Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kui rändad mööda metsi ja rabasid, võid avastada kõiksugu vahvaid kohti nagu see siin. Kaardi pealt paistab ta vaid pisikese täpikesena. Tegelikult on see tore matkaonn. Siin saab ka ööbida, sest majake on köetav nii seest kui väljast. Aare on leitav iga ilmaga ning palun aseta ta tagasi nagu käib.
Gps juhatab sind metsas täitsa metsa, usalda Maaameti kaarti.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (12), metsaonn (7), lahe_teostus (4), lõkkeplats (2), piknikukoht (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC383KY
Logiteadete statistika:
92 (89,3%)
11
5
0
0
0
0
Kokku: 108
Nu meil läks siin ikka aega. Mina olin nullis kinni nagu Jänku-onu vaigust nukuga. Ja ei leidnud selle tulemusel muidugi midagi. Helge vaatas laiemalt ringi ja märkas. Kaval, igati oma soovitusi väärt aare, aitäh!
Läks üllatavalt kiirelt vaatamata sellele, et pole pikka aega mänguga tegelenud. Aitäh ägeda lahenduse eest!
Tee olud oli ikka väga lumised aga sellegi poolest selle kitsa teepeal sain auto ringi keeratud ja kõik läks hästi. Koht oli täitsa lahe ja peitmisviis raju :) aitäh :)
Tegime tutvust meie esimese punktiga, mis jääb Ojandu-Ikla matkarajale. Tareke oli tore ja keegi oli vist eelmisel ööl seal ka olnud, sest sees oli veel soe. Tutvusime tarekesega nii seest kui väljast, kuni ebakõla silma jäi. Tänud!
Veel hulk tolmuseid kilomeetreid läbitud ja jõudsime järgmise onni juurde. See Täpikese onn oli ikka täitsa teise olemusega, kui RMK onnid. Selline vana ja suitsune õhk tuli vastu, kui ukse avasime. Tegime tiiru onni sees ja ümber ja mõtlesin, et vaataks mõnd logi ka. Enne kui midagi edasi teha jõudsin, hakkas üks detail silma ja seal see aare muidugi oli ka. Aitäh, hästi peidetud!
Kui Waze näitas, et Kanakülla jõuab 30 minutiga siis Täpikese juurde jõuab 50-ga. Ega ma kella nüüd täpselt ei vaadanudki aga need sirged tundusid üpris lõputud. C:geo kaardi järgi tundus Waze'i juhatatud tee jalgrajana, kuigi tegelikult sai seal sõita küll ning tegemist oli täiesti tavalise teega. Õnneks oli eelmisest korrast meeles, et aarde info tuleb telefoni laadida, sest kohapeal ei pruugi see õnnestuda.
Koerad uudistasid ümbrust ja me kambakesi otsisime. Sai ka logisid loetud ning ühel hetkel Taavi hõikas, et leitud. Ja täpselt sealt see aare peidust välja ka tuligi. (919) Aitäh!
Kui täpike jääb teele järgmise aarde juurde, siis tuleb see ju ära logida. Tänud peitjale.
See oli väärt koht, kus sai kerge lõuna valmistatud.
Tänan peitmast.
Täpike oli meil kaardil näha küll, aga et siiapoole sõites oli levi täiesti nullis, siis me algul isegi ei teadnud, kus ja mida me otsima peame. Õnneks jäigi meile just onn silma ja imekombel tekkis siin ka paar levi näitavat kriipsukest, nii et saime vihjed kätte. Pilk korraks sisse ja paar tiiru ümber maja ja oligi käes. Aitäh!
Kuumalaine metsalaagri käigus sattusime täna siia ka. Nii sümpaatne onnike siin puude vilus. Ebakõla pikalt otsima ei pidanud :) Aitäh peitjale!
Kui kirjutati, et ebakõla siis seda ka otsima asusin. Mõtlesin, et võtan aega ja kohe nägin ka seda ebakõla. Ehk siis kiire leid. Lahe koht, kui kõik üle viskab, siis koht kus aega maha võtta. Tänud kohta näitamast.
Tänud peitjale!
Otsisin nii seest kui ka väljast mitu korda ennem kui seda ebakõla märkasin.
Natuke jalutamist enne kui aarde leidsin. Kuidagi väga mahajäetud hoonega tundus tegemist. Ilmselt siiski on kasutajaskond olemas.
Võeh-võeh kui piinlik. Mina lugesin logisid ja omasin üpris täpset ettekujutust. Ilmselgelt oli see nii vale, kui veel olla sai... Samal ajal toimetas Kaups omasood ja leidis päris kindlalt aarde. EI jõudnud tema seda avada, ei jõudnud ka mina. Tõime kirve ja üritasime sellega. No ei miskit. Siis pöördusin taevaste jõudude poole ja oioioi kuidas oleks tahtnud maa alla vajuda. Siis tuli leid kiiresti. Väga piinlik, et seda varem ei märganud.
No oli ikka täpike... Esimene kord, kui siin käisime läks juba pimedaks ja egas me siis väga pingutanud ka... Täna siis sai tiir sees tehtud ja tiir väljas tehtud ja siis hakkas jah midagi silma, mis polnud nagu päris õige. Ilus algus tänasele väiksesele goepärastlõunale... Mõnus koht pikniku pidamiseks. Aitäh aarde eest!
See tare tuli küll meeldiva üllatusena täpselt õigel ajal. Päevane kilometraaž veel lõhki ei olnud, kuid kell oli juba õhtus. Matkal puudus nagunii kindel marsruut ja juhtlauseks oli "kes sind ootab?", nii et kes mind ootas? Nautisin õhtut ja keetsin teed. 7 kilomeetrit varem olin just ühe ujutava karjääri leidnud ja hilise lõuna söönud, nii et isegi vaaritamisega ei pidanud enam tegelema. Keskendusin aarde otsimisele. Kui analüütiline mõtlemine loobus, siis aare näitaski ennast.
Hommikul ärkasin sammude peale maja ümber. Hetke pärast autoukse paugatus ja ärasõit. Kes ja miks sellises kohas hommikul kell 7 peatus? Söed veel hõõgusid ja hommikused rituaalid läksid selle võrra kiiremini. Suurimaks võiduks loen tõenäolist kohtumist karu tagumikuga. Öösel ka keegi ragistas metsas, aga siis oli ju pime. Päevavalges lõpuks nägin u saja meetri pealt tumedat kogu jooksmas. Põdra jaoks liiga madal, sea jaoks liiga lai. Tahan uskuda, et nüüd olen ka Eesti metsas mõmmit näinud.
Aitäh ilusa laagrikoha eest!
Selle täpikese tõttu valitud teevalik oli põhjuseks, mis meie tänaõhtune kulg meeldejäävaks sai. Metsatee tekitas lihtsalt üha süvendiga täpikese just minu istumise all olevasse pastlasse. Aga küllap Paavo oma kopratare jutukeses täpsemalt kirjutab. Meie jaoks polnud sugugi niilihtne ja kiire. Võttis üksjagu aega et see kvaliteetne aare oma pesast tuvastada. Aitäh peitjale
Päeva lõpetuseks jäi täna Täpike. Navi hüüdis keset pärapõrgu pisikest kruusateed "Oled jõudnud sihtkohta". Tee peal kahel pool oli kõrge hein ja mitte miski ei näinud puhkekoha moodi. Mõtlesin, et vaatan gepsu, mis tema sellest kohast arvab ja juba lasti tagapool kannatamatult autosignaali. Mismõttes? Päev otsa pole siinkandis ühtki masinat ja kui mina otsustan onni kõrval parkida, siis on nad kohal ja hakkavad tuututama. Tõmbasin veel 5 m edasi kraavi poole, närviline sai mööda ja autoaknast jäi silma otsitav - olin parkinud auto täpselt onni mineva tee otsa. Nüüd siis aare. Esimene ring läks tühja, sest millegipärast oli meelde jäänud vihje, mis selle onni juurde ei kuulunud. Teadsin nüüd vähemalt, kus aaret pole. Veel üks ring. Tundsin kuidas pikk ja palav päev oli jätnud oma jälje. Mõtisklesin vihje küsimise peale, aga vastust ei saanud. No heakene küll, proovin siis veel mõnda mõtet. Ja selle mõtte peale see leid tuligi. Vahva kaval asi :) Eks seda olin ennegi nii peitja nime kui logide järgi aru saanud. Tänud!
Muinasjutiline öö ja hommik "Täpikese" metsaonnis.. Metslastel on ikka metsas kõige parem! Lisaks muudele seiklustele sai logitud ka see vahva teostusega aare. Onni jätsime lisaks kustumatutele mälestustele korras toa ja küünlaid. Tänan tutvustamast ja hea aarde eest!
Siiakanti on olnud plaan tulla seiklema juba aega, lausa talvel, kui sai avastatud, et siin küttega onn. Olgu ette juba öeldud, et hea, et talvel siia ei tulnud :D. Aga tänane tulek oli pigem selline ekspromtseiklus. Mõni päev varem olime kaenud üle Karli uue aarde alguspunkti ja täna tekkis ootamatult vaba õhtu ja kohustustevaba päev.. Kiire otsus oli see aeg pühendada üksteisele linnakärast ja levist eemal ja äkki saame ka veits geopeitust lisaks muudele mängudele. Ja nii siis õhtul peale tööd ladusimegi auto täis vajalikku ja vähemvajalikku ning tuld väikesele romantikapuhkusele. Eks ikka oli väike hirm, et nii nädalavahetuse eel ei pruugi me ainsad selliste kavalate mõtetega olla, aga onn oli vaba ja ootas meid. Kohe sai tehtud lõke ja ka tuli pliidi alla - soojas toas ju mõnusam öösel toimetada. Pliit seest muidugi ei paistnud just kõige värskem, aga siiber liikus ja korsten läbi ei paistnud - sai üsna julgelt tuli teha. Aga kus raip alles ajas sisse ja kuidagi korralikult tõmbama ei hakanud. Niiet nagu alguses mainitud - pole hea variant talveks. Lõpuks võtsin poolhõõguvad puud pliidi alt välja ja sai tuli teha välimisesse ahju. Ja ka see kippus suitsu tuppa veits ajama ja sealtkaudu müüri soojaks saada ka ikka paras piin. Samal ajal sai lõkkele käepärastsest vahenditest grill ja mõnus toit ja hubane meeleolu kallimaga pani unustama suitsu onnis. Tubagi päris soojaks ei saanud, samas eks kui tuli põleb enese sees siis pole seda ahju vajagi. Nii oli öö meil mõnus ja soe ;). Ja sellises ürgses metsas ärkamine... vot see on elu.. ei taha linna tagasigi. Muidugi sai vahepeal ka aare üles otsitud ja peab tunnistama, et vastu ootuste tuli see pea koheselt kätte. Väga lahe teostus!
Olin juba loobunud autojuhile vastu vaidlemisest ja tema veenmisest, et aarde nimi "Täpike" ei ole äkki just see "õige". Nii me eelmise "jeekimite" aarde juurest edasi kulgesime. Arutasime ilmaasju, kui äkki käis pauk ja auto hakkas kiiva kiskuma. Kohalikud "maanteed" olid lõhkunud meie söiduvahendi rehvi. Arutelu, mis nüüd edasi, varurehvi alla panek ning edasi aardeni kulgemine, sest ega teha polnud enam midagi... Tsivilisatsioon oli kaugel ja sinnani kulgedes võis ka "Täpikesed" kirja panna. Onn oli uhke, kui ei oleks nii pärapõrgus võiks siin isegi elada :) Aare andis ennast pikalt otsida. Käisime läbi kõik onnikesed ja variandid enne kui kavala peidiku leidsime.
No see "Täpike" oli vaja kah ära logida. Kuid metsavahelised kruusateed said seekord Corollale saatuslikuks. Üks terav kivi lõhkus papu ära. Kiire rehvi vahetus ja uuesti liikvele. Sai täpp leitud ja logi kirja. Tänud aarde eest :)
Siin sai natuke otsida, enne kui õige asi näppu jäi, tänud.
Enne täpikese värvimist proovisin ka Maassaarele sõita, aga kui lahti lükkamata ning täiesti jälgedeta ligipääsuteel autonina väga lumesaha funktsiooni hakkas omandama, siis loobusin üritusest - seda enam, et hämarus oli juba vaikselt maad võtmas.
Onn tundus päris korralik ning küllap üks tõhusamalt köetavaid omataoliste seas. Nende metsaonnimikrodega läheb mõnikord nii kaua, et tulebki ööbima jääda. Siin kannataks isegi talvel ilma paksemate vattideta veidike tukkuda. Seekord siiski sain logi ilma pikema piinata kirja, mistõttu võis õhtu jätkuks ümbruskonnast veel mõned noppida. Hea teostus, aitäh!
Väga lahe koht, selliseid kaardilt ei leia. Samas pani mõtlema, et puhtalt ööbimise mõttes nii kaugele mööda kruusateid sõita ei tahaks, leiaks ka kergemini ligipääsetavaid onne.
Ohsa pühade poiss, kus oli alles äge koht. Tervelt suur maja, ööbi, tee süüa, WC eraldi, metsaalune seeni ja mustikaid täis. Änks koht, tänud kutsumast!
Siin sain teada, kuidas ümber täpikese kaks kaasas olnud täpikest oskavad kahekesi salaja susserdada. Valel tasandil otsisin. Vahva peidik, mulle meeldis. Tänud peitjale.
See intelligentsete inimeste aare meeldis mulle väga! Saag sai kohe leitud, välja kiskuma me teda ei hakanud. Tegime hoopis majale ringi peale ja aare oli samuti leitud. Suur-suur tänu!
Selle aarde juurde otsustasime sõita Maassaare juurest lõunasse viiva tee kaudu. Esimese teeosa kulgesime madalapõhjalisega sõites probleemivabalt. Keerates teisele teekesele silmasime paarsada meetrit eespool, et suur puu on risti üle tee kukkunud ja ilmselt on sealt läbisaamine küsitav. Jätsime auto teeotsa ja jalutasime puuni. See oli suur kask, mis tõkestas tee täielikult. Sammusime tagasi ja tõdesime, et oli hea, et madalapõhjalisega sinna ei trüginud. See sõit oleks olnud keeruka võitu. Vahepeal saime ka lugematu arvu põdrakärbestega võidelda. Küll oli neid palju. Pöörasime auto siis vastassuunda ja sõitsime Täpikese juurde suure ringiga. Olles kohal olime üllatunud, et sellises metsas on sihuke onn. Mina asusin aarde otsingut läbiviima. Tiit võttis lõkkepuude lõhkumise ja lõkke tegemise enda hoolde. Peagi oli tuli ülesse tehtud. Mina aga ikka otsisin. Tiit tuli ka otsingutele appi. Peidus oleva saelehe leidmine tuli kiirelt, kuid edasi see ei aidanud. Katsusime siit-sealt, õige koha pealt ka, kuid see selgus alles hiljem. Otsingud jätkusid ja lõpuks näitas aaregi end. Tore peidukas. Panime logi kirja ja suundusime rahuloluga lõkke juurde vorstikesi grillima. Sõime metsavaikuses kõhud täis ja sõit läks edasi Penikoorma aarde poole. Tänud peitjale.
Sae leidsime. Tõepoolest tutikas ja saksa kirjadega. Aarde enesega läks pisut pikemalt. Tegime kukesammul kaks ringi ümber onni, teosammul sisemine perimeeter aga tulemusteta. Logid ütlesid, et lahe ja kaval peidik seega süütasime väikese lõkke ja nautisime võikusid ise ajusid ragistades. Panime siis end peitja nahka ja arutasime kuhu lahedasse kohta ise peidaks ning siis ta tuligi. Eks kogemus võitis. Lahe matkaonn ja tegelt kah lahe peidik. Tänud.
Üle silla astudes majakese juurde aaret otsima minnes suunas mind geps kõigepealt suvalisse kohta metsa, seejärel peldiku juurde ja siis peamaja juurde. Otsides tegin majale mitu ringi peale. Ka seestpoolt käisin nurgatagused põlvitades läbi ja taskulambi vihuga ka muud pimedamad urud. Lõpuks olin kindel, et olin aarde leidnud, sest katuse vahelt piilus välja mingi metallist detail. Hakkasin kiskuma, tuli ja tuli, muudkui tuli. Lõpuks sain sõrmele haiget ja avastasin, et see tutikas kahemehe saeleht. Ilusti ära pakendatud ja saksakeelne silt küljes. Ei tea kui kaua see saag seal katuse vahel olnud on ja kas keegi seda vahepeal ka välja kiskunud on. Igatahes oli väga tihkelt kinni ja alguses tuli raskelt. Pärast sae tagasipanekut tuvastasin puht kogemata koheselt ka õige aarde peidiku. Väga kavalalt teostatud. Aitäh onni tutvustamast! Juhatasin ühed matkalised veel samal õhtul siia ööbima. Seda kas nad siia ka jõudsid, seda ei tea.
Kolm korda käisin ümber maja, enne kui aare ennast paljastas. Kaasa tuli kotitäis prügi. Aitäh!
Üle aegade jälle georadadel ja häbematult mõnus käimine jälle. Päeva esimese aardeleiu vormistas enda nimele Ruth. Tore peidukas ja tore majake.
Taas sõna otseses mõttes üks täpike kaardil ja ei mingit lisainfot. Aga ohoo, onnike! GPS viskas villast ja saatis puu taha. Uurisin põhjalikult, kuni Rudolf andis märku, et võib logima tulla. Mis mõttes ta selle ilma vihjeta SEALT välja tõmbas, jääb siiani selgusetuks. Lahe lahendus.
Onn ise oli ka huvitav, mitte just RMK tänapäevane tüüpprojekt. Hea teada, et Soomaal ikka peavarju leiab. Aitäh!
Täitsa tõsijutt, geps juhatas tõesti valesse kohta. Lõpuks tuli hakata geovaistu rakendma ja kiiresti jäigi üks kahtlane detail silma, kust ka aare välja tuli.
Metsaonn ise oli üllatavalt tõhus, küllap jõuab kunagi siia ka ööbimisega.
Aitäh!
Esimene tiir ümber matkaonni ei andnud midagi. Lugesin logisid ja üritasin näha seda, mida varemleidnud näinud olid. Väheke aega võttis, kuid viimaks ka mina nägijaks sain. Tänud.
Selle tee liivatamisega oli keegi ilmselgelt liiale läinud, lausa mitukümnesentimeetrine kiht oli seda tee peale laotatud. Kui sõita oli jäänud veidi üle 3 kilomeetri, siis otsustasin, et mina selle tee peal ratast püsti hoitud ei saa ja tuleb tagasi keerata. Selle tegevuse käigus otsustas tsikkel keset teed kinni jääda... Ei läinud isegi mitte edasi, tagasitõmbamisest rääkimata. Kaevasin siis rattad veidi lahti ja sain suure hädaga ümber keeratud. Tagasiteel jäi silma harutee, mille see sõge talihooldaja oli liivatamata unustanud ja selgus, et ka sealtkaudu sai kohale. Kohapeal oli veidi uudistamist ja jäigi midagi kahtlast silma. Lähemal vaatlusel selgus, et seal see aare end peidabki. Aitäh peitjale.
Kuna väljas oli juba pilkane pimedus, siis oli vajadus endale kusagilt miski öömaja leida. Vihma sadas ja telki ei viitsinud üles panna, seetõttu sai valitud Täpike. Aarde leidmiseks läks aega u 20 minutit. Seejärel vedasin oma kompsud majakesse. Kohapeal oli olemas hunnik lebomatte. Sikutasin need küljealla, kuid ikka oli küljealune veidi kõvavõitu. Algul proovisin ka pliidialla tuld teha, kuid see ajas nii kõvasti vingu sisse, et otsustasin magamise ajaks ukse irvakile jätta. Õnneks ulukid tuppa ei tunginud ning sain rahulikult valge ajani ära magada. Aitüma mõnusasse paika juhatamast.
Valmistusime pikemaks otsimiseks, kuid Aini juhtimisel tuli leid kiiresti. Tutvusime onni ja selle ümbrusega päris põhjalikult. Aitäh väga vahva aarde ja ilusa koha näitamise eest!
Need täpikesed kaardil ongi teinekord kõige huvitavamad asjad, mida vaatama minna. Ja noh, karbikesed on ka head motivaatorid. Pisikesed vudisid ka üle silla ja hakkasid onni seest ja väljast uurima. Vaatasin siit ja sealt, eeldasin miskit kavalamat, aga kui kingsepad ja liistud meelde tulid, oli asi juba lihtne. Sellegipoolest terane värk, olgu peitja tänatud! Ja Triinu tegi kohapeal veel paar ettepanekut peldiku konstruktsiooni täiustamiseks, seal pidada miskit puudu olema. Mõnus, aitüma veelkord.
Vaatamata koordinaatide ebatäpsusele, tuli leid suhteliselt ruttu, endalegi üllatusena...ikkagi mikro :) Aga veel rohkem pakkus meile üllatust sellise rajatise olemasolu. Ei ühtegi silti, ei ühtegi viita...anomaalia. Esmapilgul ehmatasime juba ära, et kogemata kellegi elamisse sisse tunginud. Loodame siis, et taoline koht jääb endiselt püsima ja ei lange kurjade jõudude ohvriks. Super luks, meie olime igatahes pahviks löödud.
Oleks ikka pidanud 2 päevase tuuri planeerima. Hea meelega oleks siin korras toas öö veetnud. Igatahes on nüüd koht teada ja loodetavasti saab kunagi ka kasutatud. Aare tuli üllatavalt kiiresti peidust välja. Aitäh näitamast!
Tore onn ja veel toredam aare. Õnnestumisele aitasid kõvasti kaasa eelnevate leidjate logid. Aitäh!
Sihtpunkti poole sai sõidetud rasket teed mööda,kohati kippus maakerasse vajuma metsa väljaveo kohtades aga ei peagi kergelt saama. Sama ka aaret otsides,ümbrus korralikult läbi vaadatud,tulutult. Lõpuks tuli kaart appi võtta ja..no väga kavalalt peidetud! Tänud aarde eest!
Ei tulnud lihtsalt.Gps saatis igale poole mujale kuid mitte aarde juurde. Tunnike tuhlamaist metsas ja siis sai lihtsalt aare ära logitud.Tänud
Sõit läks Korstnate kuninga poole, kui ühel hetkel vaadati aknast välja - oo, näe, nagu Täpikese metsaonn, kas kellelgi leidmata? Suveseikluse ajal oli siingi üks vahepunkt, kuid onni olid hõivanud privaatsust hindavad noored ning onnini me ei läinudki.
Seekord otsisime Marjega kahekesi ning pärast vihjet, kes peitja on, tuli leid juba kiirelt. Tänud, vahva tükk!
Vahva onn keset metsa. Natuke otsimist ja aare ka ilusti käes.
Selle aarde juurde sõites lõbustasin ennast ja Priitu Paavo mega pika logi ettelugemisega. Aitäh talle! Onnikesele tegin mitu tiiru peale ja näppisin asju, mida ei oleks tahtnud näppida, mis sest, et õige asi ju tegelikult kohe silma torkas. Siis tahtsin hakata väistama asju, mida mitte näppida aga esimesele küsimusele, mis ma Priidule esitasin sain üldse mitte ootuspärase jaatava vastuse. Siis läks juba kiiresti. Tänan huvitava koha näitamise ja mõnusa aarde eest!
Heh, kõigest kolmandal korral. Väga kihvt.
Aile korjas seeni ja jälgis meid silmanurgast kogu aeg lootes, et anname alla ja küsime lisavihjeid aga leidsime selle aarde küll uskumatult kiiresti. Täname heale seenekohale juhatamast!
Kodutöö tegin eriti hoolikalt, sest mitteleidjate logid ajasid hirmu nahka. Aga teisiti läks. Aile, va kavalpea, korjas onni lähedal seeni ja jälgis meie tegevust eemalt. Kui ta siis avastas, et me kôik koos oleme, kysis, et mis teete. Vastus oli - logime! Tore teostus. Täname!