Esimene eestimaine paberileht valmis väidetavalt Tartus alma materi asutamise aastal ehk 1632 ja umbes 100 aastat hiljem, 1734 rajati Eesti vanim tänini tegutsev paberitootmisettevõte Räpina Paberivabrik. Toorainena kasutati seal kaltsu, mida 19. sajandi keskel hakati segama puidumassiga ning hiljem tselluloosiga, mille tootmist alustati 19. sajandi lõpul Tallinnas (hoones, mida tänapäeval tuntakse Fahle majana. Mõned aastad hiljem alustas tegevust Venemaa suurimaks ja ühtlasi üheks maailma suuremaks tselluloosivabrikuks saanud Saksa firma Waldhofi filiaal Pärnus.

Eesti Vabariigi ajal 1920-30ndatel andsid tselluloos ja paber koos teiste metsasaadustega umbes kolmandiku riigi ekspordituludest. Näiteks tselluloos läks peamiselt Inglismaale, USA-sse ja Prantsusmaale. 1935. aastal tegutses suurtööstustena neli paberivabrikut, kahel neist olid ka tselluloosi osakonnad ja kaks puidumassivabrikut, peale selle veel kaks väiksemat puidumassitööstust. 1938. aastal valmis uus tselluloositehas Kehras, mis oli valmimise ajal üks moodsamaid Euroopas ning andis tselluloosi sulfaatmeetodil.

Tänapäeval on Eestis enam kui 60 paberi, tselluloosi või paberist toodete tootmisega tegelevat ettevõtet, neist suurima käibega on puitmassi tootja AS Estonian Cell ja paberi ja papi valmistaja "HORIZON" Tselluloosi ja Paberi Aktsiaselts. Kokku annavad nad üle poole sektori müügitulust. 2010. aasta seisuga läks Eesti paberitööstuse toodangust umbes 80% ekspordiks ja sellest mahust poole moodustas puitmassi väljavedu.

Teksti allikas: Wikipedia

Aarde asukohal on aarde nimega kaudne seos. Head otsimist ning koha peal hoiduge mugude eest!

Aare/Cache: 59° 24.5029' 24° 44.3190'

Aardes puudub kirjutusvahend!