Selle aarde puhul kulus tegelema hakkamisest logimiseni ikka õige palju aega. Enam ei mäletagi, millal see sõnaosavust vajav ruudustik välja prinditud sai. Algul sai ka suure hooga lihtsamad lüngad täidetud ja siis see paber kuhugi poolikult lahendatud mõistatuste hunnikusse vedelema jäigi. Kuskil kevadel võtsin ta taas natuke nähtavamale ja siis järjekindlalt pusides said lõpuks kõik ruudukesed täis kirjutatud. Hea meel, et pool ülesandest sai tehtud, aga pool ju veel ees. Kuna logidest oli meelde jäänud mingi võsa jutt, siis ei hakanud kohale kiirustamagi. Täna siiski otsustasime vaatama tulla, kuidas olud on. Ühel lähenemisteel oli tõkkepuu ees, teises kohas keelumärk ees. Väikse jalutuskäigu vastu polnud midagi ja nii me mööda metsateid ja -radu kohale liikusimegi. Kuni viimase 60 meetrini oli tegelikult väga mõnus kulgemine. Lõpus sai metsas mõllatud ja lõputult ringi tiirutatud. No ei leia mitte kuskilt, ei maa pealt ega maa alt. Õnneks visadus viis sihile ja ennast natuke ümber positsioneerides õnnestus ka karbike leida. Sisu oli täitsa märg, logiraamatu oli päästnud minigrip. Väga põnev oli lugeda, miks just see aare sellises kohas ja mis lood siin kunagi toimunud on. Aitäh!

Eelmisel poolsaare külastusel ei hakanud siia pikka matka ette võtta. Täna sai see otsus tehtud. Otsida sai päris pikalt, lumega leitav.. liiva sisse kaevatud. Jätsime nii, et oleks järgnevatel lihtsam leida Tänud

Leitud, logitud, tänan!

Kui lahendamisel oli sõnu vaja siis lõpus ei aidanud sõnad kuidagi,tuli ikka silmi usaldada ja leitud ta saigi.Aitäh!

Leitud tänan

Aitäh! Pikem logi GC lehel.

Mai lahendas mõistatuse ja leitud ta saigi. Aitäh

Nii sõnaosav ma nüüd pole, et mul see mõistatus oleks lennult lahenenud, aga hakkama sain. Jäi ka sisse mingi viga, mille siis geokolleegi abiga sain ära parandatud. Täna tulime poisiga välitöödele. Mõnus oli metsas patseerida. Peale seda, kui olime logi kirja saanud, hakkasime auto poole jalutama ja sattusime suurele pohla väljale. Küll ikka maitsesid hästi. Külm oli oma töö teinud ja pohladest olid saanud üli magusad marjad. Suured tänud peitjale aarde eest ja külmapoistle mõnusatate magustate pohlade eest.

Ristsõna olin paar päeva varem käsile võtnud, viimased sõnad läksid aga kirja päev enne. Kui mõistatus ise oli tore, siis teekond lõppu küll ei meeldinud, möödas koordinaat polnud ka abiks. Loodetavasti viib lõppu ka paremaid teid.

See aare oli nüüd küll kõike muud, kui kohuke külmikust. Tänan.

Põdrakärbestega kaetult logitud. Aitäh.

Ristsõnad on huvitavad, aga seekord lahendas Cat1berg. Teekonnal jäi meelde ainult üks märksõna - põdrakärbsed. Põtrade elu on päris jube, kui sellised elukad nende peal kogu aeg ronivad. Metsas sai ka mütatud, ei saanud aru, kas koordinaat oli mööda või telefon pani pange. Lõpuks leitud. Aitäh!

Leitud kasutajaga bnnmox.

Selle mõistatuse lahendamiseks oli meil umbes tunnike, enne kui rattad Viimsi poole seadma pidime. Märten printis ristsõna välja ja Mirjam asus lahendama. Kahepeale täitusid ruudud lausa lennates, kuigi kohati oli tunne, et peab mõistatuse siiski sahtlisse paremaid päevi ootama panema. Natuke umbes arvamist ja õnneks need umbes arvamised sobisid ülejäänud umbes arvamistega ilusti kokku. Terve mõistatuse lahendasime ära, ei hakanud poolikut tööd tegema :P Esimene kontrolli pommitamine läks siiski luhta. Asusime tähti uuesti üle lugema ning leidsime ühe koha, kuhu sobis kaks erinevat tähte. Proovisime siis teise lahendusega ja kontroll lubas meid rohelise kirja vilkudes logima minna. Ja nii me läksimegi, taaskord Viimsi poolsaart avastama. Mirjam kohe ei oska endale head riietust valida selliste retkede jaoks. Õnneks oli teekond "õige juurikani" valdavalt mööda viisakaid teid ja radasid, mistõttu seekord ei saanud sääsed-parmud-muud mutukad meile kurja teha. Juurika juures jäime natuke toppama, kuid perimeetri laiendamine tuli kasuks ning õige pea sai konteiner avastatud. Kuna väljas tõotas minna sajusemaks, tegime ka meie kaasapandud ajalootekstist pildi, jätsime nimed raamatusse ning silkasime tagasi autoni. Autos lugesime ajaloo läbi ka, oli täitsa huvitav teine. Loodetavasti saab see saaga mingi hetk ikka lahenduse. Meie poolt aga aitäh ajurakke pingutama sundimast ning kohta tutvustamast!

 1 

Mis sellest et seal tükk aega ringi tatsasin ja midagi ei leidnud. Nüüd vaatan et teised ikkagi leiavad ja kohe järgmine päev. Ega mul ei andnud ka rahu ja teadsin kohe kus ma oma sportliku lõunapausi veedan. Seekord olin ka nac kavalam ja tõuksi käe otsas nulli vedama ei hakanud vaid hülgasin selle pool kilomeetrikest eemal. Suht mälu järgi astusin kohale ja otsustasin kohe perimeetri suurendamise kasuks. Objektid tundusid ka tuttavlikud ja tiirutasin ühe juurest teise juurde. Lõpuks võtsin siiski telo ka taskust välja et nac kalibreerida. Oih ma olen nullist 94m kaugusel. Nii suurt perimeetri suurendamist ma nüüd ka silmas ei pidanud :D kui siis kümne meetri raadiusse jõudsin, hakkasin uuesti objekte uurima. Ja pmst kohe esimesest kohast hakkas miskit teistmoodi silma. Tõesti imestan et ma seda eelmine kord ei märganud. Aga lõpp hea kõik hea. Kuna aeg oli piiratud, siis lektüüriga tutvuma ei hakanud. Pildistasin üles ja nüpd peale selle logi kribamist loen ka selle läbi. Tundub vähemasti huvitav lugemine olevat. Tänud peitjale

 1 

Geokontroll oli ammu roheline, kuid aaret otsima kunagi ei kippunud. Nüüd oli meil Piia & Peetriga Viimsis üks projekt käsil ning otsustasime ka siia jalutada. Väga mõnus oli, kui need vastikud sääsed välja arvata. :) Nullis läks omajagu aega, kuid õnneks Piia aitas hädast välja ja leidis otsitava. :)

Tänan peitjat!

Omamoodi mõistatus, ei mäletagi sellist. Tänud ka teksti eest logiraamatus mis selgitas mix seal platsis miskit ei toimu.

2 korda siin otsimas käinud ja võin vanduda, et sinna sai vaadatud. Erko oli suutnud leida ja siis ei jäänud mulgi muud üle kui kohale sõita ja proovida veel. Ka seekord läks aega, olin juba loobumas, et tulen millalgi veel kui rohkem aega aga just enne kui käega lõin leidsin ülesse :) Seega aare ikkagi alles ja kõik on hästi, tänud :)

See lahendatud mõistatus ootas kaua õiget aega. Peamiselt seda aega kui lund enam maas pole, sest siis on lihtsalt metsas lihtsam. Nii oligi praegusel ajal väga hea liikuda, kui vaid telefon asukoha näitamisel paremat koostööd oleks teinud. Seega läks aega natuke kauem, aga leitud sai väga loogilisest kohast. Lisaks lugesin läbi kas asukohta iseloomustava jutu - põnev ja hariv lugemine. Tänud aarde eest!

Leitud, tänan!

Kes nüüd täpselt mäletab, et kuidas ja millal see mõistatus lahendatud sai, aga koordinaadid olid mul olemas ja noh, täna siis plaan logida. Tee aardeni oli uisutamise-käputamise-ronimise laadne tegevus. Lõpuks kohale jõudes oli aga ülejäänud lihtne.

Me täname!

Leitud! Aitäh peitjale!

 10 

Viimasest aardeleiust on möödas 5 päeva. Mõtted on hajevil, õppimine ei edene, näpud sügelevad logiraamatu järele. Võtan kaardi lahti. Lähim karp on mõne kilomeetri kaugusel metsas. Pulss tõuseb. Tuuseldan vanematekodu teistpidi ja leian kuskilt metsaretkeks kõlbulikud riided. Maasturit ei näppa, näppan keldrist hoopis ratta, enda oma on teises linna otsas. Väljas on -9 kraadi, lund sajab, äpp ütleb, et tajutav temperatuur on -19. Ideaalne geoilm, topin seljakotti igaks juhuks veel riideid. Metsa jõuan vahejuhtumiteta, ainult et tõesti - päris külm on. 100 viimast meetrit nulli lähen jalgsi. Valgustan mitu juurikat läbi lootes, et ma kedagi talveunest ei ärata. Õigesse kohta jõudes märkan midagi, mis teeb iga geopeituri hinge hellaks - plastikkarp! Värisevate kätega (külmast loomulikult...) panen nime logiraamatusse kirja ja saan uuesti hingata. Aitäh, meeldis nii mõistatus kui metsaretk :)

Kuna eilse ilmaga ei tahtnud kuidagi õue minna, siis oligi sobilik aeg mõistatusi lahendada. Ja seegi sai tänu ilmataadile lahendatud. Tänud peitjale!

Õnnestus sõnad osavalt ruutudesse seada ja täna käisime logimas. Meie täname!

Siin sai Krista teadmiste najal liugu lastud ;)
Tänud!

 1 

Kunagi veetsin nädalaid ristsõnu lahendades. Seal nõukaja lõpupoole, ENE oli mul kohati peas ja köited räbalad. Nüüd seda mõistatust olen mitu korda alustanud ja kärsituse tulemusena pooleli jätnud ja pooliku lahenduse ära kaodanud. Kristal on aga kannatust piisavalt. Tema poolt kindlakstuvastatud koordinaadile me siis päeva lõpetuseks suundusimegi, Kristal tuli seetõttu veel hiljem hilisemgi buss valida. Põtrade elutegevuse jälgi oli tõesti palju. Mina elusat põtra ei näinud, üldse on mul selle elusloodusega imelik, täpselt nädal hiljem nägin Barcelonas metssiga pargis tuhnimas, Eestis olen vaid ülestuhnitud metsasid näinud. Ahjah lisaks kõigele nägime ka aardepoole suunduvaid jälgi. Imelik aarderaamatus, tundus olema sissekandeid vähem kui jälgi sinnani suundumas. Ei tegu polnud kordistusega, et nimesid üks ja edasitagasi kõndimisega kahed jäljerajad.

Lahendamine omajagu ammu tehtud ja täna käisime objektil. Lähenesime mööda rada, mis lõpus oli olematu. Möödusime kahest põdra magamisasemest. Tagasiteel kasutasime laiu ja pikki sirgeid. Minust eemal, silmasin suurt põtra kerget sörki tegemas. Tänud peitjale.

Kui see aare avaldus, olin ma alles värskelt geopeiturikarjääri alustanud. Vaatasin seda suure huviga ja üritasin ette kujutada, kas ja millal tekib piisavalt "erialateadmisi", et see suur ja uhke mõistatus ära lahendada.

Kolm aega hiljem juhtus nii, et hoopis Arvo leidis ajaviiteks lahenduse ja oligi korras. Nüüd tundus paslik aeg teha väike jalutuskäik looduses. Kaardi lugemisel tuli väike viga sisse ja saime ka korraks ürgmetsa tunde kätte, kuid peagi ristusime juba selgete georadadega. Ega kaua läinudki, kui aare vastu piilus; ei pidanud isegi metsas päris GPS-i tööle ajama. Lugesime huviga logiraamatus olevat juttu ja kirjutasime oma nimed juurde. Kokkuvõttes üks igavesti huvitav aare, aitäh!

Ristsõna oli juba ammu lahendatud, kunagi suve lõpus jõudsin isegi saadud koordinaatidel ära käia, aga tookord oli igasuguste satikate populatsioon nii kõrge, et otsimistegevuseni ma ei jõudnud. Teisel katsel läks kõik ladusalt, kui täpp telefonis maha rahunes, tuli karp ka kohe välja. Tänud peitjale.

 3 

Ristsõna olen korduvalt avanud ja siis uuesti kinni pannud, lootuses, et tulevikus oskan ehk paremini seda lahendada. Tänaseks olin plaaninud sõidu kaugemale, aga lume saabumine ajas plaanid sassi. Ei tahtnud päris aardeta seda päeva mööda saata ja asusin mõistatust lahendama. Algul ei tahtnud asi kohe kuidagi jooksma hakata, aga guugeldamise ja higistamise tulemusena oli kahe tunni pärast kontroll roheline. Otsisin kohe ratta välja ja hakkasin aarde poole väntama. Geps juhatas kuskile lageda peale, kust oli aardeni paarsada meetrit läbi võsa minna. Hakkasin ratas käekõrval minema. Leidsin mingi metsaraja, mis mind aardest saja meetri kaugusele viis. Parkisin ratta ära ja läksin kand-varvas aardeni. Karbi leidsin kergelt. Pärast tagasi sõitsin mööda korralikku rada, mis tegi veidi suurema ringi, kui tulles. Mets oli täna väga ilus. Aitäh!

Valge on moes

Natuke sinist paistis ka

2613.

Mõistatus lahenes kiirelt. Kohale minekuga läks aega. Karbi leidsin ruttu. Väga põnev materjal oli logiraamatusse (ja karpi ka) lisatud. Isegi sääsed ei suutnud takistada materjaliga tutvumast. Britt - 54

Mõistatus tuli suhteliselt valutult, paari numbri kohal olid küsimärgid, mis paari võimaliku variandi proovimisel selgeks said. Kohapeal ei läinud sugugi nii valutult, algul jooksutas täpike mööda metsa ja kui lõpuks enam-vähem ühte kohta jäi, siis tegin ise korralikult ringe. Kuni aare end lõpuks näitas kohas, mille kohta geopõnn oli jupp aega tagasi öelnud, et äkki seal augus. Aga ei tahtnud karule kätt söögiks pakkuda ja nii pädes jällegi see, et kui pea ei jaga, siis jagavad jalad :)

Ristsõna olen lausa kahel korral lahendanud. Esimese kusagile kindlasse kohta pannud ja nüüd siis oma sõnaosavust uuesti suurendanud. Lõpu leidsin kätte, aga kuna kell oli juba üle kümne, siis mitte eriti kiiresti. Aitäh! Tore aare! See alguse ristsõna meeldis mulle eriti.

See ristsõna seisis tükk aega. Kui nüüd Viimsi kanti jälle asja oli, siis võtsin kätte ja lahendasin ta ära. Teel nulli oli keegi õel inimene keelumärgi paigaldanud. Jätsin siis georondi seda valvama ja jätkasin ühel rattal. Selle abil sain aardest nii 100 meetri kaugusele. Selle viimase 100 meetriga sain kuidagi hakkama, kohapeal ka ülearu raske polnud. Põnev lisalugemine oli ka logiraamatus. Aitäh peitjale.

Millalgi sai paaril talveõhtul ristsõna lahendatud.Täna väike jalutuskäik ja logid kirja.Aitäh!

Väga lahe mõistatus, andis ikka pusida. Lõpus tuli aare kiirelt välja, sai mõnus jalutuskäik tehtud, aitäh.

00930

Vahva ajalooga koht. Tänud!

Lahendatud ristsõna ootas juba tükk aega aarde juurde minemist. Et päike paistis, sildid soovitasid ja ütlesid, et lastesõbralik ja lumega leitav, siis võtsin seltsiks 3 külmakartmatut pliksi. Oh oleks enne teadnud mis lastesõbralik ekstreemsus meid ees ootab.. Rühkisime läbi lume ja okste, üle kraavide ja mahalangenud puude. Uurisime lumel metsloomade puhkamispesasid ja järgi, väiksemad viisid lume alla urgusesse, kõige suuremate järgi läksime ise. Et me ei tahtnud ühegi jälje omanikuga kohtuda, jutustasime kõva häälega. Vahepeal vastasin küsimustele: palju veel- natuke, no palju nüüd veel- no veel natuke.. Kui lõpuks "natukese" aja pärast õige objekti juures olime, leidsid tüdrukud karbi ruttu, suure huviga tutvusid sisuga ja panid nimed kirja. Autasuks premeerisime end kaasavõetud šokolaadiga. Et tahtsime ruttu tagasiteele asutada, jäi raamatus olev info kahjuks lugemata. Tuldud jälgedes tundus tagasitee kiiremini minevat. Mis sest et pooled varbad ja sõrmed peaaegu ära kukkusid, jõudsime õnnelikult autoni ja kõik tundsid end peale 2-tunnise seiklusmatka läbimist kangelastena. Tänud selle eest! V:3 asja J:3 asja

 1 

Geokontroll roheline ja läksime logima. Praegu on ideaalne aeg selliseks jalutuskäiguks, ei ole märg, ei ole tüütuid putukaid, lehtpuud on paljad ... super lihtsalt. Infotekst logiraamatus oli tõeliselt huvitav, tagasitee möödus hoopis teise pilguga vaadates ja kujutledes. Aare oli oma peidikust välja libisenud, panime kenasti tagasi. Tänud peitjale!!

Proovisime siit ja sealt, lõpuks saime metsarajale. Väga ilusad pohlad on valmimas ja mustikaidki jagub. Aitäh, tore koht!

Kaks katset. Esimene kord kaotasime teineteist mägede ja kraavide vahel ära. Siis enam ei viitsinud lõppu minna. Järgmisel päeval lähenesime teiselt poolt mõnusa jalutuskäiguga ja leid tuli kiiresti.Tänud!

 2 

Mõistatus lahenes juba mingi aeg tagasi aga kohe otsima minek ei klappinud ja nii ta seisma jäi. Täna võtsin selle siis esimesena ette. Auto jätsin kuskile “päris kaugele”. Edasi läksin jala ja alguses polnud midagi hullu – plögane oli küll, aga sain ikka aru, kuhu ma minema pean; edasi kiskus asi aga järjest enam tihnikuks ja minu arusaamine oma asukohast järjest ähmasemaks… Kuni sihiks oli nullpunkt, ei tulnud loobumismõtteid, aga kui ma kohale jõudsin ja karpi ka tükk aega ei leidnud, hoidis asja täna katki jätmast lõpuks ainult soov uuesti sinna määratlematusse rohelisse sukeldumist edasi lükata ja ühtlasi vältida kindlat teadasaamist, kuidas ma jälle ära eksinud olen …:D. Lõpuks leidsin karbi üles, õnnes selle üks reeturlik nurk paistis… Et ma ka ei õpi sellise peitmisviisiga arvestama! Panin nime kirja ja tutvusin ajalooga nii kaua kui sain, seejärel tuli ikka ette võtta tagasitee. Isegi õnnestus suuremate tagasilöökideta, mingi aeg tagasi saadud õpetussõnad, et tuleb võtta orientiiriks mõni silmapiiril paistev kõrgem puu ja hakata selle suunas minema ning selle juurde jõudes järgmine objekt valida, aitasid mu tagasi tsivilisatsiooni. Peitjale aitäh aarde eest, mis teemalt nii sobiv tänasesse sõnaosavate valimise päeva ja minule mitmetunnise orienteerumiseksami korraldamise eest ka :).

leitud

Tegime pikema jalutuskäigu. Umbes 2km +2km, kuigi oleks võinud peaaegu nulli sõita... Teel kohtasime mitmeid inimesi, kes endale jõulukuuski otsisid. Ja tundus, et kõik ka leidsid sobiva koju viimiseks. Nullpunktis paistis aare kohe silma. Sättisime ta peale logimist arvatavasse peidukasse tagasi. Aitäh :)

Ristsõnad on ägedad. Eriti geopeitusega seonduvad. Lahendamist ma enam ei mäleta, see sai üsna ammu tehtud, aardel käisin järel alles täna. Ikka päris tükk aega otsisin, kuniks silm peidukohal pidama jäi. Oli päris loodusesse sulanduv, samas ründasid mind ka põdrakärbsed, nii et oli keskendumisraskusi. Tänud.

 1 

Ristsõnaga klaarisin arved millalgi eelmise aastanumbri sees. Üks toredamaid lahendusi minu arust. Täna oli lõpuks see päev kui tuli soov enda nimi ka logiraamatusse ära määrida.

Kohaleminekuks valisin loomulikult vale tee. Rattaga sai läbituid päris sügavaid lompe lootuses, et kusalgi mudast kohta pole ning ümber ei käi. Vahepeal vaatasid 2 ATV tegelast mind imelikult, et mida ma sellises kohas, sellisel kellaajal sõtkun. Läksin aga julgelt nulli poole kuni pärast paari takistust tuli ületamatu takistus minu paarilise jaoks. Edasi tuli minna jala. Edasi ei saanud terve tee eriti aru, kuhu ma sattunud olin.

Esmalt turnisin ja vältisin lompe mingis imelikus tundras. Teel nägin väga palju metsloomade jalajälgi aga ühtegi neist siiski ei kohanud.

Järgmine hetk tundus, et olin sattunud kuhugi sohu - pokud ja imelikud veekogud.

Moment hiljem aga troopika - pea kõrgune sõnajala põld. See oli nii tihe, et sealt oli kohe problemaatiline läbi murda. Matšeete oli järjekordselt koju ununenud..

Väljunud troopilisest vöötmest jõudsin rabalaadsesse kohta. Ei kusagilt ilmusid välja põdrakärbsed ja turbasammalt oli tunda jalge all

Lõpuks kui jõudsin parasvöötme metsa oli kodune tunne ja leidsin ka kiirelt aarde.

Aarde juurest lahkudes märkasin, et kui oleksin teiselt poolt tulnud, siis oleks olnud suurepärane geomaantee. Mina sain siiski palju huvitavama seikluse osaliseks. Natukene sain tagasiteel siiski mööda mõistlikumat teed käia ja peagi olin tagasi oma ratta juures.

Tänud!

Tõsiselt meeldivad aarded, mis annavad tegevust ka ajule, mitte vaid kerele, silmadele ja kõrvadele. Ristsõna hea, teemakohane ja naljakas. Aarde sisu samuti huvitav ning pakub seetõttu suuremat leidmisrõõmu. Tänud peitjale, respekt.

Ristsõna sai esimesel päeval ära lahendatud, aga logimiseni jõudmine võttis aega. Aitäh, aare korras, huvitav lugu...

Ristsõna lahendamine läks ladusalt. Anne alustas ja mina lõpetasin. Samas oli ka Anne oma poole jõudnud lõpuni. Väheke metsas ragistamist, natuke otsimist ja nimed kirja.

See oli tore mõistatus, lahendasime Kleonega teine teises Eesti paigas ja kokku need koordinaadid ka saime, tänud! Aare leitud, logitud!

Sõnaosavust pean ma veel õppima. Tänan aarde eest!

 1 

Tiiu lahendas mõistatuse juba ammu. Huvitav mõistatus peitjal kokku pandud. Täna tegime Priidu eestvedamisel teoks sealkandis aarete otsimise. Oli ette teada, et teekond selle aardeni ei saa kerge olema, aga nii vaheldusrikast maastikku küll ei osanud oodata. Aardeni me jõudsime ja autoni tagasi ka. Täname aarde eest!

Täitsa huvitav koht. Peale mõningast otsimist aare ilusti leitud.

Aitäh!

DLIX. Lahendama sai hakatud aarde ilmumisel, kuid siis jäi ühte olulisse kohta auk ja nii ta seisma jäi. Täna jäi paber pihku ja õige kordinaat hüppas välja. Õhtu siis aadre järgi minek. Ümber metsakvartali oli tiirutamist, et leida sobilik sissesõit (keelud ju teeotstes ees), kuid lõpuks trumpasin "telliskivi märgid" üle ja leidsin täiesti legaalse lähenemistee. Kohapeal oli veidi kitsede, põtrade jälgedes käimist ja tiirutamist, kuid aare peitu ei jäänud. Eks sarnaseid lugusid nagu logiraamatus ei pea just tikutulega eestis taga otsima. Aitäh, kokkuvõttes mõnus aare!

No seda ikka andis sealt otsida! Võiks ju igasugustes võsades käia kui vaid mingi mõte on :) Eelmine kord näitas null ~5 meetrit teise kohta ja otsimise ala oli seega keskendunud teise kohta. Seekord aga õnnestus "nulli jahtimine" paremini. Kuigi esimesel ringil silma ei jäänud. Minu arust suurus pigem väike. Aitäh ägeda mõistatuse eest!

Tulles eelmise aarde juurest, kus sarnastes tingimustes olime paar tundi otsinud, et mitte leida, siis ei olnud me selle aarde juures eriti optimistlikud. Ja eks meilgi esimene küsimus oli, et miks selline koht. Aga sel korral oli õige juurikas kiiresti leitav. Nägin logiraamatus trükitud lehti, pildistasin need, et hiljem läbi lugeda, kuna hakkas hämarduma ja kuidagi külmaks läks olemine üldse. Kiirustasime äraminekuga. Autos lugesin fotol oleva kirjatüki läbi. Väga põnev! Aitäh juhatamast ja infot andmast! Siia sobib see ütlus, et kõik pole nii nagu algul välja paistab! Tänud aarde eest ja ristsõna oli põnev lahendada! EVEJ

 2 

Hakkasime mööda metsateed astuma, kui Margus viskas üle õla viimase pilgu auto poole ja ütles, et meie auto kõrvale on veel üks auto pargitud, et ilmselt geopeitur. Mina muidugi arvasin, et ei saa nii olla . . Aga täpselt nii oligi :) Jalutasime rahulikul laisal sammul mööda teed aardeni ja seal nad siis kohtusid. Täpselt siis, kui Margus oli asunud rahulikult logima, laotades laiali kogu aardekarbi sisu ning ise huviga lugedes logiraamatus peituvat selle aardepaiga lugu, just siis astus ligi Veiko. Nagu ta oma logis kirjutab, lähenes tema hoopis teist teed ehk otse läbi metsa. Ega just tihti ei juhtu, et suvalistes võsades juhuslikult teiste mängijatega kokku saab.Neid kohtumisi on rohkem ikka linnakate ja uuemate aarete juures. Seekord nõnda juhtus. Arutasime plaane, et kes kuhu järgmiseks suundub ja et siin lähedal asus ka teine aare, siis sinna me järgmiseks koos suundusimegi.

 1 

Selline mõistatus mulle meeldib ja see lahenes üsna kiirelt peale aarde avaldumist aga välitööd jäid oma aega ootama. Täna oli sinnapoole asja ja peale InSe No.1 ja Kiirestikuulja vahepunktis käimist (kuhu pean veel kord tagasi minema nagu hiljem selgus) oligi järg Sõnaosavuse käes. Auto parkisin telliskivi juurde ja sealt tallataksoga edasi. Valisin lähenemiseks lühema tee, mis tähendas suuremaid lompe ja pehmemat pinnast ning üle kraavi hüppamist. Veidi enne kohale jõudmist kuulsin eespool krõbinat ja arvasin et nüüd tuleb veel metsloomade eest ka jooksma hakata aga hoolikal luuramisel selgus, et täitsa inimesed. Tabasin [max] tiimi ühe liikme hetkel kui konteiner oli ilusti laiali laotatud ja nime kirjutamine pooleli. Mõni hetk hiljem kohtusin ka [max] tiimi teise liikmega. Viskasin oma nime ka logiraamatusse ja läksime edasi järgmise aarde juurde.

 2 

Selle aarde leidmise juures pean kõigepealt aitäh ütlema Triinule ja Hannole ;) . Auto parkisin aardest 120m ja teele ei jäänud ühtegi mootorsõidukiga liikumist keelavat märki. Vahva aare, meile meeldis. Markus oli seal kännukuningas ja mina .... Aitäh peitjale!

Kännukuningas

ristsõnaga polnud suuri probleeme. ka siin oli teeotsal keelumärk ja ka siin jätan täpsustamata kuidas käitusin. ja siis edasi tulid siuksed kraatrid kus võin täpsustada et sealt ei saa ühegi sõiduautoga läbi. ja siis tuli saviväli ja siis veel kerge looduslik takistusriba.. ei midagi ületamatut. ja siis tuli 15 minutit otsida, aga lõpuks ikka leidsin selle õige juurika.

Ristsõna oli juba ammu lahendatud ja täna tekkis võimalus ka lõpppunkti külastada. Raskeks osutus aga sellele autoga lähenemine kuna esimeses kahes kohas oli edasisõitu keelav liiklusmärk ees. Lõpuks valisin lähenemiseks koha kus teadsin kindlalt, et keelumärki ees ei ole. Kuna vahepeal oli juba hämardunud ja mul ei olnud pealampi kaasas, siis oli aarde ledimine mõnevõrra keeruline aga lõpuks sai telefoni taskulampi kasutades õige peidik avastatud. On jah selline traditsioonilist laadi.

Leitud.

Leitud!

Mõistatuse osa oli väga nauditav. Täna oli aeg kohale minna ja karbike leida. Kohe see silma ei hakanudki ning minul läks leidmiseni ikka tükk aega. Huviga lugesime logiraamatust, mis koht see selline siis on ja et polegi suvaline võpsik. Aitäh!

 1 

Ma ei tea kui paljudel geopeituritel A3 formaat lahendamiseks pihku sattus, meile toodi selline Tartu Ecoprint trükikojast lausa trükisoojana kätte. Uhke tunne oli küll. Öösel veini kõrvale sai enamus lahendatud, ainult viimased üksikud tähed jäid puudu ja no ei tulnud neid enam ära. Ilmselgelt oli asi väheses veinis, mingis Norra napsus jms joovastavas. Hommikul kattus paber ühtlaselt tähesajuga, kuigi sodimist oli öösest oi-oi kui palju.

Eriti meeldis mulle "GP lehe peaaegu arendaja" jms andekused. Võta kuidas tahad. Aitäh, et ka mind kasti pandi. Selliseid mõistatusi võiks veel olla, igati mõistusepärased, vähemalt pole šokivärv.

Looduses oli asi ka meeldiv. Lähimas autoparklas kantseldati päästekoeri, neile tehti kadunud inimeste metsast otsimise õppusi. Lubasime neil omi asju toimetada nagu meilgi olid omad asjad toimetada. Nullis ei läinud üldse kähku, aga mõne aja pärast tuli aare ikka nullist välja.

Aare korras. Jätsime Mikile kolme tomatiga helkuri ja Grollile pastaka :-) Teistele kõrvarõngaid ja juukseklambri. Aitäh toreda mõistatuse eest!

Leitud.

Siis kui see aare avaldati, olin mina parajasti Keril saart vahtimas ja printerit polnud kuskilt võtta :P. Püüdsin siis hakkama saada kümnetollise ekraaniga ja lahendasin silmadega, vajaliku tähtede arvu aga märkisin paberile, ühes reas panin küll kõvasti mööda, aga juba teisel katsel ütles kontroll, et korras, mine otsima. Täna tegime siis karges sügisõhus kolmekilomeetrise matka ja skoorisime ära. Aitähh, täitsa lahe ristakas oli!

 3 

Väga äge! Algul tekitas mõni koht ristsõnas veidi nõutust, aga tasapisi kattusid kõik lahtrid tähtedega ja mõnigi vastus pani muigama. Eelmisel pühapäeval sai kaks korda aarde lähistelt mööda kihutatud, aga kuna meri võttis siis kogu energia, jäi karp ootele. Täna oli tuul vaibunud ja paras aeg jalutuskäiguks, üsna meelega valisime lähenemiseks ühe kaugema, ent kuiva ja puhta lähenemistee. 3 km jalutust ja saimegi karbi ja koha ajalooga tutvuda. Jaheda ilma geopeitus tema parimas vormis, suur aitäh peitjale!

 1 

Türi-Paide ... Tegelikult oli lahendus ammu olemas aga tegin ise asja raskeks. Kuna mõne sõna suhtes kindel polnud siis kirjutasin need natuke nõrgema pliitasivajutamisega. Pärast kokku lugedes oli aga mõnest E'st saanud I sest sedasi paistis. Nii läks veel mitu päeva. Kohale sai madalpõhjalise kollasega umbes 100 meetri peale sõita. Täiesti legaalselt kusjuures. Lugesin tuvustust ka. Aitäh.

Kõige suurem takistus oli tiiiibatilluke kiri. Seetõttu sai paar asja ikka algul valesti vaadatud, mis kippusid üldpilti rikkuma. Isegi õiged numbrid saime esimese korraga ritta. Leidmiseks kasutasime selle nädala kõige selgemat, külmemat ja kuuvalgemat õhtut. Õhtul seitsme ajal juba muru krabises jalge all ja kergelt sädeles taskulambi valguses. Kohapeal üks vahtis gepsu ja otsis valedest kohtadest, teine lähenes mööda geojälgi ja preemiaks sai nimesid raamatusse kraapida. Täname toreda mõistatuse eest. Aitähh!

Mõnus õhtune leid, tänan!

Tänud!

Ristsõna oli ikka väga lahe! Eriti muhedad küsimused ja üllatavad vastused tulid - mõnus! Ja metsaretk oli muidugi ilusa ilmaga lausa parim. Lugesin Merilyle kõva häälega kogu saaga ette, siis uurisime veel pilti ja üleüldse veetsime aarde juures tükk aega. Vahepeal ikka lootsime teisi ka kohata, no uus asi, ilus ilm ja mida sa hing veel tahad. Suur tänu!

Palun veel selliseid aardeid, mille lahendamine võtab aega, aga tead, et jõuad iga sammuga aina lähemale vastusele! :) Lahendamine hakkas reedel pihta, aga see paber jäi tööle ning seega täna hakkasin uuesti lahendama. Eriti tihti ma ristsõnu ei lahenda ning mõne küsimuse juures olin ikka täisti blondiin. Lõpuks oli juba nii palju vastuseid käes, et asukoha välja selgitamine ei valmistanud mingeid probleeme. Ainult 3 korda geokontrolli piinata ning viimane katse andiski rohelise tule :) Aare asukoht on väga hea valitud, mulle väga meeldis võtta üks jalutuskäik ette. Ilus ilm ja ümberringi sügis, võrratu! Kohapeal lugesin huviga materjali, polnud antud teemast mitte midagi kuulnud. Ei tea, kus ma küll elanud olen. Suur aitäh toreda mõistatuse ja aarde eest!

 5 

Esiteks suured tänud peitjale! Mõistatustega on minul kaksipidi tunded ja seda avalikult ei taha lahata. Ristsõnade lahendamisel olen ma umbes tagant poolt esimene aga eks meil kõigil on vahel helgeid hetki. Uskusin ma jee, et kui peidukoht on 2 siis maastik 2,5...umbes 700 meetrit uskusin, et eksin. Edasi aga lihtsalt joppisin...oli siis vaja ainsate linna riietega siia tulla? Tagasi kah ei viitsi kõmpida, eriti kui kaaslane kaob juba lehvide kahinal võssa, et ma ka kuram ei õpi mis riietuses peab aardeid otsima! Eks ma siis sikutasin igal sammul oma kõpskingi loodusest ja kirusin peitjat, et miks? Noh miks ometi? Vastuse sain õige pea ja tunnistan, et aitäh selle koha eest! Kuulnud-lugenud ju olin aga kus ja milline see on ja kogu seda logiraamatus olnud infot lugedes, olin vaimustuses riigist kus elan. Ajalehe poisist miljonäriks saab unejuttudes vaid... Tagasiteel suutis Merike minu halina peale pokud ikka puusadeni kasvatada ja lehvis nagu Viimsi viirastus kuniks mina seal tagapool tireltõuse tegin. Ellu ma jäin ning isegi kontsad jäid terveks...kepsudest rääkimata. Täiesti räätsavabalt võetav aare, aitäh!

Ristsõna sai kiirelt lõpuni lahendatud ja aarde asukohta kaardil nähes oli selge, et jääb nädalavahetuseks. Täna jäi auto keelumärgi juurde ühe Volvo-maasturi sappa ja edasi oli natuke üle pooleteise kilomeetri metsateed kand-ja-varvas. Lõpus oli sadakond meetrit metsarada, aga ei mingit võsa ega kõrget rohtu, mõnus jalutuskäik. Tänud huvitava jutu eest logiraamatus, kuigi lugedes tundus enamus sellest tuttav, aga mäluvärskenduse eest aitüma!

 2 

Ükski aare pole ilmunud veel sobivamal ajal kui see aare. Mul olid just sõnad kõik otsa saanud ja olek oli kui tühjaks pigistatud sidrunil. Vaatasin seda ristsõna ja tänasin kõiksevägevamat iti- jumalat, et see on atribuutidesse luubi pannud, no ei seletanud minu silmad seda kirbu..... Printisin siis ristsõna välja ja hakkasin lahendama. No mõnus... paar kohta jäid küll valgeks kuid lõppkokkuvõttes see koordinaatide kättesaamist ei seganud. Vaatasin ka kuhu koordinaat näitab ja mulle jäi arusaamatuks, mis kilomeetritest leidjad kirjutavad :P.

Et täna oli väljas superilm, siis oli see aare heaks ettekäändeks kodunt väljapääsemiseks. Jätsime meiegi auto legaalsesse kohta ja astusime jalalalabasid treenides aarde poole. Teel nägime ka väikese karu mõõtu käpajälgi ;). Nagu ikka kombeks on saanud ,siis aardele lähenesime otse läbi metsiku looduse kuid kohale me jõudsime ja aarde leidsime ka vaevata. Tore oli logiraamatust teada saada, miks see aare just siia peidetud sai. Edasi aga ei läinud nii nagu tavaliselt, et leiad sirge raja ja lähed kenasti tagasi. Oo ei, ma suutsin võtta küll otsekursi ,kuid kergem see ei olnud. Alex palus juba luba kaebelda ( ma lahke inimesena ka lubasin muidugi ) kuid tagasi ja paremale-vasakule ka ei keeranud :P. Aga üle selle välja me siiski kuidagi loodusega võideldes jõudsime ja juba paistiski auto. Auto juurde jõudes oli mul ikka väga hea meel , et Alex nii seadusekuulelik kodanik on :D. Vastasel juhul istusksime ilmselt siiani aarde lähistel, lukus väravate taga ja lõrisevate Baskervillide meelevallas . Tänud inimeste sõnaosavust tutvustamast !

 2 

Väga vahva asi on valmis treitud. Laua taga sain mõne koha peal suu üsna kõveraks, samal ajal kui mõne kasti täitmiseks minu mõistusest jäi puudu. Õnneks piisab siin ka sellest kui pool rehkendust korralikult teha. Roheliste numbritega tekkis väike elevus. Ehk et, kes see ikka keset haljast tööpäeva Viimsi metsades kondab ning tekkis ka põhjendatud ootus FTF'iks. Tõesti-tõesti, selleks hetkeks oli üks roheline tuli välja meelitatud kuid koheselt meenusid kõik need korrad, kui ise olen Võrumaa metsadesse mõistatusi lahendanud, et ehk õnnestub järgmise kümne aasta jooksul ka logima sõita. Siin aga olid asjalood teisiti. Nimelt oli Hannes kui virk inimene juba oma karvased sotapotad logiraamatusse kandnud ning minu hilinemine küündis ca. kahe tunnini. Kahju, et pildil viidatud lehmakorjused lähemal kui 160 meetrit on, muidu saaks boonuse vormistada.

Tööülesannete kõrvalt toimetasin vaikselt ka mõistatusega. Paaris kohas punnitas ta kõvasti vastu, kuid siis tuli selginemine ning geokontroll andis ka kohe esimesel proovil alla. Pedaalisin töölt koju, haarasin koera kaasa ning pistsime kand-varvas-kand-varvas aarde poole teele. Tänane ilm oli superluks metsas töllerdamiseks. Ei olnudki seal peidukoha juures enne käinudki, kõik marsruudid olid eelnevalt ikka miski 4-500 meetrit eemalt mööda viinud. Täitsa vahva paik seal. Aga harjumaa aarde kohta ikka hõre asustus - kedagi teist ei näinud, ise sodisin hanejalad logiraamatusse umbes-täpselt kell viis. Tänud, väga mõnus mõistatamine oli ning jalutuskäik aardeni ja tagasi oli superluks. A mingi neljas sodija olin mäletamist mööda.

Hommikul rongis kiikasin traditsiooniliselt geopeituse lehele ja leidsin eest mingi sõnaosavuse. Kuna telefon seda va faili ei avanud, võtsin läpaka välja ja ohhoo, ristsõna. Kõigepealt tuli ta kuidagi JPG-sse saada ja siis hakkasin Paintis tähti laduma, aga need pagana rongid sõidavad nii kiiresti, et ei jõudnud enne Ülemistet valmis. Bussis võtsin korra veel asja lahti, aga no ikka ei jõudnud valmis. Koolis toimus kah ainult üks tund ja siis läksin Pinuse pansionaati kaema. Siis istusin seal lähedal maha ja lõpetasin selle ristsõna. Koordinaat käes, oli probleem, kuidas kohale saada. Lõpuks läksin ikka kand ja varvas nagu mul ikka tavaks on. Koht on ilus ja huvitav. Aare tuli oma peidukast ka kiirelt välja ja kolmas logi läks paberile kell 15:20. Mulle meeldib väga nii peidukoht kui ka see ristsõna. Palun järge! Sildike läheb minu poole juurde ;) Aitäh!

 7 

Tegelikult mulle fännikirjad meeldivad, isegi sain mõne peale Minareti peitmist. Aga see mõistatus meeldis mulle nii, et kirjutasin ise peitjale soojenduseks fännikirja. Seni kuni peitja seda seedis, lahendasin ristsõna ära. Väga lahe - vaimukas, lopsakas, üldse mitte kuiv ja igav. Mingi 20-25 minutit kulus. Tegin kontrolli roheliseks - aga ümberringi vaikus, ei punaseid, ei teisi rohelisi, ei inimesi, ei miskit. Keerasin rooli sinnapoole, tegin sihukese kildise jalutuskäigu, otsisin metsast üles kõik need lõpnud tegelased, kes pildil näha (see konkreetne eksemplar lesib 85 m kaugusel aardest), ja kell 10.20 sodisin logiraamatu ära. Just sodisin - tahtsin sinna rändurit jätta, aga see loll ei mahtunud. Ja kui logiraamatut hoolega uurida ja neid postkaarte ka, tuleb veel üks teine lugu ka välja. Igati tutti väärt asi, kesiganes selle sinna üles paneb. Aitüma!

Mõistatuse mõju