Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Selle aarde lugu algab minu jaoks juba lapsepõlvest: nimelt eksisteeris minu jaoks "Elva taevaskoda" ja siis kusagil kaugemal "see teine" Taevaskoda. Kuna aga ilmselt paljud ei teagi sellisest kohast, väärib see kindlasti aardega tähistamist.
Aare asub Elva-Vitipalu maastikukaitsealal Elva jõe ürgoru liivapaljandi vahetus läheduses. Samuti on paljandi kohal täisvarustuses lõkke- ja piknikukoht ning sellest möödub kolm matkarada. Soovi korral leiate täpsemat teavet lisatud veebilingilt.
Aare on peidetud traditsioonilisel viisil 0,45 l plastkarpi, milles leidub GP juhend, logiraamat, pliiats, teritaja ja vahetusnänn.
Maastik on järsu nõlva tõttu üsna keerukas. Eriti ettevaatlik tasub olla pimedas ja/või libedates oludes (nagu peitmise ajal :)). Koordinaadi määramisel tekkis väike (~15 m) vastuolu Google'i ja Maa-ameti kaartide vahel, nii et võtsin nende koordinaatide keskmise. Palun niisiis arvestada, et tegu pole ülitäpse näiduga.
NB! Palun vältige erosiooni tekitamist: ärge ronige paljanditel! Aare on leitav peaaegu täiesti jälgi jätmata.
Meeldivat otsimist ja leidmist! :)
Vihje: Suur mänd ja väike kuusk
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.vvvs.ee/?23
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 58° 9.7289' 26° 24.7917' |
Aarde sildid:
ilus_vaade (15), soovitan (9), piknikukoht (6), lõkkeplats (5), matkarada (2), lühem_matk (2), 2013_aasta_aarde_kandidaat (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4V2E9
Logiteadete statistika:
131 (97,0%)
4
5
2
0
0
0
Kokku: 142
Aare on ilusti oma kohal ja täiesti leitav. Ainult, et torm on puid langetanud ning mööda jõge minevat teed pidi ligi ei pääse. Peab kas turnima või siis paljandi peale minema. Soovitan oodata kuniks puu eest ära korjatakse. Või kui väga sügeleb, siis ronida. Ise ei loginud, sest teist poolt ei olnud kaasas.
Jätkasime jõulumatka Vitipalu torni juurest esmalt mööda maratoni- ja seejärel lihtsalt matkarada. Vaate avardudes väljendas vanaema üllatust uute puhkerajatiste üle ja meenutas, kuidas ta aastaid tagasi klassijuhatajana õpilasi siia ekskursioonile tõi. Ja loomulikult polnud tegu tänapäevaste pehmodega: vaatamata trepi puudumisele läks nende tee otse nõlvast alla, LÄBI jõe ja teisel kaldal paistvate majade suunas, et joogivee varusid täiendada. Et asjale veelgi vürtsi lisada, ilmusid hetk hiljem meie selja taha teised matkajad, kelles vanaema tundis ära nende majade praegused elanikud. Loomulikult suundusid ka nemad veidi kaugemal nõlvast alla...
Aare ise oli kenasti kuiv ja korras. Jätsin ta kerge südamega sinna jõevulinat kuulama ja järgmisi külastajaid ootama.
Tutvustasin väikevendadele geopeitust. Ilm oli soe, linnud laulsid ja üks hobune seisis kuristiku serval ja vaatas mõtlikult kaugusse. Poistel olid sabad rõngas ja aarde leidsid üsna ruttu. Aare korras.
Käisin nõlva seisundit hindamas. Praegu on maapind ilusti ära külmunud ja kevadeni on kindlasti muretu. Eks siis tuleb uuesti võimalusi vaagida. See palve on küll, et jõe poolt lähenedes ei tasu otse mööda lahtist liiva üles tuisata, vaid väike ring teha. Nii peaks ka praegune peidukoht edaspidigi sobima. Muidu oli aga mõnus jalutuskäik - puud olid lumega kaetud ja sattusin parasjagu päikseloojangu ajaks. Tore lugeda, et koht ka teistele meeldis. Aitäh teile kõigile! :)