Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Raplamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ingliste mõisasüdamest kilomeetri jagu kagus, kõrgel jõeäärsel künkal asub mõisaomanike von Staalide perekonnakalmistu. Kalmistu on hooldamata ja võsastunud, kuid varemetena on säilinud kalmistu ringmüüri väravatorn.
Ingliste kabelimäge nimetatakse ka Jaalimäeks, millest sai ka aare endale nime.
Kivimüürist ei ole vaja otsida, seal aaret ei ole!
Aare on peidetud 2013. aasta advendiseeria üheksateistkümnenda aardena.
Vihje: pole
Lingid: http://www.mois.ee/harju/ingliste.shtml
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (1), advendiseeria_2013 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4VJHB
Logiteadete statistika:
143 (96,6%)
5
1
1
0
0
0
Kokku: 150
On üks siht silme ees, mis nii lähedalaga samas nii kaugel. Selle täitmiseks on neli kuud. Äkki saab eesmärk siiski täidetud. Natuke märg ju siin oli. Tänud peitjale aarde eest.
Sel korral liginetud õigelt poolt ja logitud uude logiraamatusse. Tänud peitjale.
Vaatasin aarde üle ja väike hooldustuur tehtud. Uus logiraamat. Kõik on oky.
Kõrvalasuva talu koerad haukusid küll hirmuäratavalt, kuid aiast nad õnneks välja ei saanud. Kui juba teiselepool metsatukka aaret logisime, siis rahunesid ka koerad maha. Tänud peitjale!
Siin sai ikka tükk aega otsida, enne kui koba peale aare silma jäi. Olen endale märkinud, et hooldusvajadus, et arvatavasti oli logiraamat seda nägu, et ruum hakkab täis saama, kuigi praegu enam 100% kindel pole, et mis murekene oli.
Korra suvise lopsakuse ajal olin siin juba möllanud, aga ka oma mitteleiu logi lugedes ei meenunud esiti midagi. Seega vaja ikka uuesti üle vaadata. Kohale jõudes tuli meelde küll jah, kuidas ma siin masendusin tasapisi. Nüüd aga ei läinudki eriti aega, varasemad logid olid ka tuntavaks abiks. Ah jah, need koerad. Olid nad häälekalt oma olemasolu õigustamas mu esimesel külaskäigul, samuti ka nüüd. Ja neid on ikka palju. Mingit nelja suht suurt tegelast nägin ka, aga tundus häälte järgi, et neid oli veel. Aga noh, koera amet on haukuda, las siis hauguvad. Aga peitjale tänud ajalookillu eest ja loomulikult aarde eest kah, mis end ikka maru osavalt, aga samas absoluutselt loogilises kohas end peidab.
Koerad on seal tõesti häälekad ja andsid endast korralikult märku. Õnneks nad otsimist ei sega, aga pidi päris kaua otsima enne kui aare näppude vahele jäi. Täname peitjat!
Korralik metsmaasika aare ootas ees :) Valvekoerad haukusid, aga murdsime läbi roheluse aardeni. Õnneks jäi otsitav kiirelt silma. Täname!
Natuke ikka läks aega, võsa laius aga lõpuks keskendusime okkalisele ja seal ükshaaval inventeerides jäi aare näppu.
Suht õudsalt tuli see leid. Oli algne idee. Ei miskit. Kappasin igatpidi kogu territooriumi läbi. Täiesti rõve - taraenelas on kogu metsaaluse vallutanud, miskit ei näe, liikuda sitt. Lõpuks läks isegi geokõnede peale asi, et mida üldse otsida. Keegi ei mäleta ka. Otsustasin esialgset ideed rõvedama süvitsiminekuga kontrollida ja lappasin kõik läbi, mida arvasin. Ei miskit ikkagi. Kolmanda geokõne peale lõpuks soovitati sama, mida juba 2x olin teinud ja ega kui ma üritasin veenda, et see pole võimalik, siis järsku sain nägijaks ja oli ikka nii, nagu oligi loogiline. Oeh. Ei tahagi meenutada, mis aeg siia läks. Muidu oli päris kena, mööda niidetud heinamaad maalilisel maastikul pole ju kehv astuda. Ajalootundmise võrra targem jälle, selle eest aitäh.
Asi oli lihtsam kui alguses tundus. Aitäh.
Olime oma rattamtakaga siia jõudnud ja otsustasime vana kalmistut külastada ja osad meist ka aaret otsida. Võsas tuhnides aga midagi silma ei jäänud ja tulime tulema. Eriti ei pingutanud ka.
Sai ka võsas ragistatud ja igasugu põõsaid uuritud. Lõpuks ikka tuli leid ka. Aitäh kohta näitamast.
Peale pingsat nulliotsingut leidsime võssist mikro. Oeh... palav...
Aga logitud ;)
Sai võsas ringi pimesikutatud ja hakkas juba tüdimus tekkima ja proovisin helistamise õlekõrt. Nagu ikka kui helistad siis tuleb ka leid. Nii ka nüüd. Kuidas ma kohe ei näinud? Aitäh peitjale.
Siia poleks geopeituseta sattunud. Võimas. Aarde leidmine võttis aega, mõtlesime täiega üle. Loobumismõtete tekkides krabas noorhärra aarde ja saimegi logitud. Aitäh kaunisse kohta juhatamast!
Ka selle aarde juures oleme juba korra varem turninud aga lahkunud mitte leiuga. Seevastu täna olime sõiduvees ja loogika toimis ja ka aare avaldas ennast kiiresti, kuigi peab tunnistama, et maskeering on tal hea :D
Ei leidnud. Kuna ootamatult oli lumi maha tulnud ja külmaks làinud, siis hakkas otsides külm.
Jätkasime Ingliste ümbrusega tutvumist ja jalutasime võsas paistva kivimüüri poole. Teel selleni nägime üleelusuuruseid vahtralehti, mida oleks lausa vihmavarjuna saanud kasutada. Kõrval olevast talust kostus igasugu mürinaid ja mitmehäälset koerte klähvimist. Õnneks saime rahulikult võsa varjus oma toimetusi jätkata. Kivimüüri uurimisel piirdusime visuaalse vaatlusega, kuigi on näha, et kellegi usinad sõrmekesed on sedagi uuristanud. Siis suunas geps meid õigesse kohta ja kohe oli ka idee, mida täpsemalt uurima peaks. Peale paari käeliigutust oligi aare leitud. Tagasi autoni liikusime juba mööda põlluserva, et naabri koerad enam rohkem rahutuks ei muutuks. Täname!
Läks ikka aega, enne kui konteiner silma hakkas. Polnud sellest kohast isegi mitte teadlik. Tänud!
Siin oli küll tunne nagu Hitchcocki filmis „Linnud“. Tiiva plagin oli kogu aeg pea kohal. Õnneks siiski leidsin topsi ja plagasin minema. Tänan.
Von Staale on ikka mitmesse paikka Raplamaal jagunud. Jaalimäest ei olnud teadlik, aitäh harimast. Edasi võtsin suuna otse läbi metsade Palukülla.
Ilus koht ja kõrvalt talust kostis kuri koera haukumine. Huvitav, kas see oligi see ohtlik loom? Koht väärt külastamist. Aitäh peitjale siia juhatamast!
Mina tahtsin juba loobuda, aga siis hüüdis järelkasv: "Leidsin!!!" Noor ja terav silm. Ta ise oli muidugi üliõnnelik :)
Siin ähvardas minna suuremaks otsimiseks, kuid kui vaatasin raskusastmeid, siis proovisin mitte üle mõelda- see aitas. Tagasitee sai juba (suhteliselt hiljuti niidetud) heinamaa serva pidi. Tänud peitjale siia juhatamast!
No kui silindfer on samat värvi kui ...., siis ei näegi kohe ja jalutadki mööda. NB ussid!
Jeerum-jeerum, kus siin läks aega... Peab enda jaoks ju asjad palju keerulisemaks mõtlema.
Kohale jõudes piirasid aaret suured mustad linnud ja tekkis veidi võigas tunne. Aarde leid oli kiire.
Maria võttis aarde välja ja saime kiiresti põgenema. Aitäh!
Kalmistul oli vaid sõnnikuhais - ei ühtegi kivi ega muud mälestusmärki. Panime nimed kiirelt kirja ja jooksime haisu eest ära. Aitäh peitjale!
Järjekordne endiste mõisnike kalmistu, mis on kahjuks unustusse vajunud ja rohtu kasvanud. Tore, et geopeituridki selliseid kohti tutvustavad. Tänud neile selle eest.
Uhke rahula, kuid jah kahjuks lagunenud ja võsastunud. Tänud siia kutsumast!
Esimese hooga tahtsin eramaale keerata, aga siis leidsin ka teeraja, Suured tänud :)
Väikene sutsakas siis siia ka. Kõigepealt vaatasin müürid üle, siis uurisin kuhu geps mind juhatab, rassisin ühte- ja teistpidi võsas ning leidsin aarde ka. Vahva.
Säilinud peavärav on veel võimas, aga ülejäänud ümbrusega on nagu on. Tänud peitjale.
Njah, paar õhtust päiksekiirekest jäi siingi veel nulli jalutamiseks. Siis aga hakkas hämarduma. Kiirelt loojub see päikseke neil sügisõhtutel. Algul siblisin niisama ringi, siis sukeldusin võssa nulli järgi, panin lambi põlema ja sain nägijaks. Kui kohale tulin mööda alleed, siis tagasi hiilisin mööda põllu äärt et kohalikke rohkem mitte häirida. Haned tundusid nagu valvekoerad seal olevat ja ma vist jäin neile vahele. Tänud.
Läksin peaväravast sisse, sukeldusin võssa ja mõne minutiga oli tops näpus. Tänud juhatamast.
Lähenesime juba rohtukasvanud nõlva mööda. Vaatlesime väravaehitist, logisime ja lahkusime jõepoolset nõlva mööda.
Ka selliseid kohti tuleb meeles pidada!
Väga huvitav koht ja kahju, et hooldamata.Kunagi võib olla ärgatakse, aga siis on juba hilja ja polegi enam midagi hooldada.
Selle aardeni sõites vaatasin, et lund sadas vahepeal horisontaalselt. Tähendades siis seda, et tuul oli iiliti ikka õite tugev. Mistõttu enda uuest märjaks kasta laskmine ei olnud väga ahvatlev. Kiviaeda ei näppinud, aarde leidis õnneks Jansi ka väga kiirelt. Tänud peitjale ja ruttu sooja autosse tagasi.
Kuni väravani läks jalutuskäik mõnusalt. Sai ainult kraevahele seda taevast tulevat ollust, aga siis otsustas telefon mäkra mängida ja saata mind võssa ja sealt tuli juba lisaks taeva annile ka veel kõik see mis sinna üles kinni jäänud oli. Kui me siis jõudsime aaret hoidva objektini, siis võtsin sellest objektist kinni nagu linnapreili, kui ei taha ennast selle lögaga ära määrida. Logi me kirja saime ja rõõmus meel meil sooja autosse tagasi saades. Tänud.
Antud aardele lähenedes mõtlesime nulli minna mööda vana alleed mööda. Paarikümne meetri pärast, aga tundus nagu trambiksime kellegi hoovis. Suundusime tagasi auto juurde, mis seisis põllu servas ning otsustasime läheneda sealt kaudu. Igal juhul parem valik, kuna metsatukk pakkus meile mõnusat varju. Aarde leid tuli ruttu ning saime nimed kirja. Koht tegelikult vahva ning hea meelega oleks tahtnud ümbrust rohkem uudistada.
Omajagu sai pimesikk siin oldud,päris mitu korda käisin mööda :)
Avanev vaade on muidugi aus,tänud tutvustamast!
Kogu tee Kuimetsast Jaalimäele(14km) oli tugev vastutuul, mis väsitas hullult ära. Jaalimäele jõudes langesid teised lihtsalt maha ja ma läksin aaret otsima :) Leidsin pärast paari tiiru ümber objekti. Aitäh!
Väga uhke koht! Algul näitas geps aiateibaid ja juhtatas meid põllul oleva kivi juurde. Kuna see kuidagi kirjeldusega ei klappinud, siis tegime aparaadile restardi ja saime õige nulli kätte. Siiski käisime päris mitu tiiru ümber konteineri, enne kui see ennast näitas. Aga siiski leitud!
Põiklesime kõrvale NKT trajektoorilt. Jaalimäe kõrval oleva Pajumäe kenneli valjuhäälsed asukad tõstsid häält meie tuleku peale. Aga aarde otsinguid see ei seganud. Panimenimed kirja ja lahkusime. Tänud kohta näitamast!
Leitud pimedas taskulambiga. Täitsa huvitav vaatamisväärsus, kahjuks haudu otsima ei jõudnud. Õnneks olid ka kõrvalasuva talu koerad vait ja lasid otsida. Tänud mõnusasse kohta juhatamast.
Lähenesin aardele põlluservast. Nullis vaatasin veidi ringi ja siis sai juba ka topsik leitud.
Siin läks kiirelt ja erinevalt eelnenud aardest sai ka vaatamisväärsusele pilk peale visatud. Ainult penid lärmasid kohutavalt. Tänan!
Sellele aardele soovitaks lähenemiseks valida koordinaadid N59 0 33,6 E024 57 43,02 Need võiks ka parkla koordinaadina lisada. Objekt on otse allee lõpus näha. Aed kisajatega jääb eemale. Ka täna oli õuel sagimist, lapsed kärutasid käru ja suured tegid midagi. Vanapagan aga oli taeva juba tumedaks ajanud ja pildus välgunooli trummimürina saatel. Otsustasime tegelikult 16m eemal loobuda, noppisime nobedalt mõned maasikad ja kui juba teel olime saimegi korraliku veerandtunnise veeseina/autopesu. Mikro kuskil metsas ei olnud enam piisav motivaator edasi tegutsemiseks.
Tegelikkuses oli selle aardega nii, et parkisime auto ilusti pildil oleva märgi ette ja hakkasime mööda teed minema. Kusjuures märk ei olnud tegelikult üldse tee peal vaid aias sees. Kui äkki aias mingi naisterahvas hakkas karjuma, et kas te märki ei näinud (ei jõudnud teregi öelda, kui juba karjuti). Loomulikult ütlesin, et nägin sissesõidu keelumärki, aga mitte ühtegi ERAMAA märki. Selle peale öeldi, et see eramaa ja siia ei tohi tulla ning ähvardati koertega, et mis siis veel oleks olnud kui koerad lahti siin. Selle peale pöörasime otsa ümber ning läksime autosse, sõitsime edasi ning vaatasin, et see aare jääb selle närvilisele pererahva majale nii lähedale, et ei passinud ka mööda põllu serva minna. Teistele ärge kasutage juuresolevat teed vaid minge kohe mööda põllu serva.
Kohale läbi võsa, tagasi auto juurde mööda teed - no nagu tavaliselt ikka ;) Tänud!
Sisuliselt võib selle aarde korral teha drive-in. Aare avaldus kiiresti.
Teine aare puhkuseks. Siit suundusime tagasi NKT rajale rasket tööd tegema :)
Kõigepealt tutvusime kalmistu väravatorniga ning seejärel asusime aaret otsime. Leid tuli kiirelt :)
Tulin, nägin, võitsin. Geopeiturite keeles siis: tulin, otsisin, leidsin. Peale logimist sõitsime edasi. Sven tahtis küll korra ka tagasi sõita aga sai õigel ajal jaole. Mina tänan peitjat ja kõiki kes mind tunnevad.
Piinlik küll aga vähemalt mina seal suurt midagi ringi ei vaadanud. Ummisjalu autost aardeni ja pärast logimist tagasi. Vabandan.
Kuidas meil peitjad küll teavad, et just seal keset tihedat padrikut või täielikku olematust on olemas mõni huvitav ja näitamist vääriv koht… :D. Aga väga hea et teavad, muidu jääks teistel oi kui palju põnevaid asju nägemata… :). Raplamaa pärandkultuuri uurimise piduliku lõpetamispäeva kolmas tihnik, tehtud :).
Huvitav kohake järjekordses võsas. Ilma geopeituseta ei avastaks seda vist kunagi :) Lähenesime vähe suurema kaarega, et ei peaks kellegi hoovist läbi jalutama. Tagasi autoni liikusime veel suurema kaarega :) Suured tänud peitjatele, väga huvitav koht :)
Leitud. Päris huvitav koht kodumaakonnas, millest polnud seni õrna aimugi. Aitäh!
Päeva lõpetuseks sattusin üllatavalt huvitavasse paika. Surnuaia kõrval hoovis käis kõva muusika. Kanad, kuked, haned ja kalkunid tegid oma kisa kõrvale. Tegin väikese ringkäigu ja logisin aarde. Tänud siia juhatamast!
Täna seni käidud kahe aarde juures hõljus ringi sõnnikuhais ja siin jälle. Servast hakkas juba paranoia tekkima, igaks juhuks vaatasin tallaalused üle, seda vänget aroomi ma endaga kaasas õnneks ikka ei kandnud. Eks ole lihtsalt kevadise väetamise aeg käes otsapidi. Mäe kõrval aias lõugas üks koer - vist iseenda peale, teda tundus ärritavat asjaolu, et mägi justnagu vaikselt vastu haugub (niipaljukest kui seda kaja seal maja ja künka vahel tekkis). Igatahes minu lähenemine ega eemaldumine haukumisrütmi mitte mingeid muutuseid ei toonud. Muidu paistis hea vaatega koht, seekord rahulikult nautida ei saanud, lisaks lärmile hakkas ilm tiba ära keerama. Võibolla tulen kunagi tagasi Markko mainitud maa-alust käiku otsima :P Tänud peitjatele!
Selliste peidukohtadega on tihtipeale jamasid, aga seekord õnneks vaatas aare üsna kiiresti vastu. Aitäh peitjale.
Huvitav ajalooga koht. Kahju ainult, et võsa peale tungib. Tegin ka aias sees väikse jalutuskäigu. Positiivne aura :)
Tegime vahepausi NKT rajal. Olime meeldivalt üllatunud, kui nägime kalmistu värava varemeid. See meenutas rohkem kindluse väravat. Ilma selle mänguta oleks see koht vist küll avastamata jäänud. Enne kui aarde leidsin uurisin ikka kiviaeda ka. Tänud.
Kui eelmisel aastal sai 25. detsembril tehtud pärast jõulusöömaorgiat sajameetrine jalutuskäik Ingliste aarde otsimiseks, siis Jaalimäe aarde jätsin järgmisteks jõuludeks ja pikemaks koperdamiseks. Tänu sellele arvestusele lubasin omale ka 24-dal kõvema sööma :)
Vast 20 aastat tagasi oli Jaalimägi veel koht, kus külalapsed käisid tihtilugu kelgutamas. Kui paar järsku kruusaauku kõrvale jätta, siis on tegemist kõrgeima kohaga lähiümbruses. Mu esimene vastlapäeva mälestuski on seotud selle kohaga. Vanaisa pakkis mind soome kelgu peale ja viis mind Jaalimäele. Lasime vastlaliugu mitu head tundi kuniks juba pimedaks läks. Lumise ja märjana kalmistuväravani tagasi jõudes oli vanaisal ammu lõke üles tehtud ja tuhakartulid ka juba küpsed. Pärast oli koju tagasiminek, kus vanaemal oli hernesupp ja vastlakuklid valmis, aga just see lõke, soome kelgul istuv vanaisa ja leekide ning varjude mäng kalmistumüüril on siiamaani eredalt meeles. Aardepeitjat tänan selle kõige meenutamise eest.
Ahjaa, kui järgmistel otsijatel on igav, siis legendi kohaselt toob Ingliste mõisast maa alt käik surnuaiani. Kõikvõimsate geopeiturite oskuste ja nuuskivate ninade juures peaks selle käigu ülesleidmine olema köki-möki.
Oli juba väga hämar, kui auto parkisin, otsustasin, et jätan teise käima, siis näen vähemalt tagasiteed, minu geovarustus peab ju käekotti ära mahtuma ja taskulamp on vaid huulepulga pikkune! Mida kaugemale läksin, seda kõhedam hakkas, autot ei näinud enam üldse ja kui 12 m näitas, pidin juba hirmu pärast loobuma, koerad ka jubedalt haukusid ja valgust väike viirg vaid aga kui nägin ühte kõhutunde järgi peidukat, sukeldusin ja voilaa! Tagasi jooksin ringiga põllult ja megakiiresti ja oh õnne, audi oli ka alles, tänud kõige eest!
Kuna päev oli veedetud NKT sarja skoorides,siis oli oli üllatav leida ka vahel veidi teistmoodi konteiner.Mitte ei jäänud kohe silma.Tänud!
Mina oleksin tahtnud aardeni kõndida mööda päris teed, õnneks kuulasin Taavit ja kõndisime siiski mööda põlluäärt nulli. Nullis jäi aare kiirelt silma, kallasin topsikust välja väikese koguse vett. Logisin jopehõlmas.
Mina läksin seest-, Aigar väljastpoolt. Aigar jõudis kiiremini kohale. Tänud aarde eest.
Natuke uurisin algul kõrval olevat objekti ja kui end ringi keerasin paljastus ka aare.
Alguses ei tahtnud kohe üldse leida, kuid siis jäi hästi maskeeritud aare pihku.
Jalad olid jõudnud just lirtsumise lõpetada, kui tuli see aare ka leida. Mis siis ikka, jälle läbi pika rohu nullipoole. Madis oli lõpus ikka korralikult geopime.
Paras geopimedus tabas mind antud aarde juures. Kristjan andis mõista, et olen kindlasti aardele otsa vaadanud, kuid ega ma seda tõesti ei näinud enne, kui päris lähedalt uurisin. Hiljem tegin mõne pildi ka väravatornist :) Aitäh ajaloolise koha eest!
Leitud. Üsna võsane lugu. Millegipärast oli jäänud mälestus selle paiga esmakordsest külastusest hoopis imepärasemana. Tänud!
Mida kinkida ühele meesterahvale, kes parimas eas? Loomulikult vedada ta kodust välja, võssi. Nii mõeldud, tehtud ja päälinlaste poolt sünnipäevalaps välja meelitatud saigi. Minu osaks jäi "üllatuskülalisena" tordist, st. tegelikult küll bussist õiges kohas välja astuda ja seltskonna segastega ühineda.
Jaalimägi oli minu jaoks esimene punkt, kus midagi teha oli, peale pildistamise ja targutamise muidugi. ;)
Kuna olin seda väravat ühe vana pildi järgi pikalt kunagi taga ajanud, siis oli reaalsuses avanev väga põnev. Ja võrreldes pildiga on ikka palju kaduma läinud. Kahju...
Korras aarde leidsime üpris kähku, kuid mõnda hauatähist otsisime tulutult. Teel auto juurde avastasime aga "kuuseussidega" kaetud maa. Äge vaatepilt, pehme...
Igastahes aitäh, kõige eest!
Hmmm.. Seda ümbrust peab suisa teist korda veel väisama- omanimelise talugi leidsin säält ;) Aga aare asus oma õigel kohal ja oli täiesti korras...
Oi kui palju linde põllu peal üsna tee lähedal paiknes. Ei kartnud nad seda, et auto peatasime ja tükk aega neid vaatasime.
Aare oli meie jaoks enne avastamata paigas. Aitäh!
Ingliste aarde loogiline jätk. Mart sai hulga toredaid pilte lagledest, keda ilmselt kohalik põllumees püssipaukudega oma valdustest minema peletas.
Leitud, logitud, tore koht. Mõned aastad veel ning sellest paigast jääb vaid lugu järgi. Tänud peitjale!
Mõnus rahulik jalutuskäik vanal kalmistul, tänud peitjale sinna juhatamise eest.
Sel päeval puhus väga kõva tuul. Hea ja halb korraga. Leidmine võttis natuke aega, aga leitud ta sai. Tänud kalmistut tutvustamast! EVEJ
See aare end kaua otsida ei lasknud. Tänud sellise koha tutvustamise eest!
Aarde asukohast saime aru pea kohe, ülesleidmine võttis aga aega. Minul oleks vist veelgi kauem läinud. Et asi täielik oleks siis suutsin logiraamatusse alguses isegi vale kuu kirja panna. Palun siis kergemat karistust selle eest.
Parkisime end tee kõrvale ja hakkas väike võitlus endaga, et kas panna jope ning kummikud või mitte. Raskusastmed tundusid inimlikud ja kõik muud lisandid koos naviga jäid autosse ning fliisi väel nulli poole jugama. Tükk aega kobistasin peale aarde leidmist, kuniks Merike logis, mööda piiratud territooriumi ringi ja otsisin põhjust, et miks nii korralik müür on ümber ehitatud? Kas selleks, et sisse ei saaks või selleks, et keegi plehku ei pistaks? Ja miks peaks olema väraval torn? Küsimus jäigi õhku rippuma ja ripub edasi. Tänud aarde eest!
Silm oli sellel nädalavahetusel harjunud juba nägema metsloomade jälgi. Oli neid siingi, mis sest, et majapidamine samas kõrval. Päris huvitav koht oli peitjatel meile vaatamiseks välja vaadatud. Kivimüüre õnneks ümber lappama ei pidanud ja ka aare end kaua otsida ei lasknud. Tänud !
Aardekirjeldus oleks pidanud ju aarde leidmise väga kiireks tegema, aga ikka läks mitu minutit enne kui näpud konteinerit puudutasid. Timm koht, tänud!
Tänase geopäeva 2/6 aare. Uhke koht. Otsisime silmadega ja väheke hiljem oligi tuttav konteiner näha. Aitäh peitjatele!
Koolivaheaja lõpetamise retke esimene peatus oli siin. Põllu peal sõideti traktoritega, meie käisime ja logisime rahulikult ära. Aitäh!
Koolivaheaja lõppu tähistasime väikse geotuuriga. See aare avaldati just siis, kui eelmine päev sai just sellest kohast mööda sõidetud. Aga kuna Ingliste ka veel ilmus, siis oli juba põhjust tagasi minna. Leid tuli kiiresti :) Logiraamatust selgus, et me polnudki täna esimesed. Aitäh!
Mulle meeldis see koht kohe väga ja veel eriti meeldis see, et me siia päevavalges sattusime. Juba see lehiseallee, mille mõisnik ilmselt omal ajal istutada lasi ja mis saanid-tõllad kenasti ära rahuldas, aga autodele kitsaks on jäänud, oli vaatamisväärsus. Ja uus tee selle kõrval. Ja lagunud väravatorn ja võsastunud kalmistu, kuid samas selle kõrval täiselujõus talu, kus lapsed kilkasid võidu kalkuniga. Ning miks peab kolhoosilaut alailma mingi mõisavärgi kõrval olema - kas nii saab tõepoolest varasemast võimust osa? Natuke ikka otsisime ka ja Mamm pani asja omakäeliselt tagasi. Tänastest kõige ägedam koht, aitüma!
Taaskord seiklemistest tuttav koht, siit taheti meilt torni põhja pindala ruutsüldades või midagi umbes taolist. Õnneks oli eelmine aare hommikuse äratuse meie silmades-kõhtudes juba läbi viinud ja nii tuli see leid suht hetkega. Sel ajal, kui suuremad logimisprotseduuridega tegelesid, arvas Karolin heaks joosta jõe äärde. Ei tea, mis magnet see on, aga vesi lihtsalt tõmbab teda...
Väga elujaaliv aare (-: Päev oli selleks samuti ideaalne, selline kergelt hämarduv, vaikne ja omaette. Jalutasime kalmistule, aga ega seal peale lubatud kaarvärava muud uudistada olnudki. Aarde leidsime mõne minutiga sealt, kus seismise jälgi kõige enam. Kivimüüri ei üritanud seibideks lasta.
Aitäh käimata kohta kutsumast! Ei ole ilmselt isegi seigeldes siia sattunud. Aare ka igati pinks-ponks jonksus. Tuttav topsik, neid sai KoleBallil mitmuses tarbitud ;-)
Sattusin siia esmakordselt. Koht on põnev. Huvitav, kuidas kõrval elav pererahvas nii tihedasse külastamisse suhtub? Aarde objekti tuvastasin kohe. Otsimisega läks ikka aega. Tänud peitjatele siia juhatamast!
Kui siit kandist läbi sõita, otsustasin kan nende kahe aarde juurest läbi põigata. Kogu aeg oli tunne, et siia kivide vahele on raudselt midagi peidetud. Aga õnneks tuli soovunelmale vastupidisest kohast ka konteiner välja. Aitäh peitjale.
Pimedas oli kuidagi okkaline tunne seal ringi liikudes. Vaevaliselt küll, aga leitud ta sai. Aitäh!
Järjekordne tutvus Staalide kadunud hiilgusega tänu geopeitusele tehtud. Kena koht, tänud!
CDLXXV. No üldse ei vea! Nüüd seda logi kirjutama hakates avastasin, et siia lähedale just uus aare tekkinud - nii läheb see geopeiturite ökoloogiline jalajälg ju suureks. Aga aardest: Jõudsin juba pimedas ja võibolla seetõttu läks ikka aega enne kui õige asi silma jäi. Väravatorni kaesin ka aga rohkem vaadet polnudki, kuskil all kujutasin vaid jõge voolamas.
Ei saa öelda, et tegemist oleks just drive-in aardega, kuna sisse sõita just ei saa, aga mõte jääb samaks. Kiire leid ja päevavalges ei olnud mingit liigset otsimist.
Tänud aarde eest.
Ilus vaade! Keegi oli metsa all ka hanesid rappinud. Täname!
See aare jäi peaaegu tee peale. Otsimisega läks ikka ligi 20 minutit. Ja kelleski me seal huvi ei äratanud. Aitäh.
Koduteel sai väike kõrvalpõige tehtud ja siia kah sisse keeratud. Nullis sai mõnda aega keerutatud enne kui tops silma jäi aga õnneks mitte nii kaua nagu Viljandis. Raamatut avades oli isegi esileht veel tühi. Sodisme nimed sisse ja siis avastasime, et esmaleidjad olid ennast hoopis raamatu keskele kirjutanud.
Ei jäänud kaks ilma kolmandata. Ühesõnaga - kolmas kord üritasime kiirreageerida. Ohhoo, seiklemisest tuttav koht ju. Oli meeles, et elumaja on lähedal ja koer haukus, kui tookord kesest päeva käisime, seega üritasime seekord tasa vaikselt toimetada, et mitte kedagi segada. See ka õnnestus, sest koer ei haukunudki või polnudki teda enam... Kalmistul kolamise jätsime seekord vahele ja läksime otsisime aarde üles. See ka peale mõningast sahistamist õnnestus kell 01.07, mil logiraamatusse läks kirja esimene logi. Aitäh aarde eest ja tore, et sellised kohad ikka üles leitakse.