KOLKA 35 km

Me oleme üksteisele lähemal kui arvata võib.

Eesti võib end uhkelt lugeda Baltimaade saarekunigriigiks – tal on umbes 1500 meresaart, millest suurim on kivine Saaremaa. Eesti lõunapoolsel õel, Lätil, pole ühtegi saart, kuid selle eest kilomeetrite viisi valgeid liivarandu, mille keskel on suur sarv. Seal on hea võimalus vaadelda nii päikesetõusu, kui ka -loojangut merel.
Kui rändur tahab jõuda legendaarsele Kolka ninale mööda maad, oleks tema reis Sõrve poolsäärest 535 km. Üllatuslikult on lähim Sõrve rand ainult 35 km kaugusel Kolkast. Seda teadsid ka muistsed viikingid. Riiast Saaremaale seilati piki liivlaste randa, Kura kurk ületati Kolka nina juurest ja purjetati Sõrve randa pidi Suurde Katlasse. Ojamaalt tuldi üle Läänemere Kuramaa randa ja võeti siis kurss Sõrve peale. See oli ka Läänemere viimaste viikingite – kurelaste ja saarlaste – omavaheline ühendustee.

Kolka neem on Kurzeme kõige põhjapoolsem punkt. 7 km pikkune liivane neem sirutub merre kohas, kus kohtuvad Kura kurk ja Liivi laht. Varasematel aegadel oli see neem laevade jaoks ohtlik kuni tuletorni ehitamiseni 1884.a. Praegu on tuletornist alles jäänud ainult varemed. Kevaditi meelitab neem ligi palju linnuvaatlejaid, sest siis lendavad tuhanded lõunast põhja rändavad linnud otse üle neeme.

Oma viimaselt reisilt naastes ajas tugev torm viiking Sveni tormivarju Saaremaale, kuhu ta ka oma aardekirstu peitis. Selle leidmiseks pead sa minema antud koordinaatidele ning leidma reas kasvavad kuused. Neilt koordinaatidelt mine ettevaatlikult õigele poole täpselt X m puuderivi poolt osutatud suunas. Siis veidi nutikust ning aarded kukuvad sulle sõna otseses mõttes sülle.
Palun pane aare tagasi täpselt nii, nagu ta oli.

X=(AxB+B)/(CxC)
A : vahemaa Kolka ninani (km)
B : puude arv reas
C : Balti riikide arv

Kuna aarde omanik on välismaalane, oleks viisakas oma külaskäik logida ka GC lehel.