Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nelijärve on piirkond Aegviidu alevis. Nelijärve mägedena tuntakse Aegviidu-Neitla oosistu kaht rööbitist oosiahelikku ning nendega liituvaid kühmusid ja künniseid. Ooside jalamil ja seljakutevahelistes sulglohkudes asuvad Nelijärve järved. Koht sai tuntuks 1930ndate lõpus, kui sinna hakati ehitama Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi annetusega turistide kodu. 1938. aastal valminud maja sai Eesti eliidi seas kohe populaarseks suvituskohaks. Aastast 1948 tegutses see Aegviidu-Nelijärve turismibaasi nime all. 2003. aastal renoveeriti täielikult ja praegu tegutseb külalistemaja Pääsu villa nime all Nelijärve Puhkekeskuse koosseisus.
Nullist leiad järgmise punkti koordinaadi kahes erinevas osas.
Ilusat otsimist!
Esimeses punktis võib olla lumega raskusi. Teised punktid on lumega leitavad.
Aare on peidetud 2013. aasta advendiseeria neljanda aardena.
Vihje: 1. punkt: üksteisest 4m
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Raja algus | 59° 16.2300' 25° 39.1450' |
Aarde sildid:
lumega_raske (1), advendiseeria_2013 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4V4XM
Logiteadete statistika:
33 (50,0%)
33
10
4
4
0
0
Kokku: 84
Vahepunktid olid igati peitjale kohased ja kõigiga läks tublisti aega, samuti ka lõpus.
Nelijärve alguses olen varem tuuseldanud ja püherdanud, kummardanud ja roninud, aga siis suutsin ainult osa vajalikust leida. Sel korral oli vedamist rohkem ja sai edasi rajale minna. Vahepeal tegime kohalikus pubis söögipausi ja jalutuskäik võis jätkuda. Tanel irvitas veel teepeal, et tahab näha kuidas ma lõpu ära võtan või äkki jätan üldse logimata. Pärast sellist jalutust otse Aegviidust olin ma kõigeks valmis ja seda kõike pidin ma tegema ka. Vähemalt oli tal lõbus ja ega ma isegi ei kurtnud.
Aitäh :)
Ma jällegist imestan miks ei ole geopeituse sõnastikus või siis isegi rahvusvaheliselt mõistet "Õel nagu Timix". See aare on ehtne eskemplar algusest lõpuni. Esimeses punktis sain pärast ühe koha katsumist koheselt aru kuhu on koordinaadid peidetud. Lootsin, et no äkki ei ole ja kontrollisin kõik ülejäänud kohad ennem siiski üle. Oleks ju tobe olnud esimese asjana sinna vaadata ja jääda pika ninaga kui seal polnuks. Mind motiveeris seda aaret jätkama ainult see, et hetkel oli selja taga juba 4 järjestikust mitteleidu.
Teises punktis tegin väikse rollimängu ja kehastasin ennast peitja nahka. Kummardasin, kükitasin, roomasin, peegeldasin, poleerisin aga ei midagi. Vandusin, kirusin aga ikka ei midagi. Loobuda ka ei tahtnud. Hakkasin siis sõna otseses mõttes sentimeetri haaval silmadega kõike üle käima silmi punnitades. Kui olin juba üle poole tunni seal viibinud, siis näkkas. No pagan, peaaegu esimene koht kuhu ma olin alguses vaadanud aga liiga kehvasti oli näha. Panin numbrid kirja, kontrollisin üle. Vaatasin kus null asub, vaatasin veel ka kolmandat korda üle ja suundusin lõppu.
Nulli nähes sain aru, et see aare ikka täie raha eest. Jällegist õrn lootus püsis, et äkki saab kergemini aga tutkitki. Tagasi autosse abivahendi järgi ja ega ka siis polnud enesetunne kõige kindlam. Mõtlesin juba kurjasid plaane mida peitjaga teen kui juhtub see või teine. Läks siiski kõik õnneks. Oskasin vaid ohata pärast seda kõike tehtut. Aga aitäh siiski!
Lastete kanseldamise pausi ajal tormasin nulli ja haarasin järgmised koordinaadid. Vahepeal kiiremad suusaringid ja peale lõunat jälle uude punkti. See oli natuke keerulisem juba, aga õnneks naratas mulle õnn. Omaniku lahkel oal remontisin natuke punkti. Lõpp oli praegusel aastajal karm. Sai ikka korralikult extreemi, aga kätte ma ta sain ja jäin isegi kuivaks. Tänud peremehele mõnusa aarde eest.
Lõpp-punktis sai näha looduses äärmiselt haruldast olendit. Õnneks polnud keegi peale sääskede nägemas kuidas ma palja peffiga solberdamas käisin, kuna trussarid olid ununenud sauna nagi külge kuivama.
Aarde nimel sai stripatud. Kes leidnud, see mõistab.
Esimesest viimaseni kulus napilt alla aasta. Aga ära tõime! Lõpus sai natuke nalja ja Mikk demonstreeris kiireid jalgu, aga aarde jaoks lõppes kõik siiski õnnelikult. Aitäh!
Kuna logidest lugedes jõudsin arusaamisele, et vahepunktis koordinaadid hetkel väga raskesti tuvastatavad, nuiiasin healt geokolleegilt abi. See viis sihile ja peale lõpus toimunud mõningast võimlemist sain logi kirja. Tänud!
1-ses punktis saime vajalikud numbrid, 2-ses niihästi ei läinud, pusserdasime ikka tükk aega nende numbritega. Läksime ühte lõppu kontrollima ja see oli paljulubav. Siin aitas vaid meeskonnatöö. Pakkisin end Kriipsu-Timixi moodi tollipulgaks ja tõin aarde välja. Logimise usaldasin endast tiba pikemale. Tänud aarde eest ja Aegviidu vahel sõitmise eest, sai teine päris tuttavaks.
Alguses läks kiiresti, vahepunktis aga oli tükk mässamist. Numbrid on praktiliselt loetamatud, kaks varianti saime desifreeritud, üks neist osutus õnneks õigeks. Kättesaamine oli ka omaette tegemine, tiimitööna siiski õnnestus. Aitäh peitjale.
Algpunkti sai täna lausa kolmel korral külastatud. Eelmiste leidjatega konsulteerides tulime järeldusele, et pool koordinaati on ära lahkunud või kättesaamatusse kaugusesse liikunud. Lõpuks jõudsime siiski teise punkti. Seal läks ka päris kaua. Järgmise punkti koordinaadid viisid kusagile talumehe puukuuri. Igaks juhuks ei läinud näppima, vaid tegime koordinaatides paranduse. See viis juba peitja stiili arvestades loogilisse kohta. Aitäh!
Teatame siinkohal rõõmuga, et see aare on lõpuks leitud! Siin saab juba paralleele tõmmata Dvořáki või Orienteeruja aardega. Kordi, mil me selle aarde erinevaid osi oleme otsimas käinud, võib kokku lugeda kahe käe sõrmedel. Õnneks kolmandat kätt vaja ei läinud, aga ega palju puudu ka ei jäänud. Näiteks esimeses punktis käisime neli korda. Lõpus läks siiski kiiresti, väheke turnimist ja karp oli näha. Karbi kätte saamine oli küll natuke trikikas, aga ei midagi rasket. Suvi on muidugi hea aastaaeg selle aarde jaoks.
Me täname peitjat selle päris põhjaliku Nelijärve tutvustamise eest!
Nii, sellega ühel pool. Aasta ja viis kuud esimesest otsimisest. Ilmad on selle karbi leidmise juba mõnusaks teinud ja niikuinii oli õhtul Tapale asja, sealt pole enam kaugel. Aare korras. Aitäh!
Alguses tuli üks pool kiirelt, kuid teise leidmiseks vajasime abi. Teine punkt oli võrreldes esimesega väga kerge. Lõpus külmetasid jalad :-D. Tänud!
Oli see vast põnev kulgemine, on mida hiljem meenutada. Toetajaid ja kaasa elajaid küll kaugelt Nikerjärvelt, Urbukselt ja Purgatsilt. Meitelt tänud takka utsitajatele. Sisalik see jälgis kassi kulli mängu, kes jääb jänni ja ahven see lajatas linaga. Lammas see tammus vasakul nurgas. EVEJ. Tänud peitjale.
Uus katse ja seekord edukas, kuigi meie jaoks muutus see multiaare mõistatuseks - teises punktis ei suutnud me kahte numbrit üldse leida ja veel kahega oli ikka oletamise ruum vägagi avar. Jäi arusaamatuks, kas see ongi aarde kontseptsioon või on aeg teise punkti infot mõjutanud. Me panime pead kokku, otsisime autost geokirve, panime metsast leitud puudest kokku pikema varre ja esimene löök tabas õiget kohta - leitud! Kättesaamisega läks natuke aega, aga siis oli ka logitud. EVJ.
Kuum nädalavahetus Timixi aaretega 5/7. Kuna pühapäev oli Tallinna ehk Aegviidu rattamaratoni päev, siis loomulikult oli ilm eriti kuum - sõites püsis auto termomeeter 27C peal, väljas tundus palavamgi. Selle aarde lootsime võtta enne starti, ent aega läks kahes esimeses punktis ikka korralikult. Nii saigi haaratud telefoni järele ning raskest punktist lõpuks üle. Lõpus oli tänase ilmaga täitsa mõnus. Aitäh paraja pähkli eest!
Raske, kohati tunnistasime end pimedaks ja kohati lihtsalt kobaks, krdi palav oli ka veel, aga kätte saime ja lõpus oli juba täitsa tore. Tänud!
Viimane kord seda värki otsida, ausõna. Kui nullist oli mugumobiil lahkunud, saime otsima hakata. Õigemini Marje sai, mina piilusin abivahendiga samu kohti, mida siianigi. Ja nagu ikka - tehes samu asju, mida seni, ei saa oodata erinevaid tulemusi. Marje oli uuendusmeelsem ja edukam. Ja nii me saimegi siit minema, hurraaaa! Järgmine punkt oli juba toredam, nii asukoht kui peitmisviis. Ilmselt sellepärast, et ma kohe esimesest kohast vajaliku leidsin. Aarde enda juures läks meil ka sujuvalt, saime kenasti kätte. Lausa meeldivalt, võiks öelda. Ainult pliiats pani ootamatult plehku. Asendasime selle pastakaga. Aus kaup vast.
Aare igati korras, EVEJ. Aitäh Tanelile paraja pähkli eest! Sellise, millega just sõpru ei võideta, nagu üks kogenud geopeitur tõdes ;-) Õnneks ei pea me siia enam pahurana naasma hurraa.
Neli silmapaari tegid tõhusat tööd ja meie eest ei jäänud midagi peitu. Tänan.
Sai natuke ronitud, pole see midagi nii hull. Aare esimeses kontrollitud kohas, EVEJ.
Päris lõbus aare oli. Ja tuleb tunnistada, et paras pähkel ka. Täname! Mulle lõpp meeldis :)
Nullis oli ikka päris jäle, kui jäin peroonile mööduva kütuserongi tuulde tilpnema nagu pioneeri kaelal kaelarätt enne koondust. Numbrite otsimisel oli minust samapalju abi, kui nudistil naaritsa kasukast aga järgmises punktis olin juba nö. mehe eest väljas...hmmm...ega enesekiitus ju ei haise ometi? Lõpus sättisin end küll targutamise poosi peaaegu aga teised jõudsid enne logi kirja panna kui mina kopraauke leida...jehhuu...tehtud päise päeva aeg, riided jäid ka ju puhtaks ja täna oli ka ümbruskonnas Presidendi rajal matk...seega...mugud seal ei sega. Tänud peitjale! Telefon on kella vaatamiseks, valige endile head kaaslased, aitäh Teile ning peitjale aarde eest kah!
Kuna Aegviiduga olime üle ootuste kiiresti hakkama saanud, siis sai ka see aare täna ette võetud. No ei ole vist kohta , kuhu me poleks vaadanud kui nullist edasisi juhiseid otsisime. Nüüd nägid ka teised kui põhjalikult dr. Alex otsida osakab ;). Suure mürinaga lähenes ka kütuserong, hea et nemad veel hiilida es oska. Enne järgmise kaubarongi( ei tea kas hiilis eelmine tagasi või oli see juba uus) lähenemist olid meil õnneks vajalikud juhised leitud ja lidusime kiirelt autosse. Järgmises punktis saime talvemõnusid nautida ikka täie raha eest, kahju, et kelku ei taibanud kaasa võtta, oleks täna ikka megapika liu saanud (oma kaasasolnud geokotti ei olnud Miki ka nõus loovutama, omal ajal sai kooliranitsaga küll mööda mäenõlvu alla lastud :P ). Aga koostöös saime siingi vajaliku kiirelt leitud ja nii edasi samm-samm haaval võiduka lõpuni. Tänud kaaslastele vahva aardeotsingu eest ja peitjale põhjust andmast siiakanti kolama tulemiseks, kohad olid ju väga vahvad! Pilte kahjuks siia lisada ei saa :P
Selle aarde leidmisel saime rakendada kõikvõimsa kuuiku kõiki liikmeid. Kuidas, selle peate ise välja uurima, sest ma ei tohi siin vihjeid anda. Aga tegelikult oleks kergemini ka saanud. Me lihtsalt leidsime selle aarde stiilselt :)
Mulle hakkab Kolme posti, Aegviidu ja selle põhjal tunduma, et maailmarahu tagamiseks kuluks kuhugi ära üks töötav timixi mudel. Sihukene, mis näitaks peitja strateegilisi mõõtmeid (a la kuhu ta sel päeval parasjagu mahub või ulatab) iga konkreetse peitmispäeva kohta. Siis enne otsimaminekut küsid mudelilt neid mõõtmeid ja pärast leidmist lähed mudelit klobima, mitte peitjat ;). Siin umbes samad sõnad mis Aegviidus - jälle lahedad kohad ja lahedalt peidetud asi, aga ... Esimeses punktis nägin eile kurja vaeva, aga lõpuks sain numbrid kätte. Järgmine punkt tuli valutult, aga enne lõppu jäi ette seminari saun koos korraliku leili, jääaugu ja muu atribuutikaga. Täna siis pausi ajal käisin panin nime kirja. Lumi ja külm segavad selle aarde nautimist ikka kõvasti - suvel jätaks ehk isegi klobimise tegemata. Ikkagi peitjale tänud!
Täna oli logimiseks vajalik erivarustus olemas. Käisime siis "preemiaks" ka aarde nime kandva puhkekeskuse kohvikus keha kinnitamas. Ei tekitanud vaimustust ka seal pakutu.
Tulime Viimsist aaretejahilt, kus põhilise aja sai lihtsalt lumistes metsades jalutatud. Koduteel tekkis kange tahtmine ikkagi Nelijärve aare üle vaadata, et mida me siis eelmine kord ei näinud. Oli pime ja sadas lund. Ega algul ei näinud ka seekord midagi. Siis aga ilmus kusagilt välja see, mida otsisime. Nagu silmamoonutus. Peaks ütlema, et meie geoabivahendite komplekti peab täiendama hakkama. Eriti selle aardepeitja aarete puhul. Kõik see, mis puudutab logi kirja saamist, oli üpris lahe. See meeldis! :) Meie geovarustuses oli logimiseks vajalik asjandus olemas. Tänud! EVEJ
Nelijärve alguspunkti parklasse keerates ütlesin Karuonule, et me oleme siin juba olnud. Samasugune jaam, samasugune parkla, noh, mäletad seal, kus me Jussikestele vahele jäime. :) Vaevalt saime otsinguid alustada, kui parklasse keeras üks teine auto ning jäime jälle Jussikestele vahele. Vahva kohtumine. :D
Tiimitööna leidsime mõlemad pooled koordinaadist üles ning läksime lahku, et ikka kõik omaette otsida saaksid. Läbi raskuste ja vaeva me siiski viimaks aardeleiuni ka jõudsime, kogu aeg vaatasime üle õla, et Jussikesed meile jälle järele ei jõuaks. "Meie" on muidugi liig öelda, mina olin sellel aardetuuril lihtsalt ilu pärast kaasas, kõik, mis mina leidsin, oli panditaara. Karuonu oli piisavalt visa ja nutikas, et Timixi aardeid leida. Aegviidu kandi geopeitus pole nõrkadele ja väetitele. :)
Spetsiaalselt valisin õhtuks "kerge" aarde peale õhtusööki aga läks nagu ikka, külmetasin seal oma 2h ja oma mõistusega oleks jäänud tulemuseta. Nii ma siis uurisin aarde omanikult nati üht ja teist... Kuigi jah ka see mind väga ei aidanud, päris lootusetu juhtum tundus. Lõpuks sain näpud vähem infot andvale topsile näpud taha ja proovisin leida teist. Teist oli peaaegu võimatu leida kuna see väike lumekirme oli oma töö teinud ja lisaks kui ma ei oleks teadnud, et mida otsida siis ma ei oleks seda ka pekstes leidnud, lihtsalt nii väike asi sellises kohas... Sealt edasi läks lihtsalt kuni lõpppunktini välja kus oli vaja nati aeroobikat teha ja nii see nimi logiraamatusse sai. Ausalt öeldes olid peidukad head kuid mitte ei kujuta end seal päevavalguses ja puhaste riietega roomamas, teiseks lumega leidmise silt on tinglik, nati lund ja külma ja leidmisega on puuks. Kolmandaks jäi mulle mulje, et aare on peidetud pigem selleks, et teda ei leitaks kui vastupidi aga see on minu arvamus... Ühesõnaga suured tänud aarde eest ja hea töö kuid jah, kuidagi kripeldama jäi see kõik seal, nii oma lollus kui kõik muu, ühesõnaga ei olnud vist minu maitsele see esimene punkt.
FTF kell 10:00. Juba teine FTF advendiseeriast! Ega ikka ei lootnud küll! Tuli välja, et autoga oldigi juba öösel käidud, aga siiski leiuta jäädud. Mina siis hommikul vara rongiga platsi. Nelijärve peatus oli inimtühi. Mingitest kaameratest polnud mul aimu. Tegin siis mõningad võimlemisliigutused ja esimene osa koordinaadist käes nagu nalja. Teise osaga läks juba palju kauem aega. Õnneks hakkas midagi silma ning osavus päästis mind taas. Edasi läks juba ladusalt. Lõpus sai osavus taas maksma pandud. Kui karp käes, oligi erutus taas laes. Kas keegi on juba enne mind aarde leidnud või mitte? Logiraamatus FTF taga aga haigutas tühjus! 32. esmaleid nüüd siis mul kirjas! Tänud peitjale laheda loodusretke eest!