Peipsi kalur

Didn't find it: 25.Jun.2022 14:58 Peipsi kalur Lendav laev

Pererahvas ei teadnud aarde olemasolust midagi ja koos otsides jäi leidmata.

Mõistatus lahendatud juba ei tea millal. Kohapel betoonis ei suutnud aga miskit aardelaeka laadset tuvastada. Isegi möödasõitev kohalik ei tahtnud aidata. :(

 5 

See aare oli minu tuuri üks põhi eesmärkidest. Kindel soov oli just rattaga sõita seda Peipsi rannikut, et näha maksimaalselt palju. Distants eelmise ja järgmise aardeni aga meeletult pikk.

Alustuseks oli täpselt minu ees tumesinine vihmapilv, kust oli näha, et kallab ikka mõnuga. No ja mina pidin otsejoones sinna sisse põrutama. 10km järgmisest külapoest olin ma pilve all. Tundus, et täitsa joppab vist. Ümberringi igalpool sadas aga minu kohal mitte piiskagi. See õnn sai otsa 3km peal. Siis mul ei olnud mõtet enam ka puuvarju otsida ja pressin edasi. Poodi jõudes tilkusin. Päeva ujumisesoov sai igatahes elimineeritud. Ostsin head paremat ja suundusin poe ette katuse alla asju tarbima. Sain samal ajal veel ka ühe kohalikuga juttu vesta kes üllatus-üllatus tundus isegi täiesti normaalne inimene.

Vihm jäi järgi, siis sain ülejäänud tee aardeni teha slaalomit teele tekkinud basseinide vahel. Alguses oli tempo natukene liiga kiire ja püüdsin tilkuvad pilved ka kinni. Pärast ilmus juba päike mis mind ära kuivatas. No ja siis kohapeal. A mainin ära, et mõistatust oli üsna chill lahendada, mulle meeldis. Aga siis kohapeal. Otsisin ja otsisin. Puudest, betoonihunnikust, posti seest jne. Ei kusagil. Tegin ringi, kaks, kolm, neli. Lugesin muidugi ka logisid. Vahepeal nägin maaomanikku ringi liikumas. Proovisin teha ennast nähtavaks, et ta tuleks näitaks mulle kus aare asub aga ta ei tulnud. Siis otsustasin abi küsida. Seni kuni ma vastust ootasin tuligi kala püüdma suunduv maaomanik. Näitsa õngega täpselt kus aare peaks asuma. Seal ei olnud aga midagi. Proovisin siis koos otsida. Tema loobus juba ühe minuti järel ja vandus, et see karp oli varem seal. Siis saabus ka vastus minu abipalvele, mis sisaldas sama juttu aarde asukohast. No pagan küll. Üks aaretest mida kohe üldse ei oleks tahtnud leidmata jätta, jääb leidmata. Tuli minna siis järgmisesse kohalikku poodi tavaari hankima. Ka seal tuli üks kohalik minuga juttu vestma. Temalt sain vaid teada, mis riikide kodanikud siit hiljaaegu läbi sõitnud on.

Peipsi külade vahel rattaga sõitmine oli küll väga mõnus. Sibulamüüjad on juba platsis. Naised tegelevad sibulatega ja mehed putitavad garaažides oma kalapaate. Tee peal oli nii palju huvitavaid detaile mida jäädvustada aga tegin seda sel korral vaid oma silmadega. Peatumine tähendanuks ebamugavat keelebarjääri sekeldusi. Tundsin ennast pigem maksimaalselt mugavana.

<_Eelmine |1.päev| Järgmine_>

Kurjakuulutav tulevik

Täiesti mõtetu sõit oli täna. Kõigepealt sain FTF-tünga Alatskivil ja nüüd tuleb siia ka mitteleid kirja panna. Otsisin päris põhjalikult kõikide korruste kõik korterid läbi. Valguse puudust ka nagu ei olnud. Aga siia kanti satun ikka aegajalt sõitma, seega eks kunagi uuesti.

Ei leidnud, kalamees passis ka peale.

Võrgust ei leidnud karbipoegagi, lund sai ikka omajagu pintseldatud.

Olen korra juba arvutatud koordinaatidel käinud. Täna avastasin, et valgust on liiga palju või liiga vähe - ses mõttes, et kaasas olev taskulamp oli liiga lahja rinda pistma taevast tuleva valgusega.
Ostan uue lambi ja tulen ükspäev tagasi :)

Ihtüoloogia osaga sain hakkama, kohapeal ühtki head mõtet ei tulnud ja pidasin targemaks soojemal ajal tagasi tulla. Geokoerast oli tavapäraselt null kasu ;)

Kodus sai koordinaat välja rehkendatud, aga leiuga läks kehvasti – ei leidnud. Teine kord jälle, koht ju teada.

Seekord vana konteinerit enam ei leidnud, uut samuti mitte. Mitte midagi ei saa enam aru :) Õnneks piisavalt kodulähedane, et mõtete tekkimisel veel katsetamas käia.

Leidsime jälle vana, ilma kaaneta konteineri, uut ei suutnud kusagilt tuvastada. Pererahvas oli ka enam-vähem nägemisulatuses, väga trikke ei hakanud tegema.

Ammu pole samas sealt päevavalges läbi sõitnud, seekord oli mõnus laupäevaõhtune idüll, kus külainimesed olid pea täies koosseisus tänava ääres, sibulavanikud rippusid ja õhtupäike soojendas. Soovitan külastada :)

Kahjuks jah aare pehmelt öeldes viletsas seisus :(