Ma arvan et Frank on tagasi koju sõitnud.

Sai juba teine kord seal käidud. Esimesel korral otsisin liiga valest kohast, minu viga. Teisel korral sai eelnevalt hoolega kaarti vaadatud ja nähtavate objektide vahemaid mõõdetud. Läksin kohale, mõõtsin sammudega enam-vähem õige koha, aga aaret ei leidnud. Leidsin küll kohti, kuhu oleks hea seda aaret peita, aga nendes kohtades aaret ei olnud. Võib-olla oli süüdi ka pimedus, mida minu labmivalgus eriti ei leevendanud, võib-olla ka kiirustasin liialt.

Kui nüüd keegi läheks ja selle aarde üles leiaks, siis läheks ma sinna uuesti. Muidu aga, hakkan mõtlema, et ega aare sealt kaduma pole läinud.

Jõudsin õhtupimeduses sinna, arvates sinisilmselt, et mugusid sel ajal pole. Tegelikkuses oli olukord hoopis vastupidine!!! Mingi "laksu all" kamp lällas TÄPSELT nullis! Kuigi sõitsin jalgrattaga sealt peatumata mööda, pidin ikkagi peaaegu nende küüsi langema. Õudne koht pimedas! Mingite joodikute või koguni narkarite kogunemiskoht! ETTEVAATUST PIMEDAS! Parem minna valgel ajal! Minul ei tulnud seekord aardeotsimine SELLISTES tingimustes isegi mitte kõne alla!

Linnas aega parajaks tehes noppisin järjest punkte - puhtalt selle järgi, mis hetkel lähemal oli, ilma igasuguse eeltööta. Tuli välja, et vähemalt Tallinna ühistransporti tunnen üsna hästi - üsna kergelt sain suvalisest kohast startides suvalise bussiga lähedale.

Jalgsi läbimist vajav teekond osutus aga palju keerukamaks - sattusin esmalt mingite ladude juurde hoovi ja avastasin, et edasipääsemiseks tuleb jupp maad tuldud teed pidi tagasi minna, kuigi GPS-i järgi oli aare juba peaaegu, et käeulatuses. Muidu oleksin vast üle aia (välja) roninud, kuid kuna mind mitmed silmapaarid jälgisid, siis akrobaatikat ei teinud.

Ning lõpuks nulli jõudes oli selge, et aeg on nii parajaks tehtud, et põhimõtteliselt otsimiseks aega pole. Näpistasin siiski miski veerandtunni, kuid selle ajaga midagi ei leidnud ja lõpuks lahkusin seepärast, et mingi härra hakkas enam-vähem nullis mingit pakendit - minumeelest mobiililaadijat vms sürri - avama.

Lahkusin siis teist teed pidi ning märkasin samuti kummalises kohas parkivat autot. Et mis nad seal teevad? Well... kiigake tagapingile...

Anyway, lähen millalgi tagasi, aerofoto põhjal on nüüd selgem pilt aarde asukohast ja... rämpsu ma ei karda. :)

otse nulli kõrval parkis auto koos juhiga - ikka vääga imelik koht parkimiseks, kui tegu polnud just geopeituriga. aga et juht juttu tegema ei tulnud, kui ma seal õnnetult oma nutikat näppisin, siis jäi aare seekord otsimata

Üleeile tegin peale tööd väikse kõrvalepõike ja sõitsin rattaga Franki juurest läbi. Nullis oli must Mitsubishi, mille roolis nokkis üks meesmugu telefoni. Arvasin, et keegi logib või uurib kuidas Franki rõõmustada aga ääri-veeri ülekuulamist alustades sain kiirelt selgeks, et tema ei otsi midagi ega tea üleüldse mitte midagi. Täna läks lihtsamalt. Lasin kaks mugu mööda ja läksin otsima aga ei leidnud suurt midagi. Üleliia põhjalikult just ei otsinud ja sipelgaid oli ka päris palju. Eks peab tagasi tulema.