Ingliste

Autoga sõitsime korra mööda ja siis tagasi. Panime ta raamatukogu juurde ja jalutasime. Põris hulk aega turnisime ja piilusime seal. Üsna tulutult. Eelnevad logiteated ka just midagi lihtsat ei lubanud. Ei viitsinud seal miski hetk enam turnida. Jääb kaardile piinama.

Otsisime, mis me otsimine, aga aaret leida ei õnnestunud.

Kahjuks ei leidnud. Vb on keegi ära võtnud. Herilasi palju.

Selle aarde otsimisele kulus aega, kuid aare jäi lõpuks siiski peitu. Aarde otsimisele ei aidanud kaasa ka kaks vesirattal mugut, kes tiirutasid pikalt ühel ja teiselpool silda. Sild ise päris kena ja kindlasti jääb ootama järgmist korda.

Uuurisime objekti, aga aare jäi seekord leidmata.

Päeva esimene aare ja tuleb sinine nägu kirja panna. :) Pole hullu, järgmine kord uuesti. :P

Hommikul läksin unise peaga koeraga jalutama ja aheldasin koera silla külge. Otsisin silmadega, leidsin umbes 5 peidetud tühja suitsupakki. Kuna koer tahtis rohkem aktiivselt ringi nuuskida kui ühe kohapeal olla, siis otsustasin edasi liikuda ja hiljem uuesti proovida.

 8 

Armas kant, minu jaoks uus jällegi. Jalutasin mõnuga niikaua kui ilma anti, vahetult enne sadu tahtis tuul lausa sillalt maha pühkida. Tänu käsipuudele õnnestus siiski püsti jääda. Aare korras, aitäh.

Edit: sain teada, et tegemist oli mitteleiuga. Ehk logisin liba-aardesse nagu mõned teisedki. Aga absoluutselt pole kahju nii kenasse paika teinekord veel minna, nii et päris hea meelega teen praegu näo siniseks ja jätan punkti kollaseks.

Auto sai jäetud renoveeritava Ingliste mõisahoone juurde. Ei olnud varem sellesse parki sattunudki. Nüüd väike jalutuskäik. Ilus vabaõhuürituste lava ja romantiline jaanipäeva pidamise koht. Lõpuks jõudsin jõe äärde ja siin oli jama käes. Kolm mugu olid ennast sättinud praktiliselt aarde peale. Kõigil neil rõõmsad näod ees, õngeridvad käes ja kolm kala juba ämbriski. Seega ei õnnestunud mul aarde otsinguks end mitte kuidagi nähtamatuks muuta ja jalutasin veidi kurvameelselt tagasi auto juurde. Tegelikult pole ju häda midagi. Sinna tasub ka ilusamal aastaajal jalutama minna, koht on nüüd ju teada. Tänud kutsumast.

 1 

Jäi leidmata, tegelikult ei saanud ka suurt otsida. Üks mugust kalamees, istus maha ja sättis oma pilgu meie poole, ei teinud ta välja enam isegi oma õngest. No ei saanud ju! Aarde turvalisuse huvides jätsime järgmiseks korraks.

Rapanuuja juures meid tabanud ebaõnn jätkus siingi. No ei leidnud me midagi peale igasugustes õõnsustes oleva prügi, mille kenasti prügikasti toimetasime.

Koht oli superluks ilus. Sillad, saared laululava, mis sa hing veel ihkad. Aga nullis leidsime kõike muud kui aarde. Seal, kus GPS nullile osutas oli üks juppideks laiali lammutatud parki kuuluv element. Aaret selle küljes ega ka mõistlikus kauguses nullist leida ei õnnestunud. Loodetavasti ma ise pime ja aardega kõik korras, aga kui keegi enneleidnu sealt kandist mööda liigub, siis igaks juhuks tasuks kontrollida küll.

 1 

No mina seda igatahes ei leidnud. Koht on tore, tulen rõõmuga tagasi.