Lemuselja

Algus tuli kiiresti ja muidugi suuna määramisel algselt panime ikkagi valele poole. Teine ja kolmas tulid kiiremini, kolmanda puhul oli oletusi vihje sobivuse osas mitu, lõpuks teine hüpotees klappis. Viimast kohta aga ei leidnud. Vihjes antud punkti suunas Google 50 km eemale Vargamäe kanti (kontrollisin mitu korda) ja kui jalad märjad ja sääsed juba talumatuks muutusid mulle ja mu tütrele pöörasime osta ringi. Eks kunagi tuleme tagasi, kui sääski ei ole. No nii talve kanti.

Esimene ja teine punkt tulid lihtsalt, lõppu ei leidnud. Teises punktis olev lõpppunkti nii öelda vihje ka ei aidanud. Paber oli katki ja märg. Eks kevade poole millagil kindlasti tagasi.

Algus oli paljutõotav, saime teada mis teha, valisime kaks suunda, millest üks oli õige. Sealt edasi kulgedes kolmandasse läks aga midagi nihu. Ei oska öelda, kas sammusime liiga hoogsalt või aeglaselt, olime liiga ninad maas või liiga vihjetes kinni. Igal juhul möödus tund, kõhud said tühjaks, isu otsa ning loobusime seks korraks. Eks kunagi siis tagasi.

No käisime kõik teeotsad läbi ja lugesime samme aga ei midagi.

Esmane vihje leitud,lugesime samme ja uurisime ümbrust, aga ei miski tarka me välja ei mõelnud ega näinud.Eks järgmine kord jälle põhjust siia tulla.

Esimene punkt tuli hetkega. Edasi läks asi segasemaks. Olles logisid veidi lugenud, võtsin seda sammude asja veidi vabamalt. Esimene katse oli nagunii vale, teisel aga.... no ei tea kas vihjest oleks kasu olnud, aga puu all maas lamav topsik oli suht hea tähelepanu püüdja. Ei tea ju kus ta täpselt pidi olema, aga tundus et kuskil kõrgemal, sinna ma ta siis kuidagimoodi kinnitasingi, kirjutan peitjale täpsemalt. Ja sellega minu edusammud lõppesidki. Mõnda aega mitmes kohas ringi roninud, jõudsin järeldusele et mina küll ei suuda neid õigeid samme teha, vähemalt mitte pika geopeitusepäeva lõpetuseks. Kui viitsin siis ehk kunagi mööda sõites võib veel mõelda asjale.

 1 

Statistika mõttes üks mossis nägu ka. Proovisime neid samme nii ja naa, kuid teisest punktist kaugemale ei jõudnud. Üks teerada tundus juba täitsa potentsiaalse kohana, aga kuna sealt viis mööda võsa - villemite jalutusrada, siis ei viitsinud rohkem pikemalt loodust imetleda ja ringi koperdada. Isegi põdra-onul oli see teadmine kõhu lahti võtnud. Mõni teine homme jälle, kui vaja värsket õhku hingata.

jälg lumes

Väga mõnus koht koertega jalutamiseks. Tänud! Kuna aga soovituslikud abivahendid olid maha jäänud, siis mõnuga tuleme siia veel teinekord tagasi. Esimesed punktid leidsime kenasti üles. Kas see just multiaare on, on küsitav. Pigem mõistatuse moodi, kuna nii vahepunkt kui ka lõpp-punkt ei ole üheselt määratud.