Mõistatuse oli aardest meeldis kohe väga. Aga miks on lõpp just sellises kohas on küll arusaamatu. Jäi ka leidmate kuna lastele ei olnud koht juba jooksmiseks sobilik ja pikemalt seetõttu ka ei tahtbud seal otsida.

Kes nüüd seda teab, mitu korda ma siin käinud olen, aga panen mitteleiu kirja, äkki toob see õnne. Viimane käik ebaõnnestus, kuna üks onu kaevas seal lahti ühte hauda või mis iganes ta seal tegi. Eks ma natuke luusisin, aga ei jäänud mulle see va nupp pihku või silma. Aga tagasi ma siia veel tulen.

 2 

Mõistatust vaatasin laisalt kodus. Oli isegi põnev! Vanalinnas käidud küll aga seal ikka vaataks muid asju.

Tänase rattatiiru plaanis oli ta mul viimaseks sätitud. Koht tuttav, mugusid peaaegu polnudki aga pidin ma siis seda vihjet vaatama? See tekitas minus nii palju segadust, et ma ei suutnudki eriti normaaselt enam otsida. Ise ka aru ei saanud, mida imet ma seal teha püüdsin. Eks siis teinekord tulen tagasi ja küll siis näha ole, kas teen endiselt imelikke nägusid või leian otsitava. Seniks tervitused peitjale :)

http://www.geopeitus.ee/?p=350&c=3730#341982

Käisime teist korda ja ei leia midagi. Eile olime lõpuks täitsa nõutud, et ei oska enam midagi vaadata. Lõpp-punktis oli üsna mitu inimest telefonidega. Sellises kohas tundus see kahtlane ja tuli välja, et tegu oli ingressi mängijatega. Aare jäi siiski leidmata. Peab veel harima ennast.

Selle aarde otsimine läks täna natuke nihu. Tulime siis aarde peidukohta ja hakkasin aaret otsima, kui ühel hetkel hakkasid minu pihta lendama lumepallid. Neti sättis end aia peale ja otsustas otsimise asemel hoopis lumesõda pidada. Peale väikest madinat, hakkasime asjalikuks. Otsisime erinevaid vihjele vastavaid objekte, aga tulemuseks oli null. Kui olime otsimisest ära väsinud, tegin pliksile väikese ajalootunni ja otsustasime selle aarde otsingu tulevikuks jätta.

Tegime mõnusa jalutuskäigu täna vanalinnas, uurisime ka erinevaid ukselinke. Tõeliselt huvitav retk oli, nautisime seda uste värvikirevust ja erinevate kujude ning tegumoodidega linke. Mõistatuse osa väga meeldis. Kodus tegime geokontrolliga kindlaks, et kõik sai õigesti leitud ning geopeituri hing ei andnud rahu, veidi enne südaööd läksime ka lõpp-punkti vaatama. Uurisime pikalt erinevaid objekte, aga aare jäi leidmata.

 3 

Kirjelduse järgi oli see täpselt selline aare nagu Jostenile meeldib ja nii me üle aasta tagasi kooli kevadvaheajal, 18.03.2014 eeltööd tegema suundusimegi. Jube külm tuul oli, aga leitud need lingid said, tegelikult leidsime isegi rohkem kui piltidel neid oli. Väga hea link viis meid Koogel-Moogeli kohvikusse, kus arvutasime välja konteineri asukoha. Aga no ei jää see lõpp kohe mitte kuidagi teele, üldse on selgeks saanud, et me kasutame täiesti kasutuid tänavaid liiklemiseks kogu aeg – kõik viivad aaretest suure kaarega mööda. Kui me nüüd terve pühapäeva olime “tähistanud” mitte midagi tehes nelipüha, siis õhtul tahtis Josten minna tõukerattaga sõitma ja siis tunduski, et võiks ju kuidagi ekstra sattuda sinna, kuhu muidu kunagi ei satu. Kohapeal olime nõutud ja vihje tekitas veel enam segadust. Siis tuli mõte vaadata logisid, ja kui ma nägin, et aarde autor on Pilditibi, siis, tärkas lootus :D Nimelt, eelmisel nädalal kohtusin ma oma unenägudes lausa kahel erineval ööl Pilditibiga. Kuna ma reaalselt pole temaga kokku trehvanud (vähemalt mitte enda teada), siis pole mul õrnemat aimugi, kuidas ma teadsin, et just tema see oli, aga kuidagi ma teadsin. Ja ta uuris, kas ma olen ta aarde juba leidnud. Mis aardega tegu oli, seda ma muidugi ei tea. Igatahes andis ta mõista, et ma võiks selle üles otsida. Aga tundub, et see siin vist polnud SEE aare, sest midagi tuttavat ega mingit vihjet või muud infot alateadvusest ei tekkinud. Peame vist Skype’i lahendama või Saaremaale sõitma või hoopis Pilditibi teolt tabama ega muudmoodi neist unedest lahti ei saa :D Ah, olgem aus, teiste kingitusi polegi viisakas avada ;)

Ei leidnud.

Pool tundi poleerimist ja ei midagi. Kas äkki saaks mingit kinnitust, et aare on omal kohal ja lihtsalt mina olen geopime?

Geokontroll näitas rohelist, aga kohapeal küll miskit tarka ei leidnud.

 1 

Oh seda püha lihtsameelsust, kui läksin lõpp-punkti leiulootusega. Midagi silma ei hakanud, kuigi mingi pool tundi sai seal jõllitatud ja näpitud. Eeltöö sai edukalt tehtud umbes nädal tagasi ja seal kõik klappis kenasti. Ei saa üldse aru, mis viimasel ajal lahti on - viiest viimasest aardeotsingust neli mitteleidu.

Päeval oli korraks ilus ilm, päike piilus taevast alla. Selleks ajaks kui ma jõudsin eeltööga poole peale, oli taevas täiesti pilves ja peatselt hakkas ka vihma sadama. Sellest hoolimata sai eeltöö eile edukalt sooritatud. Täna jõudsin ka kohta, kuhu varem polnud kunagi olnud põhjust minna. Kohapeal nii kergesti ei läinud, nagu ka mitteleiust välja lugeda võib. Ma arvan, et alla 30 minuti seal kindlasti ei olnud, ikkagist jõudsin kõik logid ära lugeda. Eks peab tagasi minema kui silmanägemine korras.

Lahendasin mõistatuse nagu laisk ehk tugituulis. Kohapeale jõudes oli juba tunnike väljas kottpime olnud. Taskulampi ei omanud ja telefoni aku oli 1%. Suure entusiasmiga siiski proovisin midagi leida. Midagi konteineri sarnast silma ei jäänud. Kaua otsida ei saanud ka, sest tulid camo riietes mugud ümbruskonda puhastama. Millalgi uuesti, vähemalt ei asu kodust kaugel

Õhtul pimedas läksime mööda linna linke taga ajama. Turistid sebisid ringi, üliõpilased tegid mingit mööda vanalinna võistlust ja üleüldse oli väga rahvarohke. Aga kogu rännak oli äärmiselt tore, lõppu me muidugi ei hakanud öösel ronima, küll jõuab. Kuigi lõppu pole veel näinud, juba tundub, et see on minu lemmik-aare.

 2 

Selle mõistatuse lahendus oli mulle kontimööda. Tore ju vahelduseks kah, kui tead, mida tegema pead. Seetõttu ma ta neljapäeval ära lahendasingi. Kui õhtune kontsert läbi sai, siis seadsin sammud (tegelikult rattad) selle aarde poole. Koordinaadi olin saanud kohta, kus sellisel kellaajal (01:30 öösel) tõenäoliselt väga rahvastatud ei ole. Või noh, kuidas võtta. Jätsin auto lähima valgustatud koha juurde ja hakkasin kõmpima. Üsna pea jõudsin ka sihtkohta. Seal oli vaid üks surnukahvatu latern ning paar leinameeleolus puud. Kohalikke elanikke oli ka, kuid mind nad ei tülitanud. Latern polnud just Peeter Suure Merekindluse helgiheitja - otsimiseks pidin ikkagi oma mobiili taskust välja koukima. Aga no mida sa selle tattnina valgel otsid. Siiski suutsin ma oma pool tunnikest taas välja venitada.

Poole otsimise pealt nägin äkitselt puude vahel liikumist.

"Antropomorfne personifikatsioon," mõtlesin mina.

Ei olnud. Hoopis tuli oli. Elav, justkui igavene.

 2 

Lahendus ju tuli ruttu,
sest lingi peale on mul nuppu.

Kuid otsisin ma prahi seas,
sest koordinaadid polnud peas.

Tasuks täna mitteleid
kuis on küll keni hommikuid.

Kui poleks tundnud aarde haisu,
veel maganuks oma naise kaisus.

Tänan peitjat ja ka Laurit,
sest seegi mitteleid on kaunis.