Ülemiste vanake

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

15 juuni 2020 ei leidnud Indy ja [puutetundlik]

Täna proovisime uuesti sellega, Karl soovitas lahkesti hoopis kolmandat varianti karbile lähenemiseks ja tulime siis vaatama. No pekki… :D. Kõik oli ok tegelikult kuni selle koprapurdeni. Edasi proovisin purdega ka, isegi mitme kaudu üle saada, aga kuna Indy on selline, et tal on vaja ikkagi ilmtingimata igale poole mulle järele tulla isegi kui ma keelan, lõppes viimane ponnistus sellega, et jõudsin ainult karjuda „Eiiiiii, ära tule!!! Mine ära!!! Tagasi!!!!!“ ja edasi jäi üle ainult umbes veekogu keskkohast ja ohtlikult õõtsuva purde pealt sooritada pikk kõhulikukkumisega tagasihüpe kaldale, nagu filmis, tasakaalu hoidmiseks kasutatud toetuskepid laia kaarega kahele poole vette langemas :D. Sest mind üldse ei isutanud sinna rohelisse pikantse aroomiga vette sadamine, seljakott seljas ja telefon lahtiselt taskus. Tulemus: üks ligumärg jalanõu, mis ikkagi vette ulatus kukkuma ning minu sisisevat turtsumist mõistmatu näoga vaatav ent igaks juhuks siiski ohutusse kaugusesse taganenud koer… :D.

Carolina on kunagi loginud, et sellest aardest jäi meelde üks lõputu tee otsimine. Noh, mul on praegu väga sama tunne :D. Ja tänasel päeval tundub ikka täiesti uskumatu, kuidas on võimalik peita Tallinna serva üks karp nii, et ka 16 aastat hiljem ei ole sellele midagi peale ehitatud või et tekkinud pole siia terviserada ning ligi ei saa inimesed ühelt ega teiselt poolt :D. Kui järgmise aasta geosünnipäevale erinevaid silmapaistvaid nominente otsitaks, siis ma nomineeriks Ülemiste vanakese peitjad kui eriti oskuslikud, ülimalt pika säilimisperspektiiviga peidikukoha väljavalijad :D.

Aga eks näis siis, millal meil see vanur leitud saab. Küll ta ükskord saab. Hetkeseisuga aga kohe uuesti minna ei taha, ilmselt proovin sügisel, kui lehed läinud ja maa külmanud. Ja siis vist juba uuesti Tohvre sihi kaudu… Kui keegi just meile varem mingit neljandat varianti välja ei paku katsetamiseks/kontrollimiseks :D.

10 jaanuar 2020 ei leidnud Sander [nogravity]

Seal kandis olles sai luurele mindud aga kõik mets ja kogu ala oli vee all, tee pealt kaugemale ei jõudnutki

5 jaanuar 2019 ei leidnud HarryPokker [harrypokker]

Viljandi maantee poolt ei saanud ligi, kuna sild, mis üle kraavi läheb, on täiesti vee all. Peab lähenema Tartu mnt poolt praegusel aastaajal.

30 mai 2017 ei leidnud Silver [silver0]

Kodutöö oli tegemata. Tegin küll ringi peale, aga õige lähenemistee jäi kahe silma vahele. 150m jäi puudu. Jalad sain ka märjaks, õnneks niikuinii vihma sadas ehk erilist vahet polnud. Tulen kindlasti tagasi nüüd kui õiget kaarti uuritud sai.

14 mai 2013 ei leidnud Karl [zdrk]

Ei tea kust alustada. Umbes 2-3 tundi proovisin leida teed kuiva jalaga aardeni. Lähenesin alguses Järvekülast ja autotee peale tuli ette umbes 40 meetrine veetakistus. Nägin, et teiselt poolt on kuiv. Pidasin peas natukene aru ja läksin põllu peale, et sealt kaudu mööduda veetakistusest. Iga meeter veetakistuse poole surus mind 10 meetrit sügavamale põllu peale. Ma ikka ründasin seal põllu peal, ratast järel vedades. Olin juba nii kaugel, et tagasi minek ei tulnud kõne allagi. Üks hetk vaatasin radarit ja veetakistus oli mind surunud 400m pealt 1km peale aardest. Siis sain aru, et nüüd peab midagi ette võtma. Google maps näitas samuti natukene üle kilomeetri esimese teeni. Hakkasin siis seda ründama, võttis ikka päris võhmale see heinamaa.

Jõudes mingi tee peale, siis hakkas peale üritus number 2. Seekord sai lõpuks ratta selga istuda. Peale natukest sõitu jõudsin oma soovitud kohta, kuhu ma ennem üritasin saada. Vaade oli halb, Ülemiste vanake näitas mulle keskmist sõrme. Lisaks oli silmade kõrgusel tuhandeid sääski kes proovisid igast võimalikust kohast mulle ligi pääseda.

Seejärel tuli üritus number 3. Läksin teisele poole Ülemiste vanakest uurima mis olukord seal on. Jõudes kohale, sain aru, et siit ei tule kohe kindlasti midagi välja. Ma ujuma ei soovinud minna, seega jätan selle aarde väga kuiva perioodi või siis talveks. Veetase saab igatahes alaneda veel väga palju. Teisel pool kaevu oli veetase ligi 2x madalam

28 aprill 2013 ei leidnud Carolys ja Taavi [sun123451]

Nüüd on mul vähemalt marsruut teada, mida mööda augustis kavatsen aardele läheneda :D

20 jaanuar 2013 ei leidnud Carolys ja Podžu [sun123451]

Järjekordne katse luhtus. Päike paistis, seega pikk jalutuskäik meid ei heidutanud. Kuniks pikk sirge väsitas ära ja oli vaja minna jõge uudistama. Kogemata tuli samm liiga palju ja nii mõlemad jalad Taavil märjaks saidki ning tuli tagasi auto suunas kõndima hakata. Järgmise katseni...

14 august 2012 ei leidnud Carolys, Mari-Liis, Margo, Podžu, Matis [sun123451]
Ütleme siis nii, et seekord sai vale lähenemistee korduvalt valitud. Otsustasime oma aega veidike paremini edasi sisustada ning ka teistele aaretele võimaluse anda.

6 juuli 2012 ei leidnud Kristjan [sportlane]
Kuna kuiva jalaga sai aardest 380m kaugusele, siis edasi ei hakkanud trügima. Järgmine kord tagasi paremate jalanõudega.

22 juuni 2011 ei leidnud sull och ikea [sull]
ei raatsinud võsavillemit mängida, mõlemalt poolt sain 250m peale. next time!

16 jaanuar 2010 ei leidnud Rita & Triin [linnapreili]
Tegime toreda jalutuskäigu, mida leidmine ei krooninud. Auto parkisime enne eravalduse silti, siis üle väikese sillakese ja mööda atv (?) poolt sissesõidetud rada aardeni. Kuid aaret ei leidnud, ajan lume süüks kuna eriti kaapida ka ei tahtnud.

31 juuli 2008 ei leidnud Alice & Airi ja Hanno [hanno5000]
Kaardi ja muude abivahendite abiga sai küll enda meelest õigelt poolt lähenetud, et kuiva jalaga kohale saada, aga sellegipoolest oli varsti lirts-lirts ja kurjad kaaslased ka veel :))) Liiga palju võsa ja muud jama, ei viitsinud rohkem trügida :)

31 juuli 2008 ei leidnud Hanno, Alice & Airi [airce]
Oli plaan väike jalutuskäik teha. Plaani tegijaks oli seekord Hanno, kelle plaan pelgalt vaid selles seisneski, et printis lehe välja ja minek. Mis meid aga ees ootas, selgus juba kohapeal. Igatahes tundus, et ju me siis ikka valest kandist lähenesime ja peale seda, kui sai võetud väikse mudavanni ka asja sinna paika jätsime.

22 aprill 2006 ei leidnud Juho, Indrek [ints]
Tegemist üpriski soise peidukohaga, kuna ei tahtnud ennast väga märjaks teha, siis aardeni ei jõudnud. Peab vist ootama soojemaid või külmemaid aegu, kui lahtist vett vähem.

30 oktoober 2005 ei leidnud Liina, Anu, Heiki ja Hando [hando]
Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, kuidas esmalt sai suure hoolega logisid ja seejärel maa-ameti kaarti uuritud. Teel aarde juurde kitsi sedapuhku ei kohanud, aga üht väiksemat sorti metsanotsut siiski. Teed on sealkandis üsna soised, aga vist oli seekord õnne, kinni igatahes ei jäänud, kuigi mõned ärevad hetked ikka olid.. :) Päris aarde ligidal oligi keegi siiski ka autoga mudaaugus olnud. Sobivat lähenemisnurka otsides tegime aarde ümber autoga kena nelinurkse ringikese. Viimane, ainult jalgsi läbitav jupp jäi aga pooleli - sest meie ja aarde vahel põllul mulksuv vesi ning laskuv pimedus sundisid meid sihtmärgist ca 200 meetri kaugusel mõistuse häält kuulda võtma ja Ülemiste vanakese külastamist edasi lükkama.

14 juuni 2005 ei leidnud Indrek [laks]
Nii siit siis tuli minu esimene ebõnnestumine... ja probleeme oli mitu...Lähenesin oletatavale aardele lähtudes aarde originaal ehk algsetest kordinaatidest. Seda kohta hoolega "kammides" lõhkusin natuke ära ka oma GPSi aga mida ei leidnud on aare. Seejärel sai seal samas läpakaga kohe interneti mindud ja uuesti kõik kenasti üle vaadatud mis selle aarde kohta kirjas. Siis avastasin et aarde kordinaadid olid muudetud, seoses sellega oleks etepanek ,kui kordinaate muudetakse siis peaks see olema kas nii nähtav, et see torkaks ikka kohe silma või siis tuleks algsed kordinaadid ära muuta et see ei viiks valedele jälgedele. Pisut õnnetuna oma GPSi purunemiset sai siiski uued kordinaadid sinna sisestatud ja aaret edasi otsitud, kuid see päev jäi siiski see aare leidmata kuna hiljem selgus et sisestamisel olin väikse vea teinud ja seetõttu ka valest kohast otsinud. Kõigest hoolimata on plaan see aare ka siiski lähimal ajal üles otsida...

11 juuni 2005 ei leidnud Ninja ja gpsitu [gpsitu]
Lähenesime aardele jalgratastel kuid korralike kodanikena olime sunnitud loobuma kodus paika pandud maršruudist, sest Torfu talu omanik oli ühe otsetee oma eravalduseks kuulutanud. Kuna edasine üritamine hakkas juba kahtlaseks muutuma (läksime välja trükitud kaardist "välja"), siis lõpetasime.
Hiljem kodus vaatasin, et pidasime piknikku aardest 1200 m kaugusel.

25 mai 2005 ei leidnud Kats, Kris, Pirje, Kaspar ja jäljekoer Luna [tan121]
Astusime autost äikselisse paduvihma. Algul oli sadu talutav, kuid olles maha käinud 600m (maa, mille GPS näitas autost aardeni olevat), hakkas vihma lausa kallama ning lõpuks olime kõik läbimärjad. Välgus, kõuekärgatustes ja vihmasajus seistes selgus, et olime valel kraavikaldal. Kuigi olime juba kõik märjad, ei kippunud keegi meist siiski kraavi ületama:) Üritasime otsida kohta, kust saaks ümber kraavi minna. Selgus, et kõik kohad olid ristirästi kraave täis:)) Kuna nii mõnelgi meist oli juba külm, otsustasime lahkuda. Loeme kodus veelkord kaarti ja pöördume lähiajal tagasi.

3 aprill 2005 ei leidnud Dix [nodsutours]
Talvest kevadesse, porist ja lumest ja päikesest - mõnus minek pühapäevas. Palju kõndimist, kulus ära, kui kraavipervel GPS vaid 30m näitas, ei tähendanud see veel kätte saamist. Pidime veel pea kaks kilomeetrit kõndima - ringiga - kraavi ühe perve pealt ja siis teise pealt. Ühel pool oli lund, teiselpool mitte. Jõudnud õigesse punkti, haigutas tühjus. Ümberringi jää ja jääalune maailm, piilud maadligi sisse ja näed lahedaid vaateid. Murdnud kõvasti jääd, ei andnud see tema paksuse juures midagi lootusrikast ja nii tuli loobuda - miski oli ta minema viinud. Tagasi tulime siiski üle selle kraavi, et enam mitte samapidi ringi teha. Jalg lupsas läbi ja lirtsudes linna tagasi :) Vaffa oli.

12 veebruar 2005 ei leidnud Carolina ja Aigar [katsulas]
Käisime tutvumas Ülemiste Vanakese valduses oleva aardega. Viimast sadat meetrit üritasime läbida kohe päris mitu korda... esimesel korral pöördusime tagasi 40m kauguselt, kuna jääpind hakkas kahtlaseid hääli tegema. Teine üritus, kaugemalt ning julgemana, päädis ohhoo-tundega, kui jää ilma igasugu hoiatusteta jalge alt kadus. Õnneks olid mõlemad käed tol hetkel ühest puuvibalikust kinni hoidmas ning seetõttu tuli vaid lahendada võrrand "Kuidas saada tagasi kui tuldud tee enam ei kanna?" Kunagistest Tarzani-filmidest saadud inspiratsioonipuhang aitas ka selle võrrandi lahendada :) Seejärel otsustasime kavalad olla ning aardele ringiga läheneda. Paarisaja meetri pärast jalge alt kostuma hakkanud pragin suutis meid väga kiiresti veenda, et ka see suund polnud just kõige nutikam (hiljem, kodutööd tehes, selgus et antud suund oli meie valedest valikutest kõige valem :) Ehk siis selle pika loo moraal: kodutöö tuleb enne ära teha. Ainult gps-i järgi liikumine lisab eriti talvel (ja kõikvõimalike veekogude lähedal) tublid ekstreemsuspunktid retkele juurde.