Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla – 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule žanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste (ligi 1400 isikut Eestist ja Venemaa eesti asundustest) ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt (koos EKmS materjalidega) 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist žanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 1888–1906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I (3 annet, 1875–86; Põlva laulud, koos saksakeelse tõlkega) ja II (2 annet, 1884–86; Kolga-Jaani laulud). "Setukeste laulud" I–III (1904–07, Helsingi; setu, Vastseliina ja Räpina laulud) kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" (1899) ja etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen" (1904, Helsingi).
Tänu tema suurtegudele kannab üks Tartu tänav tema nime, mis on kandnud ka Eduard Vilde nime.
Toredat leidmist!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
muguoht (2), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4R11D
Logiteadete statistika:
60 (81,1%)
14
12
2
2
0
0
Kokku: 90
Kevadkoristus 2015. Viimane leid aastast 2014. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kuniks omanik kontrollib või keegi hea inimene taastab, muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kui on huvi teistel taastamise vastu ja peitjad pahaks ei pane, siis panen sinna lähemal ajal samasse kohta uue konteineri.
Käisin eile vaatamas, aaret enam oma koha peal ei olnud. Suure tõenäosusega kaduma läinud.
Sattusin täna sinna kanti ning panin uue konteineri, seekord nano ja hästi madala, et kõrvalistele silma ei hakkaks. Palun pange konteiner tagasi nii, et vihm logiraamatule peale ei sajaks. Kirjutasin ka enda nime sisse, sest mul on see veel leidmata (kadripäeval tuvastasin konteineri, kuid kätte ei saanud, nii et mõnes mõttes on leitud). Kuna vanasse kohta polnud võimalik taastada, on uued koordinaadid N 58°22'52.02" E 26°42'14.22". Aarde leidmiseks pole vajalik aeda sisse minna, sest aare on peidetud samal viisil mis ennemgi. Kindlasti jälgige, et teid aknast kedagi vaatlemas pole, sest lähedal oleva maja akendest on sinna hea vaade. Paluks siis teha kirjelduses vastavad muudatused koordinaatidega ning muuta aare kättesaadavaks. Loodan, et omanik ei pahanda sellise taastamise pärast :)