, võttis suu muigele ja hääle lahti. Eelnevaid logisid lugedes oli selge, kust poolt aardele läheneda tuleb. Auto poe taha ootama ja mööda räämas rada aardeni. Aiast on tõsiselt kahju.
Oli kivi, oli konn, oli aare, tänud! Koht tõesti nukker, "teeme ära talgutest" pole sealtkandirahvas vist kuulnudki...
Selle aarde asupaiga iseloomustuseks võiks samuti pakkuda "Kadunud hiilgus"... Leitud/logitud.
Jõuluõhtul, vahetult enne pimeduse saabumist, keerasime Ulilasse sisse. Teel märkasime lausa suveaeda juhatavat silti, mis oli küll veidi viltu vajunud, kuid muidu kena ja korras.
Auto jäi poe taha, mis selleks tunniks juba suletud ning edasi sammusime mööda porist rada suveaeda. Esmalt vaatasime ringi ja avaldasime lootust, et ehk teeb keegi siiski selle kunagi nii kena koha kunagi korda, potentsiaali ju on.
Seejärel asusime aaret otsima, mis eelnenult logisid mittelugenutele ei olnudki nii kerge kui võiks arvata. Õnneks märkasin millalgi siiski aardevalvurit ning edasi oli juba kõik lihtne.
Aitäh peitjale, tore aare!
Kuna väga kauaks minu kätte jäänud TBst oli vaja lahti saada ja Tartu linn ei soosinud selle mahajätmist kuidagi, otsustasin korraks ka linnast väljas käia. Miskipärast oli mulle meelde jäänud, et sellele aardele saab ka lähedale vaid ujudes. Nii hull see õnneks siiski polnud, kuigi märg oli küll. Ja aed oli väga sünge ning kuidagi õudustäratav. Seega logisin kiirelt ning tegin vehkat. Teel oleks mingi valge koer mul südame seisma pannud, kes metsa suunas mööda kihutas. Vanamehed, kes ka mu saabumisel bussipeatuses istusid, muigasid, kui minema sõitsin. Vist teadsid midagi, mida ma õnneks ei teadnud. Tänud. TB jäi siiski maha.
Kena ja nukker koht samaaegselt. Mängisime kohalike kassidega, kes hakkasid taskulambi vihku jälitama. Aare heas korras. Aitäh taas uut kohta tutvustamast!
Sellel korral olime edukamad. Vaatasime täpsemalt järele maaameti kaardilt, kust otsida ja läheneda ning ei jõudnud ära imestada, kuidas sinna viiv allee meil esimesel katsel kahe silma vahele jäi :D
Natuke pimedas tuiamist ja leiduski väike konn, kes üksinda kivi peal ilmselt paremaid aegu meenutas ja aaret valvas. Aitäh peitjale, teisiti vist ei olekski teada saanud sellise koha olemasolust!
Väga lihtsalt leitud punkt! Aare oli ka äge. Tekitasime rändaarde: võtsime ühest punktist midagi kaasa ning viisime selle järgmisesse. Sammuke lähemal enda aarde tegemisele!
Eks omal ajal oleks siin olnud väga mõnus loodust nautida, praegu aga ... ! Aardevalvur paistis juba eemalt silma, eks ta ole juba ka väsinud, aga siiani peab vapralt vastu! Tugevat tervist talle! Loodame, et jääb vandaalidest veel pikaks ajaks puutumatuks! Tänud peitjatele! EVEJ
Peale mõnda aega aaret valvava konnaga tõtt vahtides andis ta lõpuks aarde ka kätte. Ilus koht kindlasti kunagi olnud. Praegu ajahammas ikka tõsiselt purenud nii konna kui ümbritsevat. V:Super mario J:Punase rinnamärgi
Nüüd on laulu Uuuu-liii-laaa taga ka pilt. Küll on seal kunagi kaunis olnud! V: ränduri, leopardi J: kingaharja. Aitäh!
Sai ka tutvutud endise hiilgusega ja olukord on seal tõepoolest praegu natuke kehv. Kui poleks konna, kes aaret valvaks, siis oleks aardeotsimise peale kulunud oluliselt kauem aega, kui seekord kulus.
Leitud, EVEJ. Kunagisest hiilgusest on paraku vähe järgi jäänud.
Elus esimest korda Ulilas ja selle suveaias. Mulje kohast ühtib varemkirjutate omadega. Aarde leidmisega läks natuke aega, "töötasime" aia ikka läbi. Võtsime jääkaru ja jätsime geomündi. Täname juhatamast.
Keegi raip on konna lõhkunud. Muidu põnev paik. Lassie rääkis memuaare, kuidas seal kohas omal ajal üritusi peeti.
Aardeid leitud Eestis 636, maailmas 767.
Võis omal ajal väga kena koht olla. Konn ja aare täitsa omal kohal. EVEJ
Leidsime eest nii aarde kui ka toreda metsmaasika koha. EV, jätsime rinnamärgi.
Õnneks on selles kohas aare. Muidu vist ei käiks seal enam keegi. Tegelt sobiks see aare "Kadunud Hiilguse" seeriasse. Tänud peitjale. V: kruvikeeraja ja prillid J: leopard
Leitud. Oleks tahtnud sinna selle koha hiilgeaegadel sattuda.
Endine kuulus suveaed on kahjuks räämas :( Kevadist aeda oli uudistama tulnud ka kitseke. Aga aarde leidsime väga kiiresti tänu konnakesele :)
Kivil istuv konn näitab, et keegi on kunagi hingega asja juures olnud.
Minu üks esimesi leide ja vist selle aarde tõttu saingi geopeituse pisiku külge. :)
Pärast aarde leidmist hakkas mahajäetud laululava ees pidu kohalike auto makimuusika saatel :)
See oli alles põnev koht. Jalutasime aias ringi ning kujutlesime, mis seal kunagi võis olla. Aarde enda asukoht üllatas meid, kuidas selliseid kohti leitakse? Aitäh peitjatele sinna kutsumast.
Olin minagi hämmingus ja ootasin ehk midagi muud. Väljas oli isegi silt mis juhatas aeda. Kohale jõudes aga pilt oli teine. GPS tegi koostööd ja seega tuli leid kiirelt.