Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Hiiumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Mida teeb üks mees, kui ta on jäänud üksi kaldale järele lehvitama(loe- mugavalt autosse ootama ja üsapuuterist vaatama "Siin me oleme", klassika ju) isenditele, kes punuvad mingite meretaguste avaruste poole ja on paberite ning seaduse järgi algava isikukoodiga neli...
Viimati Soomes tundsin end nagu hukkunud kapteni lesk, kui ootasin kail oma sõpra tagasi, kes oli labidaga aerutades läinud püüdma meie õhtusööki.
Tundmata hetkel vähimatki soovi mudavannide järele... pool tõde ju...vannid on inglite poolt, aga see kõndimine, see raip on saatanast!
Igavlev mees haarab rooli ja läheb maid avastama (loe: kolistab mööda kruusateid, kus mõnulemiseks on vaja raudu: hinges, kõrvatroppe ja mitte kolisevat metalli kapjade all) ning leiab väikesel Hiiumaal ootamatult vaikse nurgataguse. Säärenina lõkkekoha. Ja annab teistelegi võimaluse sinna minna ehk siis peidab aarde. Kaks tundi peidab, kuna kiiret ju pole...
Koht oli minu jaoks täiesti uus, kuna sattusin sinna tõesti esmakordselt :)
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/hiiumaa-puhkeala/1598
Aarde sildid:
soovitan (6), telkimiskoht (3), piknikukoht (3), lõkkeplats (3), ilus_vaade (3), surfikoht (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4JMXQ
Logiteadete statistika:
156 (86,2%)
25
7
3
1
0
0
Kokku: 192
Ilus koht, mida tasub külastada. Aare ise asus ikka loogilises kohas. Täname!
Ilus koht, kuhu võiks vabalt grillima-puhkama minna. Täna olid seal ainult 2 Leedu mootorratturit, kes meid otsimisel ei häirinud!
Tuul tõusis, aga tol hetkel polnud hullu. Sai kenasti jalutada, leida ja logida. Aitäh!
Auto jäi igaks juhuks pool kilomeetrit eemale, kusagile killustiku peale. Jalutasime lõppu, paistis populaarne koht olema. Kusjuures tundub, et kõik sihivadki neid "salajasi" paiku ning eeldavad, et ega keegi seal ees ju ei ole. Nullis istus küll vaadet nautiv mugu, kuid aare onli peidetud nii, et tema meid ei seganud. Peitjale tänud siia juhatamast!
Mõned tiirud alla ja üleval kuni suured silmad leidsid ja väiksed käed kätte said.
Veetsime öö kaunil poolsaarel. Aitäh!
Praamini oli veel 1,5 tundi aega. Tekkis kahtlus, kas jõuame aaret otsima minna või mitte ja kui palju peame jalutama. Kuna viit näitas RMK lõkkeplatsi ja ilus kruusakas suundus aardeni, tegime katset ja madala linnakaga saime päris ligidale ca 200 m peale. Tänu vihjele tuli aare oma peidukast kiiresti välja. Aitäh!
Esimene lähenemistee viis võssi, mida eelnevad külastajad olid pruukinud tualetina. Teisest saime mööda kena rannaäärt kohale. Noorgeopeitur võttis aarde pikema jututa välja, enne kui ma jõudsin mõelda, kust otimist üldse alustada. Aitäh peitmast!
Mina ka täitsa esmakordselt. Väga kena koht pikema matka viimaseks õhtuks. Aitäh.
Logisime aarde ja võtsime aega kaugema ning lähema ümbrusega rahulikult tutvumiseks.
Tänan peitmast.
Lõpetame oma RMK Hiiumaa matkaraja 9. päevaga. Ilus koht romantika nautimiseks.
Tore algus hommikule. Päris lõkkeplatsile ei sõitnudki (google juhatas nihu, nagu ikka), aga selle võrra oligi hea jalutus mere ääres. Isegi paar magesõstart ja maasikat sai suhu pista. Aitäh!
Siin oli nüüd küll kena koht jalutamiseks ja ilusate vaadete nautimiseks. Lisaks toredale aarde peitmise loole oli tõesti kena aja mahavõtmise paik. Seda me ka tegime, lasime koera merre sulistama ja ise olime niisama. Tore oli olla. Tänud aarde peitmisega meidki niisugusesse kohta meeltamast.
Väike kevadine seiklus koeraga Hiiumaal, imeilus koht! Aitäh!
Hiiumaa matkatee 2 päeva hommik. Eilne päev tõi mind Heltermaa sadamast Sääreninani. Mõnus rahulik õhtu, keha ja vaim keeratud matkareziimi, muud argimõtted jäävad üha kaugemale. Hommikused toimetused, pakkimised uue päeva alustuseks tehtud, kiikasin ka geokaarti. Ahaa, miski aare. Kuigi sel matkal pole geopeitus mingi eesmärk mul, siis mõned teele jäävad aarded siiski said leitud. Sellega siin läks ikka aega, lõpuks avastasin pesa koos linavästrikuga, kuid seal aaret ei ole. Tegelikult oli kõik lihtsam, aitäh!
Täna on siin kõva kolin. Suured masinad toimetavad vahetult enne puhkekohta. Õnneks mere äärest sai kenasti kohale. Aitäh ilusat kohta näitamast.
Tänud peitjale siia kutsumast!
Auto jätsin kohe kaugemale ja tegin pikema jalutuskäigu mere ääres.
Otsimisel piirdusin ühe auringiga, õnneks avaldus üsna nobedasti. Jäin samasse ka telkima, sest terve Hiiumaa oli veel ees ja soolane mereõhk uinutas.
Seekordse Hiiumaa külastusel jõudsime kohale õhtul suht hilja. Saatsime tegelt siia ühe luuresalga kohale asja uurima. Luurajad polnud siiski piisavalt põhjalikud ja otsustasime siiski taaskord Ninaotsal õnne proovida, mis ka oli edukas ja saime viimase vaba platsi omale. Oma silm on kuningas, seega otsustasime enne saarelt lahkumist selle koha ka üle vaadata. Tegelikult täitsa kabe koht ja kannatab ööbida küll, kui just poolpidune rand välja jätta. Nullis sai ikka päris korralikult tiire tehtud, kuid miskit silma ei jäänud. Ka need pisikesed, nunnud, hiirvaiksed sulelised olid juba üles leitud, kuid aaret ikka eikusagil. Viimases hädas tõmbasin traati värsketele varemleidnutele ja kui nemad õigele teele olid suunanud, siis võid küll ainult labakäega otsaette lüüa, et kuidas ma küll seda varem ei suutnud omal jõul üles leida. Usun et siia võib veel uuesti asja olla.
Tänud.
Teekond siia oli pikk ja päris käänuline ning künklik, kuid täiega tasus tulla. Väga mõnus kadakane maariba ja vahvad puhkekohad. Meie rõõmuks olid kõik tühjad ja jalutasime neist mööda. Päris lõpus oli üks telk, kuid õnneks meid see ei seganud. Vaatasime platvormil natuke ringi ja üsna kiiresti oli aarde peidukas avastatud. Päris lähedal on ka linnupesa, kus väiksed karvapallid sees olid.
Aitäh supertoredasse kohta juhatamast!
Kaunis koht, pidime ikka veidi otsime. Leidsime ka linnupesa- ettevaatust!
Kõigepealt pisut pikem jalutuskäik - vaatasime üle kõik puhkekohad kuniks jõudsime ka õige katusealuseni. Poleerisime selle põhjalikult üle. Vahepeal imetlesime merevaadet - eemal ujus uhke luigeemme kolme pojukesega. Siis jätkasime aardeotsinguid - eks ta välja tuli ikka sealt, kust oligi arvata. Tänud!
Nagu ikka ei hakka loogika ju kohe tööle aga lõpuks ikka hakkab :)
Teisel korral löpuks leidsin. kahe tunniga oleks pidanud Alex rohkem jöudnud saagida! Tänud ! lahe koht.
Eelmisel korral jäi see aare leidmata. Ka sel korral ei tahtnud aare ennast kätte anda. Peale abistavat vihjet õnnestus aare lõpuks oma peidikust välja meelitada.
Selle aardega sai alustatud meie aastalõpu geotuuri Hiiumaal. Kuna meie olime siin juba varasemalt käinud ja ühe mitteleiu kirja saanud siis panime sõbrad tanki ja ütlesime, et kui soovivad ikka kindlasti kogu tuuri kaasa teha siis tuleb see aare esimeseks üles leida :D Noh ütleme nii, et nad olid oma ülesande kõrgusel ja peale kolmandat tiiru avaldus ka aare :)
Tee oli kääuline ja porine. Ja ainult üks grillkoht, huvitav, kas suvel on tihti nii, et inimesed sõidavad pika maa maha ja avastavad, et keegi juba ees. Tornist vaade oli pimeduses meri.. Tänud siia juhatamast.
Kruusateel kolistamine venis päris pikaks ja jõudsid tekkida kahtlused kogu asja mõttekuses. Kuna me viimast lõkkeplatsile suunavat viita ei märganud, siis saime aardeni jõudmiseks teha toreda jalutuskäigu mere ääres. Ootamatult sattusime ühe lõkkekoha otsa ja sama ootamatult tuli neid veel riburadapidi kadakate vahelt välja. Kui poleks alles päeva algus olnud, siis oleks hea meelega juba siia telgi püsti pannud. Aarde otsimisega läks päris kaua aega, sest polnud päris kindel, kust ikkagi otsida ja päris igat kohta läbi katsuma ka ei kippunud kuidagi. Lõpuks päädis asi sellega, et aare vahtis vastu kohast, mida olime mõlemad korduvalt vaadanud ja isegi katsunud, ning siiani jääb arusaamatuks, miks enne teda ei näinud. Aitäh peitjale!
Mõned päevad tagasi sai siiagi põigatud, kuid aaret ei õnnestunud leida. Täna õhtul sättisin ennast siiakanti ööbima ning enne loojangut tulin kindla plaaniga skoorida. Kadakate vahelt tervitas üks grilliv lätlane, kuid null tema laagriplatsi nägemisulatusse ei jäänud, seega sain rahulikult veel ligi 20 minutit valedest kohtadest otsida :P No kui enam tõesti muud üle ei jäänud, siis pöördusin vist kolmandat korda tagasi sinna, kus oma otsinguid alustasin, ja panin nime kirja. Nii põhjalikult peidus, et mugu selle peale kogemata kohe kindlasti ei satu :o) Vaated on pikad ja ilusad, aitäh.
Nagu tegelt ka nah!!!! Peller on olemas ja ikka on vaja punkrisse pissida!!!
Sattusime ajale, kui mitte keegi ega miski ei seganud looduse nautimist ja aarde otsimist. Väga kena koht. Tänud
Meie õnneks oli plats täiesti inimtühi ja me saime rahulikult otsida ja vaadet nautida.Aitäh!
Hiiu tripi neljas. Nautisime vaadet ja ootasime parajat momenti kui muud uudistajad eemaldusid. Kuulasime huviga ühe kohaliku pajatusi siinse paiga kohta. Ilmselt oleks jutu jätkunud päris pikaks ajaks. Aare end kiirelt ei paljastanud, kuid logi saime kirja. Tänud kaunisse kohta juhatamast!
Eelmisel aastal seda me ei leidnud, sellel aastal tormituulte vallas, uue abivahendi ja kõne geosõbrale abiga saime logi kirja. Aitäh!
Ületasin oma hirmud ja pistsin ka oma näpud lõpuks tundmatusse prakku ja tadaa, seal ta oligi :D
Ja hakkabki puhkus selleks korraks läbi saama.Jõudsin veel ennem praamile suundumist enda jaoks uue lõkkekoha üle tsekata järgmisteks Hiiumaa visiitideks. Aardeleid tuli kiirelt,seega jäi rohkem ajavaru vaadet nautida.
Tänud juhatamast,kena koht.
Kuidagi õnnestus siia suvisel sattuda ajal, kus ühtegi mugu polnud. Eelmisel korral külastades kas aaret polnud või ei olnud, kes enam teab! Igatahes tänud uuesti siia kaunisse kohta kutsumast!
Õigest teeotsast ei osanud sisse keerata, seepärast tegime väikse jalutuse mere äärest. Kohale jõudes tuli hea tunne, nii mõnus oleks siin telkida, ei mingit tuult kadakate vahel. Aitäh kohta tuvustamast, jälle üks hea RMK koht nähtud.
Tänaseks telkimiskohaks sattus Säärenina lõkkekoht. Kõigepealt käisime vaatetornis, imetlesime vaadet ja tuvastasime vaba platsi. Telgid püstitatud, supipott tulele ja nautisime suveõhtut kadakate vahel. Õhtupimeduses käisime taas vaateplatvormil merevaadet imetlemas. Mõnusat suvist olemist nautides meenus alles seejärel, et siin ju peaks ka aare olema;), pilk kaardile teatas, et lausa mõnekümne meetri kaugusel, niisiis varahommikul taas vaadet imetlema ja seekord ka logima. Leid tuli õnneks ruttu, aare korras. Tänud peitjale!
Tegime mitmel tasandil mitmeid tiire, enne kui leidsime. GC-lehe vihje oli kõvasti abiks. Täname siia juhatamast.
Säärenina olime plaaninud väheusutavaks ööbimiskohaks kui peaksime 00:30 Hiiumaale jõudma. Väheusutav, sest vaevalt ühelgi RMK platsil ilusal laupäeva õhtul ruumi on. Nulli sõites saime jagada üksteisele endi eelmiseid külastusi sääreninasse. Joonase 2017. aasta pilt kiviklibus olevast autost sai ka uue tähenduse - kinni jäänud auto. Nulli jalutamiseks katsetamise mõlema jaoks uut teed. Otsejoones suutsime okastraati koperdada ja siis mere äärde pressides tutvusime hiidlaste võssiga. Nulli ümber olev kadakavõsa oli paras labürint. RMK platsid olid vahele ära peitunud kust kostis inimeste chilli ja grilli. Üks laud oli lausa broneeritud. Jätsime neile sõnumi. Platvormi juures läks nüüd muidugi väga kiiresti, sest eelmisest korrast oli peidukoht täpselt teada. Linnud selleks aastaks läinud ja nimi sai kirja. Aitäh!
Tänud linnapreili vihjele. Osavalt peidetud. pidi käega sorama nurgataguseid.
Vaadet kahjuks ei näinud, kuna oli pime. Otsimine võttis ka päris kaua aega. Objekti sees talvitumiseks valmistuvad sääsed hakkasid kohe meie peale hordi jooksma, nii kui nina veidigi sissepoole pistsime. Tundus sellegipoolest tore koht. Tänud!
Natuke aega läks, aga leidsime. Väga mõnus koht telkimiseks!
Aega läks aga õnneks oodatust kiiremini. Aare tuli välja suhteliselt loogilisest kohast.
Hiiumaa leid #50. Umbes 10 minutit kulus. Mõlemal tasandil sai iga praegu läbi vaadatud. Noh, nii igaks juhuks.
Kuna ööbimiseks planeeritud metsaonn oli hõivatud, siis pidime käigu pealt midagi välja mõtlema. Et meil oli vaja hommikul nagunii kohe praamile minna, siis valisime selle nina. Seda et siin aare ka on nägime alles peale ärkamist. Tänud peitjale!
Eelmisel aastal enda teada kontrollisin kohta, kust seekord konteineri leidsin. Igatahes logi kirja ja kollasest sai roheline täpp. Meeldiv puhkenurgake seal tipus.
Munad olid pesast välja lennanud. Ainukesed, keda me segada võisime oli suvitaja teisest Eesti otsast. Tänud peitjale.
Kuna Alexil oli kirjas, et aare juulist jälle lahti, siis otsustasime piiluma minna. Linnupesa oli täitsa olemas, kuid hingelistki enam sees polnud, nii et saime südamerahuga logitud.
Väga, väga mõnus koht, mulle meeldis! Suured tänud siia juhatamast. :)
Vahi üllatust, kogu säärenina kompleks on lammutatud ja uus ehitatud. Kangesti oleks tahtnud teada, kus see aare vanasti oli. Praegu tuli esimesest proovitud kohast tops kohe välja vileuue logiraamatuga. Kas läkski remondiga kaduma eelmine? Kahju ja eks eelmine hoone pakkus oluliselt rohkem häid peidukaid. Isegi nii häid, et ma ei leidnud pika otsimisegagi
Lahe bunker! Täname! Keegi oli jätnud ka logiraamatule lehti lisaks.
Kirjeldust ja logisid lugedes sai selgeks, et lihtsalt see ei tule, ilmselt läheb otsimisele samuti 2 tundi. Kui umbes 6 paiku õhtul lõkkekoha parklasse jõudsin sai vastu võetud otsus, et seda teed täna enam rohkem ei sõida. Muidu oli veel paar aaret õhtuses plaanis. Niikuinii läheb siin umbes kaheksani ära. Kuid leid tuli oodatust neli korda kiiremini, umbes poole tunniga. Peale aarde leidmist käisin veel vana piirivalve torni juures ning veendusin, et sinna ronimine on tõepoolest liiga ohtlik. Tänan juhatamast, igati super lõkkekoht, kindlasti peab siia kunagi veel tulema.
Siia saabusime juba oma esimese päeva õhtuks plaaniga ööbima jääda ja hommikul aare üles otsida. Selle toreda plaani nurjasid kahjuks jalgratturitest mugud, kes end sinna mõnusalt laagrisse olid seadnud. Mis seal siis ikka, sõitsime siis sääre teisele poole mere äärde, panime sinna merre puhuda tahtva tuule kiuste telgi üles ja ööbisime kenasti ära. Hommikuks oli tuul vaibunud, aga pärast pea telgiuksest välja pistmist tuli anda häire, sest meieni lähenes hiiglaslik tume pilv. Kiirkäigus sai varustus kuivalt päästetud ja vihma trotsides ka hommikusöök kõhtu. Seejärel oli paras aeg aardejahile minna. Vihmane argipäeva hommik, no kes seal sellisel ajal meid segada võiks. Kohale lähenedes selgus, et muidugi eilsed jalgrattamugud, kes katuse alla oma riidelaagri kuivama riputanud olid ja hommikusööginõudega kolistasid. Sain neist muidugi väga hästi aru, sest ise jalgratta- ja jalgsimatkajana tean, kui tore on vihmasajus kindel varjualune leida. Kuna tundus, et neil polnud plaaniski niipea lahkuda, pidime ohates alla andma.
Tegime siis pea terve Hiiumaa roheliseks ja viimase päeva õhtuks jõudsime siia tagasi. Seekord tegid mere ääres romantikat noored, aga ju me siis neid ikka häirisime, nii et varsti lahkuti. Läksime siis kohe objektile. Ümberringi oli selle aja peale juba kottpime, vaid täiskuu kallas oma valgust. Nautisime seda kohe tunnikese või siis kaks. Lõpuks pani kaaslane päevale punkti ja tiris topsi tema kavalast peidikust välja. Küll oli mõnus tunne see viimane logi saarel kirja panna. Natuke kahju ka, aga küll me veel tagasi laidusid vallutama tuleme. Aitäh peitjale!
Kuna esimesel päeval mugude tõttu otsing luhtus, siis tulime just siia oma viimast päeva Hiiumaal õhtusse saatma. Tükk aega sai kabistatud erinevaid kohti kuni õige "katuse" alt asi välja tuli.
Tänud!
Olime siin ööbimas ja kuna ööseks lubas 9 mm vihma, siis esimese õhtu pähkliks oli vihmakindel koht leida ja otsustasime aarde järgmiseks päevaks jätta. Head kohta ei leidnud, aga õnneks lubatud 9mm-st enamus jäi taeva. Peale hommikueinet järgmisel päeval asusime aaret otsima. Kuuli padrunikesta oli ka kergem leida kui seda aaret :D. Aga lõpuks andis siiski säärenina alla ja paljastas aarde. Siis hakkasime suures võidujoovastuses kodu poole vurama ja peaaegu oleks oma telgi kadakatesse unustanud. Tõime ikka telgi ka ära :) Aitäh!
Vigade parandus. Seekord läks leidmisega tunduvalt vähem aega kui eelmine kord mitteleidmisega. Koht, kus aare oli, oli vist ka ainuke, mida eelmine kord põhjalikult ei kontrollinud. Aitäh peitjale.
Hiiumaa naeratama 57/57. Tulime siia praami aega parajaks tegema ja see õnnestus meil hästi. Poleerisime kõiki valesid kohti mitu korda järjest ja korda mööda. Kui tüdimus peale tuli, siis lõpuks pistsin käe ka õigesse kohta. No ma vaatasin seda kohta ju ennegi, aga miks ma seda ei katsunud, pole aimugi. Ju siis oleks liiga ruttu leidnud ja sadamasse liiga vara jõudnud. :D
Algul otsisime samast kohast ja siis jagunesime. Tõmbasin kuskil käe veriseks ja peale seda hakkasin vähe käsi kuhugi toppima. Samas just nii ainult õnnestuski tuvastada see ning logima asuda.
Hakkasime seda aaret juba otsima eelmise päeva õhtul, kuid tulemusteta. Jäime ööseks laagrisse. Järgmisel päeval läsime uuesti otsima, tegime vahepeal kohvi ning pannkooke ning otsisime edasi. No tunne oli juba tõesti, et pole kohta kuhu poleks vaadanud. Tänaseks päevaks olen ülesse leidnud 1327 aaret, kuid vandusin alla ning tegin oma esimese geokõne ning palusin vihjet. Saingi Madiselt päris otsese vihje :D Tänud, igatahes! Koht väärib 100% aaret. Ja kui Tõrvanina telkimisalal on kitsas, siis see on tunduvamalt privaatsem kohake. Soovitan soojalt :)
Ei läinudki kaua aega, kui aarde konteiner näppu jäi. Tänud peitjale huvitavat kohta tutvustamast. Meeldis :)
Jehhh… Kuna ma olen Alexi teisi karpe, nt Lilleküla ja Pitkat, korduvalt enne leiuga õnnestumist mitteleidnud ja nüüd lugesin kirjeldusest, et siinset ta samuti tervelt “2 tundi peitis, kuna kiiret ju polnud” – siis ausalt, ma isegi ei lootnud, et siin lihtsalt läheb ning seda sõltumata sellest, et olime otsimas täna neljakesi. No ja ei läinud ka, kuigi keerutasime ja tuulasime seal katuse all igat moodi… :D. Lõpuks teised said topsiku kätte, mina lugesin samal ajal veidi eemal ennastunustavalt logisid… Koht superluks, aitäh Alexile sellist ilusat nurgatagust meile kogemata leidmast ja vaatama kutsumast :).
Aega ikka kulus. Ütleks ausalt et aare kus vihje lugemine pigem segab kui aitab millelegi kaasa. Muidu koht taas super. Sellest Hiiumaa tripist jäi märk maha nii paljudesse super kohtadesse kus tahaks õhtu ja öö veeta :) Peab ikka kohe pikemaks ajaks tagasi tulema :)
Hirmus tuuline ja vesine oli seal täna, pika pusimise peale leidsime aarde üles. Aitäh!
Kaval, väga kaval peidukas. Äge koht leitud, suvel võib siin täitsa mõnus olla. Täna aga oli veidi tuuline. Aitäh kutsumast!
Mina olin siin teist korda. Tekkis juba igasugu mõtteid seoses vihjega. Lõpuks andsime alla ja tegime geokõne Carolysile. Ja siis tuligi aare kohe välja sealt kuhu me ju juba mitu korda olime vaadanud. Nagu ikka. Tänud, siia tuleme kindlasti telkima.
Kui me parklasse jõudsime, siis ronis keegi härra unisel ilmel alukate väel telgist välja. Pöörasime päid ja seal venitas end reipal ilmel preili. Ronisime autost välja ja uurisime natuke stendi ning jalutasime torni juurde, et puhkajaid mitte segada. Torni ei lubatud ronida. Tulime siis aarde koordinaatidele ja härra oli vahepeal telki tagasi roninud ning preili asutas end õnneks nullist kaugemal sööma. Ema istus ja nautis hommikut. Kell oli jätkuvalt väga vähe. Tavaliselt ma sellel ajal vabal päeval magan veel.
Seekord ei maganud. Mõtlesin Alexile ja hakkasin metoodilise kontrolliga peale. See viis üsna ruttu sihile. Aare oli kenasti olemas ja mina tänan!
Enne praamile minekut jäi aega veel 2 vigade parandust teha. Kuna selle aarde juures oli veel meeles kust eelmisel korral otsisin, siis saime aarde otsinguvabast piirkonnast normaalse ajakuluga kätte. Täname!
Väga ilus koht, kuhu tahaks ka tulevikus tagasi minna. Aarde leid kõige lihtsamalt ei tulnud, aga õnneks ka täitsa pimedapeale ei jäänud.
Väga ilus koht ja nutikas peidukas. Päris mitu ringi oli vaja peale teha ja abistav geokõne. Leitud, logitud. Tänud.
Tänu google kaardile said koerad jälle usinasti jalutada. Nimelt puudus seal aardeni viiv autotee ja oli vaid vaateplatvormile viiv autotee. Nii ma siis vaateplatvormilt jalgsi koos koertega aardeni jalutasin. Kohapeal olid mugud nii auto kui paadiga, kuid otsinguid ei seganud nad karvavõrdki. Kohapeal mõtlesin vihjele ja võtsin aarde esimesest kontrollitud kohast välja. Tänud!
See on nüüd see klassikaline "olime just loobumas kui äkki aare näppu jäi" juhtum. Ühesõnaga veetsime seal ikka veidi aega, vettpidavad ideed olid järgi proovitud ja otsa saanud, teooriad hakkasid aina lennukamaks minema. Kaaslane ei saanud oma vanale mateõpetjale ju alla ka jääda. Kokkuvõttes hea on, et jonni jätkus. Logid lõpuks aitasid veidi ka.
Kui sõitsime aarde suunas, siis mõtlesin, et seal küll mugusid ei ole, aga võta näpust, päris mitu mugu istus lõkkeplats juures. Läksime siis majakesse ja nautisime aaret. Samal ajal kui Simmo pildistas meid, meie saime vaikselt aaret otsida. Lõpuks leidsime selle ja saime logitus. Väga ilus koht oli, aitäh peitjale :)
Sõitsime autoga läbi suurte lompide, aga koht oli imeilus.Soovitan kõigile. Aarde leitsime pärast mõningast otsimist.
Selle aardega läks nii, et hommikul ma seda justkui lehel nägin, aga kohapeal selgus et gepsus pole. Tegutsesime siis mälu järgi ja otsisime kolmekesi mingi pool tundi. Kõik kohad said läbi uuritud ja katsutud mitmeid kordi, tulemus oli null. Siis helistasin Alexile, et misasi sellega siis on - on olemas või ei ole. On küll. Vihjele järgnes veel väike süvauuring ühest kõige kahtlasemast kohast ja no loomulikult seal ta oligi. Kõik need eelnevad korrad ei olnud ta millegipärast sõrmede külge haakunud. Ok tänud!
Pea 2 aastat ja 1500 aardeleidu taas siin vigasid parandamas. Ka seekord läks lootusetult kaua. Vihjest kasu polnud, Lõppuks suutis Piia mõista kuhu mahuks linnupesa ja mina tajusin peitja soojust mis oli peitmisest jäänud- seega vead parandatud. Taaskord tänud juhatamast siia. Lisaks püsivale ilule oli lõkkeplats kaunistatud napis riietuses noorte valgete luikedega, seda ilu ei lastud aga "ornitoloogil" kaua uurida....
Omaniku palvel sai kontrollitud, et kas linnud pesast läinud. Õnneks oli meile siis see pesa ka väikeseks lisavihjeks kust otsida. Ilma selleta oleks ilmselt kordades rohkem aega läinud. Täname väga kena kohta tutvustamast!
Eelmisel korral hämaras olime saamatud. Praamile oli ka kiire. Ja mõne vabanduse leiaks veel. Seekord tuli aare peidupaigast üpris kiirelt välja. Kindlalt võin väita, et ka eelmine kord otsisime antud kohast. Ilmselt liiga vähe. Aitäh :) Aarde juurde sõites nägime teeäärtes tohutus kogustes nurmenukke!
Parklasse jõudes, oli seal ka veel üks auto. Lähemale jalutades selgus, et nad on majakeses. Jalutasime siis ringiga õues asuva laua juurde ja hakkasime plaani pidama kui ühel hetkel avastasime, et Mikk on kadunud. Piilusin maja poole aga Mikku ei näinud. Majas olnud naisterahvas ütles kauguses, et majake on tore ja vaade hea aga all on ka huvitav. Peatselt tuli Mikk tagasi, ütles, et logi on kirjas ja kõik on hästi. Aitäh!
Oh jah... Optimistlikult sai otsimist alustatud. Iga nurgatagune 10 korda üle vaadatud, ei midagi. Mõtlesin et hakka või sensitiivi võimeid proovile panema.
Lõpuks leidsime, on ikka krutskeid täis need geopeiturid
Et ülesandeid jaotada, said osad teed keeta ja teised samal ajal aaret otsida. Siis joodi teed ja otsiti koos edasi. Kohe kaua. Aga ei midagi. Osa noorgeopeituritest väsisid ja lahkusid. Buss ootas meid 1,5 km kaugusel. Järjekindlamad otsisid edasi. Ja ikka tulemusteta. Siis võtsin kätte ja tegin kõne varem leidnule. Ja loomulikult oli aare seal, kus kõik olid katsunud ja mina veel eriti hoolega. Lihtsalt ei ole võimalik! Aitäh suurepärase õhtu eest mererannas! Aga päikeseloojangut jõudsime siiski vaatama Kaevatsi laiule :) EVEJ
Seljakotituristid aitasid otsida. Tänud!
GP 1179 / GC 1399
Null punkti olid vallutanud kaks ööbijat. Kes geopeitusest kuuldes otsisid ise ka. Paraku kehvasti otsisime, tuli ikka peitjat kõrvust sikutada, siis sai perimeeter täpsustatud.
Jätsime hommikul Vormsiga hüvasti ja liikusime edasi Hiiumaale. Reedene praamijärjekord oli muljetavaldav ja seda magusam oli kasutada jälle tsikli privileege ning sellest kõigest mööda sõita otse kassasse.
Võtsime selle aarde oma esimeseks sihtpunktiks Hiiumaal ja nagu paljudel teistel, ei läinud just kiiresti see asi siin. Vahetult pärast meid saabusid ka mingid mugud, aga nemad okupeerisid lõkkeplatsi ja hakkasid kohe liha söestama ning meie tegevustest õnneks ei hoolinud.
Vihjest oli nii palju kasu, et jätsime ümberringi olema okkalise põõsastiku rahule ja keskendusime rajatisele. Näppisime ja vaatasime, aga lõpuks tõmbas Martin ikka topsiku välja kohast, kuhu mina olin juba kaks korda oma näpud toppinud...
Ilus koht, aitäh!
Läänemaa-Vormsi-Hiiumaa tsikliretk, kolmas päev: Vormsi-Hiiumaa.
Vormsil sai kark mingil hilisel hommikutunnil alla aetud ja enne kella ühest praami jätkus aega täpselt nii palju, et korra Hullos poes käia, üks jäätis ära süüa ja praamile sõita. Pärast praamilt maharonimist vaatasime kohe huviga seda Hiiumaa praamijärjekorda. Sõitsime lõppu, kus oli veel mingi avarii toimunud ja politsei kohal. Mõtlesime natuke, mis edasi. Läbi udu tuli meelde, et olen biker.ee foorumist lugenud midagi sellist, et tsiklid saavad eelisjärjekorras praami peale, kuna mahuvad igale poole pragudesse vahele. Töristasime siis uuesti pikast-pikast järjekorrast mööda ja suunatigi meid pärast pileti ostmist otse praamile. Tsiklisõit on ajavõit!
Kui lõpuks Hiiumaal jala maha saime, kiskus kell juba üsna hilisesse pärastlõunasse. Kuna kõike poleks niikuinii jõudnud külastada, oli meie taktika otsida aardeid, mis olid kas rohkete soovitustega, uued või tundusid eriti põnevad, lisaks sellise paigutusega, et saaks enam-vähem terve saare läbi sõita. Nii tegimegi ja suundusime igasuguste tuttava nimega viitade vahelt otse Sääreninale.
Lähenemine polnud meie jaoks eriline probleem, pigem jälle lõbus. Puhkeplats oli ka igavesti vinge, millest andis kinnitust ka mugupaar, kes õige pea pärast meid saabus ja lõkkeplatsi hõivas. Õnneks oli null veidi eemal ja saime ikkagi tegutseda. Kiiresti just ei läinud, uurisime ikka põhjalikult. Aitas Hannese logist kirjeldus, et näppude ühekordne toppimine ei pruugi aidata. Eelnevalt valgustasin küll lambiga ja mõnest urust vahtis vastu palju-palju-palju koibikuid. Et siis arvestage...
Tagasitee oli sama lõbus ja edasi võtsime juba suuna Kärdlale. Aitäh aarde eest, tõesti väga mõnus koht!
Suveseikluse ajal ei olnud aega pikalt uurimistööd teha. Nüüd kõik õnnestus. Kuigi oli ka nüüd siin puhkajaid, nad meie vastu suurt uudishimu välja ei näidanud. Mõtlesime, et siin võiks ka ujuda, aga paraku oli randa ujunud ca 5m jagu vetikaid. Seega jäi ujumine ikka ära.
Tänud!
Leitud Suveseikluse käigus. Vaesed läheduses puhkajad, kui meie ükskord kohale jõudsime, oli neil andmed, et ainult kolm tiimi 40-st on veel käimata. :D Nad teadsid isegi õiget vastust laetalade kohta, kuid õnneks nad ei reetnud seda. Kuna minul ainsana oli aare leidmata, veetsime siin rohkem aega, kui pidanuks. Lõpuks siiski sain logida. Aitäh!
Otsisime ikka pikalt ja enda arvates põhjalikult. Siis läksime lõkkeplatsile ja pidasime ära hilise lõunaeine lootuses, et täis kõhuga tuleb mõni hea idee. Ei tulnud! Lootusetus meeleolus helistasin Hannole ja küsisin, et kas me oleme ikka õige objekti kallal. Vastus oli kinnitav ja sundis meid veelkord otsitud kohti üle vaatama. Ühes kohas selgus, et me ei olnud piisavalt põhjalikud (erinevatel füüsilistel põhjustel oli sellest kohast leidmine meile raskendatud). Ilus koht puhkuseks, aitäh peitjale sinna juhatamast!
Siin läks ikka tõsiselt pikalt. Kõiki asju kangutati 10 korda üle aga ikka tuli tünn alles siis välja kui loobumisemõtted hakkasid järjest suuremaks minema. Otsimise käigus avastasin, et ma suudan mingil müstilisel kombel mahtuda läbi pragudest mis on ilmselgelt minust mitu korda väiksemad. Aitäh.
Kui parklasse jõudsime, seisis seal üks kena tolmune Saab. Läksime joonelt randa mööda objektile, hargnesime, võtsime positsioonid sisse ja hakkasime peale. Vahetasime kohti, jagasime kogemusi. Mingil hetkel liitus saabirahvas meiega, aga tünn ilmselt ehmus sellest, tõmbas kõhu sisse ja imbus kuhugi. Mingil järgmisel hetkel sai saabirahval selgeks, et täna ei saa, ähvardasid aaret suveseiklusega ja läksid minema. Ja selle peale aare ehmatas, puges oma urust välja ja andis ennast võimsa röögatuse saatel kätte. Mispeale jäi kõigil me seltskonnast konstateerida, et nemad olid ka oma näppe õigesse kohta toppinud. Igati äge aare, täh peitjale! Logisime, panime tagasi, matkasime parklasse ja vaatasime, kuidas Saab kohalt võttis.
Autoga sõitsime õigest teeotsast mööda ja jõudsime vanade lagunevate hooneteni. Kuna õhtu oli ilus, päike paistis ja tuul praktiliselt puudus ning koht on lihtsalt imeline, siis otsustasime viimased paarsada meetrit kõndida mööda mere äärt. Romantikutele lihtsalt asendamatu koht. Luiged harjutasid madallendu või ujutasid oma poegi. Väiksemad laululinnud sahistasid põõsastes. Nii möödus teekond aardeni pea märkamatult. Aare ise asub samuti väga toredas kohas. RMK on taaskord teinud lihtsalt suurepärast tööd. Kuna näkid end meile ei ilmutanud ega torupilli katuse all kimuma ei hakanud, saime rahulikult õhtu rahulikkust nauditud ning ka aare leitud. Aitäh toreda aarde eest.
Jaanipäevareis Hiiumaal 21/64. Mina tormasin GPSuga õigesse kohta, vaatasime ühte kohta mitut korda ja alles viimasel hetkel oli Allani kord seda leida :D
Jaanipäevareis Hiiumaal (ja mandril) 21/64. Otsisime ülevalt ja alt, kuid meile jäi see ikka lõpuks näppu. Tutvusin ka lõkkeplatsi ja infotahviga.
Järjekordne superilus koht, hakka või nii Hiiumaast hästi arvama :p ok-ok nali ... Teadsin kohe, et siin on Alex midagi kokku keeranud :p Ja nii ta oleks saanud naerda kuidas ma järjepidevalt lootusetult valesid kohti läbi tuuseldan. Ei pekki, lõpuks lugesin logisid ja avastasin veel salajasi külgi sellel ilusal katusealusel. Ühel hetkel tabas mind õnn aardele näpud taha saada. Üks on kindel Hiiumaale ma tulen veel tagasi ja loodan, et selleks ajaks on Alex veel välja uurinud ilusaid kohti ja sinna ka karbikesed peitnud :)
Mõnus koht mere ääres, kuhu sattusin elus esimest korda! Aarde otsimisel oli mul seekord rohkem õnne kui Tanelil. Tänud peitjale!
Pikalt läks see tee seal mereäärt pidi ning silma jäi ka veel üks teine poolsaar, mis ka aaret vääriks. Koha peal võttis nõutuks täpselt nii kauaks, kuni Erko aarde välja võttis. Täitsa kaval :) Tagasi minnes avastasin poolel teel asfaltteele, et kahest kindast on pakiraamile alles jäänud üks ning sai veel korra tipus ära käia :) Aitäh!
Sõitsime siia HSS 2014 rada läbides. Vau, milline vaade. Minu jaoks üks ilusamaid kohti Hiiumaal. Suur tänu siia juhatamast!
Hiiumaa Suure Seiklussõidu käigus oli vaja ühe küsimuse vastamiseks ka siia sõita. Meil oli 2in1. Ilm oli päiksepaisteline ja jäise tuulega, kuid aarde leidmist see ei seganud. RMK on siia taaskord väga mõnusa koha teinud. Tänan aarde eest!
Kuna esimese korraga katsusin vähe mööda, siis võttis leidmine tiba aega.
Hanged olid kõrged, platvorm madal, aare omas kohas. Aitähh!
On see vast romantiline koht, isegi veebruaris olid romantikud autonina mere poole parkinud ja tümpsu põhja keeranud :S Õnneks oli aare veidi eemal, väga toredas kohas ja lahedalt peidetud ka. Aitäh ilusa vaate eest!
Ossa! Selline maru koht! Kiidetud ole sa, peitja, et sellisesse paika kaheks tunniks sattusid ja meidki pooleks tunniks seia tõid. Üks vingemaid ja privaatsemaid kohti Hiiumaal, tundub mulle. Ja kui suurepärane ööbimis-, pikniku- ja lohesurfikoht. Lausa idast kuni kaguni tuultele avatud, suuresti kivideta veepiir. Mul olid isegi lohekamad kaasas, aga tuult ja aega polnud. Oleks tuult olnud, oleks aega teinud B-)
Jätsime auto meelega eemale, et saaks mööda kaldaäärt jalutada. Olgu-olgu, mehelikult ei järginud RMK telkla silti ning sõitsin otse ;-) Aga nii nägigi rohkem, eriti kui naasesime auto juurde mööda sõiduteed. Aaret saime ka omajagu otsida, algul ei teadnud ju ei peitja ega aarde suurust. S.t. peitja suurust teadsin kui peitja teada sain :-) Aarde suurus laiendas otsinguala veelgi. Lõpuks sai siiski leitud. Siis tegime veel pilte ja istusime niisama maha. Sest 14:30 praamile jõudmine ei tundunud enam probleemne. Jäänud oli veel vaid "Vanapagana sepikoda".
Aare kombes, EVEJ. Suured aitähid siia toomast! Tulen tagasi.
Hee käisime uuesti telkimas ja läks üpriski kaua, et aare leida, kuid logitud ta sai :)
Ei tulnud lihtsalt. Nagu ikka, leidsime aarde siis, kui oli plaan juba lahkuda. EVEJ
Väga kena teekond oli aardeni. Üleval oli külm tuul ja otsimine tundus tänus sellele üsna vaevaline. Aga leitud ta sai. Tänud ilusasse kohta juhatamise eest.
Ei tea isegi, kui kaugele sai auto jäetud, aga rannas on ikka mõnus jalutada, mis sest, et tuul tahtis kogu aeg metsa viia. Mingit lõkkekohta ega muid platse pole küll teele jäänud. Koht on mõnsa, just nii kõrge, et minusugune ka katuse all julgeb olla. Vihjest oli abi, Antti leidis ja mina assisteerisin. Tänud!
Ma piilusin põõsast ja lae alt, ma piilusin igast kadakast... ja koos Anettega panime logi kirja:-) Täname !
1/28 Säärenina 20 August 2013 11:20:00 Found it Saabusime saarele juba eelmisel õhtul. Ööbima sättisime seekord natuke kaugemale, kuid ka siin oleks super koht olnud. Oleme siia ennegi jõudnud ja kohale sõites oli juba parasjagu dejavu. Parkisime veidi kaugemale vaatetorni juurde ja topsini jalutasime mööda randa. Aarde leidmine võttis aega parasjagu niipalju kui selle õige katusealuse välja mõtlesime. Vaadatud sai ikka igale poole. Aarde suuruse tõttu vahetuskaupa ei teinud. Aitäh!
Aardepaika sõites tasuks jälgida RMK soovitusi, sest muidu võib ühel hetkel tee madalapōhjalise jaoks suht huvitavaks pöörata. Aga tee äärde jäi üldse mitmeid huvitavaid objekte. Ja kel aardeleiu üle väga hea meel on, vōib tagasiteel karjapoissi hüpata ning sōdalaste harujutusväljakul mōned kiiremad liigutused teha. Geopeitus on käest ära-Tallinnast tule esmaleidu tegema? Ftf läks kirja kell 12:16. Aitäh, Alex! Polnud siia varem sattunud! Jätsime OLE mobiiliripatsi. Nüüd saavad peitja käsilased oma testleiu ka kirja panna :)
Testleid!!!!Seni ,kui meie Kadriga vett ja muda mööda laidudel kõndisime ja spaaprotseduure läbisime , laias Alex mööda ilma (Hiiumaad siis )ringi. Meile mudaravila lõppu vastu tulles oli ta väga äraseletatud näoga. Tema rahulolevat olekut tumestas vaid meie uus suvine parfüüm , mis oli pärit sellestsamast Hiiumaa lahest ning oli täiesti tahtmatult meie peale pihustunud :P . Selle udupeene lõhnavee tõrjeks ta meid siia lõkkeplatsile tõigi ( vaba meri ju siin ümberringi, ning siin oli see vesi puhas ja lõhnatu ) ja testleidu tegema saatis. Autonavist saime koordinaadid ja enesele üllatuseks leidsime vahva torni eemal paistmas. Teel torni nägime kadakate vahele rajatud uuselamurajooni vundamendikohti :P . Kõõlusime seal siis ringi ja tegime ilupilte. Aaret otsisime ka, kohe tükk aega otsisime . Lõpuks siis ikka leidsime, oli täitsa leitav nende autonavi ja maaameti kompunn koordinaatidega. Saime merevees oma mudaravila jäägid ka maha küürida ,selle tulemusel lahkus meie küljest sellesuvine „Hiiumaa lahe extravänge“ parfüüm , muutusime taas kaheks täitsa tavaliseks naisolevuseks . Alex kuulas meie vadistamist eemalt ja suundus samuti merre. Tema minekut pidurdas aga äkki roostikust välja ilmunud luik, kes ajas tiivad laiali, kaela õieli ja muudkui sisises ( Alex arvas et isane, meie et emane lind ;) ) . Nähes Alexi kimbatust arvasime Kadriga targemaks turvanaisi mängida ja läksime luike korrale kutsuma. Selle peale too loobus Alexi peale sisisemast ja taandus. Tark lind, ega naistega pole mõtet öiendada jah :D.
TESTLEID!!!
Jajah, käsilased või asjad... Meid poetati mülka servale (no nimetatakse seda ka mere servaks vahel siiski), näidati suund kätte (õigemini sellegi pidime ise gepsust üles otsima) ja soovitati soojalt mudavanne võtma minna. Pidavat vanadele liigestele hästi mõjuma. Liigne tervislik tatsamine aga Alexile endale hetkel ei tundunud ahvatlev (või polnud ta luud-kondid selleks piisavalt vanad, kes teab...), seega kavatses ta iseenda seltsis nostalgilisele klassikalainele kulgeda. "Siin me oleme..." Kadakad ja karjamaad.
Jutt või asi. Kahtlustan, et sel hetkel, kui meie Merikesega esimese puu või põõsa taha jõudsime ja arutasime hetkel kuumimat rannamoodi (meremudamülkamoevoolusid), oleksime tagasi vaadates näinud vaid ühe punase auto tagatulesid. Kui neidki.
Pärast paaritunnist muda-vee-päikesevanne tagasi jõudes, oli Alexil nagu rõõsa koore kallal käinud kõutsi nägu peas. Oli ta jee filmi vaadanud. Hoopis maid avastamas ja aardeid peitmas. Kuna aarde koordinaadid olid määratud "vanaisa uuriga", siis pakuti meile testleiu tegemise võimalust. Muidugi, see oli ju liiga huvitav, et jätta kahe silma vahele. Kus ta siis kolanud oli küll...
Koht on ju väga vahva, toredate privaatsete sviitidega kadakates. Ja torn ja lõkkekoht... ja meri, üldsegi mitte mudane. :)
Nii saidki "käsilased" aaret otsida ja leida. Väga kerge see polnud, kuid hakkama saime.
Ja hiljem hoidsime Alexil silma peal. Rohkem eraviisilisi mudavanne me Merikesega ei võtnud. Et ta "pahandust" ei teeks rohkem. :D
Aitäh!