Entide

Varem olen siin nullis olnud kaks korda.Esimene kord veel aaret polnud ja teine kord siis kui Baruto pulmi pidas. Täna tulin aarde pärast kohale, aga pean kohe ütlema, et üsna segane värk.Ifo leidsin kohe kuidas kohale minna, aga kuhu ? Reservaadi piirid olid telefoni kaardil olemas, et seadust ei riku, aga sellest polnud abi.Metsasihid on teadupärast kõik sirged ja mingit kohta küll silma ei hakanud kus oleks vaja järsult vasakule keerata.Lihtsalt lambist ei hakka ometi kõike sihte läbi kammima ja tulin tulema.Tagasiteel mõtlesin, et äkki infotahvlil oli veel vihjed mida oleks pidanud vaatama.

Ega ma väga entusiastlikult sellele infotahvlile ei lähenenud, sest pole ma eriti osav niisugustest kohtadest info kättesaamisel. Ja nii läkski, ei näinud ma ühtegi kohta, kus see vajaminev materjal end peita võiks. Pean veel arenema.

Ega ma väga entusiastlikult sellele infotahvlile ei lähenenud, sest pole ma eriti osav niisugustest kohtadest info kättesaamisel. Ja nii läkski, ei näinud ma ühtegi kohta, kus see vajaminev materjal end peita võiks. Pean veel arenema.

Kui seitse aastat tagasi ei osanud nullis midagi näha, siis täna jäi kahtlane asi silma. Tükk tegu oli selle kätte saamisega, aga kätte ma ta sain ... ning vastu vaatas tühjus. Olen suhteliselt kindel, et seal oleks pidanud olema edasised juhised, aga selle koha peal haigutas tühjus.

Me käisime 2 päeva järjest suht piiramatu ajavaruga seda aaret otsimas ja jäigi leidmata!? :D

Infotahvli juures oli ka natuke nuputamist, aga õige vihje leidmisega läks siiski suhteliselt kiiresti ja kõik oli heas korras. Äge lahendus!

Marsruut oli meil sätitud nii, et võtsime vahepeal veel 2 aaret ära ja suundusime siis suvalisest suunast megasääsesesse megarägastikku, mis oli üsna kindlasti kõige hullem suund, kust üritada läbi murda. Pärast suht pikka metsas möllamist loobusime.

Kuna ööbisime sellele nii lähedal, jäi ikka piinama ja proovisime järgmisel päeval uuesti läheneda mööda sihte ja (vähemalt looma-) teid. Tundus, et tee, mida mööda läksime lihtsalt pidi olema õige, aga seda silti lihtsalt ei tulnud ega tulnud ja lõpuks jõudsime ikka omadega täiesti rappa ja veel hullemasse võssa ja planeeritud ca 3 km matkast sai 10 km läbi, alt ja üle tuulemurru ja võsa ja jõudsime minu murdumispiirile väga lähedale... :D

No tahaks vanduda, et seda silti ei ole seal, aga ilmselt jääb ikka oma lolluse taha... Natuke naljakas lausa lugeda, kuidas see enamiku jaoks lihtne leid on olnud :).

Kogu üritus kokku oli lõbus, aga kokkuvõttes suht vaevaline ja ei teagi nüüd, kas minna uuesti. Tundub, et ikka läheks samast kohast ja teeks kõik samamoodi.

Uurisime tükk aega infotahvlit, aga ei suutnud mingeid juhiseid tuvastada. Kuna oli juba pimedaks läinud, siis edasi poleks niikuinii läinud. Ehk siis mõni teine kord.

Leidsin info kiirelt, lõpp jääb teiseks korraks.

Mida rohkem lõpu poole, seda rohkem oli murdunud puid, päris nulli juures olid langevad puud asjakohase sildiga 1:0 ära teinud. Ka ilmselt aardega. Peitja võiks lõpu üle kontrollida, ilmselt on aare olemas aga mitte päris õiges kohas.

Edasise juhendi leidsin, aga sobivat teed lõppu seekord mitte.

Nullis suutsin leida tünga ja rohkem midagi. Kuigi oma arvates olin kõik kohad läbi vaadanud, selgus siiski, et lünklikult, kuna siis tuli Aigar ja võttis õige vihje välja. Lõpp-punkti külastuse lükkasime ajapuudusel siiski edasi.

Georetke punkt nr. 12 (kellel huvi, alustagu lugemist Siberist ). Kolmas ja viimane mitteleid sellel retkel. Olin ma siis entidele vastumeelne või ise pime, igatahes juhised jäid mul saamata. Ei jäänud muud üle, kui läksin suurt liiva vaatama.

Päeva viimane aare.Käisime ja jalutasime ning leidsime palju silte aga mida ei leidnud oli aare.Ei tea kas sildid valed või meie pimadad.Tuleb vist tagasi minna.

No ei tulnud vaimu peale..ja eks pikk geopeitusepäev ka selja taga.

Juhendi saime lõpuks kätte, kuid kohaleminekut seekord ette siiski ei võtnud.

Küll siinsetele inimesele ikka meeldivad keelumärgid. Küll peatumine keelatud küll eravalgus. Jätsime siis ratta veidi eemale ja jalutasime kohale. Tuli välja, et eravalduse sildi taga täitsa korralik avalik parkla. Sigadus ma ütlen... Tiirutasime tükk aega nulli ümber ja üritasime infotahvlilt vihjet välja meelitada. Edutult. Lõpuks jäi siiski midagi silma ja saime juhendi kätte. Leidsime kaardilt koha üles, aga kohaleminek tundus liiga lootusetu ettevõtmisena.

Infotahvlilt saime kiiresti info, leidmisega läks nii, et kui järg entideni jõudis, tuli pimedus kätte. Eks teine kord siis.

 1 

Esimene tutvus selle kohaga on tehtud. Infotahvlit silmitsesime ja matkarajal tegime väikese tiiru. Jääb vaid loota, et järgmine kord satume õigesse kohta ja õnnestub logida ka. Metsas liikumine on ju mõnus!

väike pugemine

Kus see Ent on?

Päike metsas

Muru metsas

Paus takistusrajal

Nagu vasikad uut laudaväravat! Vist ei oska lugeda, numbreid ei tunne ning näpud töntsid! Ning kuidas on võimalik leida seda ka ilma GPS-ita? Käisime isegi küsimas vahepeal NINNILT, kuid see raputas vaid pead ning näitas vaid enda aarde suunas. Rumalad, punkt.

 1 

Lahemaa-tuuri esimene sihtkoht. Algselt ilus metsatee muutus risuks-räsuks ja vesiseks. Lasime tugevamatel ja parema tervisega inimestel ees ära minna ning ise pöörasime tagasi. Üks teine kord uuesti.

 1 

Suundudes Roelast Tallinna MBA pidusse oli jätkuvalt isu veel teele jäävad asjad üle vaadata. Entide parklani sõit tundub olevat nüüd keelatud, imelik. Pimeduses läks nullis väga vähe aega, et õige hea asi leida. Siis aga analüüsisime pisut olukorda, hilist kellaaega, minu pidusse jõudmise tärminit ja otsustasime, et ei hakka pimedas tunnikest tatsama. Siin tahaks ikka valges käia ja nautida. Ärateel piilusin veel lähimate metsasihtide otsi, aga neid vist seal küll enam eriti pole. Vähemalt 1.5 maastikuga kindlasti mitte.

Aitäh aarde eest! Tulen tagasi. Tänane teine esmamitteleid.