Otsustasin taaselustada mõned endised aardekohad, mis vääriksid külastamist. See siin oleks siis arhiveeritud "Karupoja" asetäitja. Aarde võib vabalt liigitada lihtsaks turistikaks.

Edasine tekst püüab anda pisut infot piirkonna kohta:

Rannapungerja tuletorn (ehitatud 1937) on Ida-Virumaa töötav tuletorn. Omal ajal ehitati see ilmselt Peipsi kalameestele mõeldes. Aastaid oli tuletorn väga halvas seisukorras ja teda ärhvardas lagunemine. 2007–2008. Aastal uuendati SA KIK rahastamisel Rannapungerja tuletorni ümbrust: kindlustati tuletornialust ja luitenõlvu, puhkajate tarvis rajati teabetahvliga vaateplatvorm ja trepid. Nii leevendati tuulte ja inimeste liikumisest tulenevat mõju rannikuluidetele ning pandi alus muuli taastamiseks Rannapungerja jõe suudmesse.

Varasematel aastatel oli Rannapungerjal suviti laevaühendus Tartuga. Rannapungerja suudmes asuvas sadamas peatus 1960. aastatel turiste vedav lõbusõidulaev “Lermontov”: õhtupoole jõuti sadamasse, lõbutseti tuletorni juures oleval tantsuplatsil. Hommikuti, enne laeva lahkumist kostusid külasse puhkpilliorkestri helid. Turistid ööbisid laeval. Rannapungerja jõel saab sõita kanuude, paatide jt. veesõidukitega ning harrastada kalapüüki.

Rannapungerjat on esimest korda mainitud Pagari mõisa kõrvalmõisana aastal 1534. Mõisa peahoone oli ühekorruseline rõhtpalkehitis, mida kattis viilkatus. Parki selle juures polnud, lähedal kasvasid üksikud tammed ja vahtrad. 19. sajandi teisest poolest pärit hoone ehitati 1969. aastal põhjalikult ümber ja võeti kasutusele korteritena, kõrvalhooned on hävinud. Nõukogude ajal oli plaanis ehitada Rannapungerjale kolm viiekorruselist puhkekodu, klubi, restoran, teenindustöökojad, autolaager ja vetelpäästejaam. See kõik jäi tegemata. Tänapäeval on Rannapungerja vähese püsielanikkonnaga küla, kus vilgas tegevus käib eeskätt suvel.

Pärast Põhjasõda läbis Rannapungerjat 1714. aastal ametlikult avatud Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaantee. Postijaama hakati ehitama 1733. aastal, enne seda asus postijaam Kauksi külas. Toonane peahoone oli väheldane ühekorruseline puitehitis. Rannapungerjal peeti kuni 66 hobust (teistes Narva ja Riia vahelistes postijaamades 30–40, kõrvalteedel kuni kümme). Rannapungerja postijaam suleti 1877. aastal.

1944 aastal olevat taganevad sakslased ajanud Peipsi järve laevastiku Rannapungerja jõesuhu ja uputanud. Need väikelaevad lebavat siiamaani seal liiva sees. Jõesuudme ja järve vahelisel maaribal on näha Teise maailmasõja ajal rajatud kaevikute ja laskepesade kohad.

Allikas: www.keskkonnaamet.ee