Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Seekord tutvustab aare natuke Lõuna-Keila tööstusparki, tuntud ka kui Terko tööstuspargina. Kõige suurem hoone pargis on üks Eesti suurimaid teravilja hoidlaid, endine Keila TERKO. Hiljuti taastati seal enamus teid ja veesüsteem. Peagi peaks üks suurtest hoonetest minema remonti ja sinna tuleb kakaotehas. Nälja korral saab läbi hüpata ka Usin-TR kohvikust.
Aare ise on lihtne multi-mõistatus. Esimesest punktist leiate karbi kahe abivahendiga. Sealt saate kätte puuduolevad numbrid:
59° 18.xxx
24° 24.xxx
Edasi läheb nagu ikka.
Lõpus olge ettevaatlikud, okastraati vedeleb seal siiani.
Vihje: suurem mänd / aia all, nürinurk
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://vana.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=2906&Itemid=296
Aarde sildid:
soovitan (17), lahe_teostus (10), 2014_aasta_aarde_kandidaat (3)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4Z00H
Logiteadete statistika:
86 (91,5%)
8
10
3
1
1
0
Kokku: 109
Ma loodan, et peremees ei pahanda, et see selline mõnus vanakoolikas. Natuke näputamist ja info tuligi välja. Teadmiseks peremehele, et abivahendil vist on energia otsas. Igatahes kontrolli enam ei andnud teha. Lõpule oli mul vaja läheneda ikka kõige kõrgemas heinas, põldmarja taimedes sumades, ning ohakates ja nõgestes rapsides. Kohale jõudes sügelesid jalad kohe hirmsasti. Õnneks oli tarkust tagasi minna paremat teed pidi. Peale logimist võtsime ette ka kohviku tuuri. Wau, selline hea koht. Tänud aarde ja sellisesse mõnusasse kohvikusse kutsumast.
Seda aaret sai ka varem otsitud. Esimene punkt avaldas end ilusasti ning sai ka kõik vajaliku kätte lõpu jaoks. Kuna oli aga suht hämar siis otsustasime teekonna pooleli jätta ja teine kord lõpu ära realiseerida. Täna siis sai lõpu kallale ka mindud. Okastraati on vähem, aga see on asendunud looduslike teravate elamustega.
Kàisime seda kunagi ammu juba nillimas, aga ei leidnud. Tàna aga kui see kuidagi vàga lihtsalt ;)
Note to myself: teinekord suumi maaameti kaart ikka kenasti sisse ja vaata mis pidi oleks kõige parem aarde lõpppunkti läheneda. Egas midagi: kui ei jaga pea, jagavad jalad - peale väikest ringkäiku leidsime õige ja läbitava suuna ning kohapeal ei kulunud vist isegi mitte minutit kui käes oli. Aitäh!
Alguses vaatasime valest kohast, kuhu geps nii täpselt, nii täpselt näitas, aga siis taipasime vihjet vaadata. Karpi avades oli elamus suur, sellised aarded meile meeldivad! Lõppu lähenesime alguses valelt poolt, pidades otseteed valeks, nii et pidime kokkuvõttes veel suurema ringi tegema. Aitäh ägeda aarde eest!
Burger kaasa ja valisin selle metsatuka tänaseks lõunatamise kohaks. Natuke tiirutamist ja esimene karp hakkas silma, väike tiir veel takkaotsa ja siis hakkas ta juba näppu. Hea et võtsin autosse karbi kaasa. Oh mis susser-vusser sealt nüüd välja hüppas. Nägu läks kohe naerule. Õnneks einsteini teadmisi vaja polnud ja asusin asja kallale. Ilusti järjest minnes jõudsin ka lahendini. Tippisin andmed telosse ja asusin teele. Ühel hetkel oli turba väli nina ees ja telliski kaitses veel seda. Kergitasin kulmu ja kahtlesin et koht õige on. Igaks juhuks käisin veendumas. Kontrollides avastasin et olin jälle kirjeldust hooletult lugenud ja tegin väikese paranduse. Nüüd tundus lõpp juba loogilisem. Sellegipoolest valisin jälle vale sissesõidu, null oli küll päris ligidal aga kätte ei saa. Nujah, vähemalt tutvun pargiga mis aarde pea-eesmärk ju oligi. Väike parandus ja juba olin palju lubavamas kohas. Paarkümmend meetrit oli veel jäänud kui sukeldusin nõgestesse. Kohati tuli käsi ülevalgi hoida ei ennast säästa. Ühel hetkel käis kärr ja õnnestus okastraadiga tunked ja jalg puruks tõmmata, no tore küll. Hädaldamiseks polnud aega, karp oli veel leidmata. Nulli jõudes käis asi juba lihtsalt ja sain lõpuks nime kirja.
71. geopäev
Esimeses punktis läks parajalt aega, sest mäletasin nagu oleks vihje känd. Edasi läks juba edukamalt. Aitäh!
Algus läks kenasti, leidsin karbi, siis tekkis väike ahastus, aga sain suht ruttu vajalikud andmed. Lõpus enam nii hästi ei läinud. Peaaegu olin loobumas kui vaatasin vihjet ja siis leidsin ka karbi. Tänud.
Alguses läks kõik ladusalt, lõpus seevastu sai ikka mõnda aega tuhnida enne, kui otsitav lõpuks näppu jäi. Tänud peitjale!
Natuke nuputamist ja oligi teada, kuhu minna, tänud.
Peale Loomaarsti ja Keila Kultuurikeskust polnud päike ikka veel loojunud ja otsustasime, et üks veel. Loomulikult siis see aare, mis on palju "soovitan" silte saanud. Nullis avanev pilt oli nukker, keegi oli ehitussodi sinna valanud ja karp oli betoonikamaka alla jäänud. Karbis oli suur auk külje sees ja karp ise betoonitükke ja sodi täis. Ühe abivahendi töötamises kahtlesime sügavalt ja sepärast sai oma kahte abivahendit edukalt selle asemel proovitud, kuid pärast selgus, et ka see teine abivahend siiski toimis. Saime koordinaadid kätte, nüüd ei osanud kuskilt poolt läheneda, et kas autoga või jalgis ja kuhu ja kuidas. Sõitsime autoga territoorimile, sest keelumärke polnud ja väravad olid lahti. Nüüd taipasime, et see polnud päris hea mõte aga takistused on ju selleks et ületada ja õiget geopeiturit ei takista müürid ei kraav, isegi kui need on okastraati täis. Logi kirjas. Me täname. Kuid nüüd on uut karpi sinna tarvis, sest vihmavesi vist ei mõju abivahenditele hästi.
Sellega oli veidi vusserdamist ja vahepeal tekkis juba kahtlus, et kas ikka kõik on nii nagu peab, aga lõpuks saime ikkagi logi kirja. Aitäh!
Peale Rõõmu Kaubamajas poodlemist ja veel mitme geopeituriga kohtumist suundusime selle aarde nulli, kus tuli ikka üksjagu pusida. Siis, kui tulemus käes - läks äkki kiireks, kuna kohale olid jõudnud L@SSIE & Lapsuliblikas, kellega täna sai juba rongiga sõites kohatud :) Kui järgmisesse punkti jõudsime oli kõigil kohe tunne, et midagi on valesti. Oligi! Kiirustamine maksis kätte ja uue hellitusnime saanud Margu läks seda viga parandama. Kusagil keskteel saime uuesti kokku ja nüüd viis tulemus meid juba õigesse kohta. Siit edasi suundusime sündmusele. Täname!
Päris muhe aare. Ei läinudki kaua aega, kui tule põlema sain. Lõppaarde paik on ka huvitav. Kuidas inimese pingutusest hoolimata loodus ikka võitjaks jääb.
Kahju, et Siimu kaasas polnud, talle oleks see meeldinud. Mulle meeldis muidugi ka. Aitäh!
Vahelduseks on hea näha, kui aardega on vaeva nähtud. Väga äge algus :) Numbrid saime ilusti kätte.
Numbrid tulid üllatavalt ruttu. Kahtlesin algul, kas ikka teen kõik õieti. Lahe teostus.
Keila tuuri esimene aare. Valisin vist vale lähenenistee, sest viimased meetrid esimese punktini läbisin võsas. Kui karbi lahti sain, oli '' ohoo-efekt'' muidugi suur. Pusisin veidi ja sain koordinaadi kätte. Lõpus tekkis veidi kahtluseid aarde lumega leitavuse üle, aga need kadusid, kui ma aarde leidsin. Tänud peitjale!
Eelminekird ei leidnud lõppu, nüüd samatargalt otsides tuli leid hetkega. Sain oma "loogiliste" idee vist tänu sellele aardele.
See mõistatus lahenes väga sujuvalt.Siia panen ka soovitussildi külge.Aitäh!
Laheda teostusega ning kiiresti leitav aare. Aitäh!
Kunagi alguse saanud aare, sai lõpuks lõpetatud. Täname!
Abivahend kenasti töökorras. Lõpus sai natuke seigeldud enne kui õige lähenemistee leidsime.
Abivahendile olid igaks juhuks arvatavalt vajalikud varuosad kaasa võetud, aga neid ei läinud vaja. Töötas omal jõul ja rõõmustas geoinseneri väljastades oodatud tulemuse. Lõpppunkt laskis logiraamatule ka ligi. Tänud ka asjaliku vihje eest. Algpunktis oli karbis vesi, kuivatasime, aga ei uurinud selle võimalikku sisenemiskohta.
Karp käes läksime autosse klapitama, siis edasi juba lõppu. Vahva lahendus. Tänud!
Veebruaris käisime esimeses punktis ja see oli äge. Imelikul kombel on vahepeal saadud koordinaat kaduma läinud aga õnneks Inga mäletas kus lõpp asub. Võimalik, et otsisin eelmine kord veidi valest kohast ning kui Inga poleks täna kaasa tulnud siis oleksin jälle valesse kohta läinud aga seekord tehti asi minu jaoks eriti lihtsaks.
See loom kes esimeses punktis vastu vaatas oli ikka äge! Meie muidugi ühte osa abivahendist ei märganud ja püüdsime enda omaga tuld põlema saada, kuidagi ei õnnestunud, asi tundus juba nutune kui äkki Merily ütles, et kuule, siin on veel midagi. Õige asjaga oli ikka teine tera, kui tuluke põlema läks oli jube hea tunne. Lõpus läks ruttu, karbike igati korras, kuiv ja puhas, nagu oleks äsja pandud. Tehniline lahendus oli väga mõnus.Täname elamuse eest!
Väga äge sajajalgne! Aga kohale jõudsin ja leidsin aarde, tänud vaevanägijale!
See aare ei olnudki esialgu otsimisplaanis. Lihtsalt Keila lõonapoolsetes tööstuslinnaosades ekseldes jäi üks küsimärk GPS-i ekraanil järsku ette. Mis siis ikka. Proovime ära. Ühel hetkel olid koordinaadid käes ja tööstustühermaastikul oos koht. Väga jalgumurdev polnud. Tänud innovaatilise aarde eest.
Väga äge jupstükk selle aarde jaoks ehitatud peab tunnistama. Ennekõike läks siin kauem aega, kuna pärast pikka georetke oli vist aju piisavalt pehme, et ei hoomanud kõike ja korraga, vaid ikka väikeste sammude kaupa. Viimaks lõi vajalik info siiski särama ja asusime teele.
Muidugi mingi hetk taipasime, et olime suutnud midagi jälle oma unikaalsel moel valesti teha ja alustuseks valesse kohta kärutada, aga väike korrektuur viis palju loogilisema tulemuseni.
Läheduses olid küll üsna kahtlased mugud, aga mängisime natuke luurekat ja tänu vihjele leidsime üsna kiiresti õige asja üles.
Aitäh! Huvitav koht ja äge aare.
Pika geoüritusenädalavahetuse (peaaegu sama äge sõna kui "äiaõueoaaiaäär") väsimus hakkas juba üsna tunda andma, nii et otsustasime selle Keilast viimaseks aardeks jätta. Esimesse punkti murdis Rudolf otse, ma läksin kusagilt ringiga. Päris lahe vidin.
Rudolf asus koordinaate püüdma, aga pikkadele ponnitustele vaatamata jäi edu tulemata. Võtsime vidina auto juurde kaasa ja proovisime võlukarbiga, kas vidina abivahendil ikka eluvaimu on sees. Oli, seega uuele ringile. Nüüd lõi silma särama.
Numbrid sisse ja minek. Aga ei, enne vaja üks C55 AMG mööda lasta. Ja küll ta kolistas aeglaselt mööda neid kohutavaid auke. Jõudsime tõkkepuu taha - karjäär? Kahtlane. Kontroll. Pekki, teine variant on hoopis parem. Lubatud piirkiiruse juures muutus tuldud tee ka võluväel täitsa siledaks.
Mida lõpule lähemale, seda huvitavamaks asi läks. Jätsime auto kuhugi poolhüljatud kohta ja hiilisime edasi. Vaade oli uhke. Tänu vihjele leidsime kiiresti, aga siis selgus, et meile ülilähedal tegutsevad mugud. Ehk siis kahtlased tüübid, kahtlasel ajal, kahtlase kuuluvusega territooriumil midagi kahtlast tegemas. Varjusime nii kuis võimalik, logisime kiiresti ja hiilisime minema. Nii lihtne ongi ennast spiooniks mõelda :) Aitäh, meil oli lahe!
Esimese punkti abivahend on väga lahe ja juhatas ka mõne minutiga lõpp-aarde koordinaadid kätte. Suvel seda aaret otsides tuleb arvestada rinnuni umbrohu ja muude takistustega, kuid vahelduseks ongi mõnus mütata :) Tänud peitjale vaevanägemise ja laheda abivahendi meisterdamise eest! Teine aare, mille abiline Liina leidis enne mind.
Esimeses punktis ei olnud georada ees ja mõistlik oli plätud toekamate jalanõude vastu vahetada. Karbis ootas ootamatult huvitav vidin kuid esimene kiiruga tehtud katse ei viinud kahjuks tulemuseni. Sai siis korralikult sissehingatud ja juba rahulikumalt proovitud ning kontroll läkski roheliseks. Lõpus sai korralikult ringi tuhnitud siis logisid loetud ja kätte ta saimegi. Täname peitjat laheda teostuse eest!
Tegelikult plaanisin edasi õunapuu ja hobuste ja partidega uuele katsele minna, aga kui mind täpselt õige teeotsa ristis puhuma paluti ning peale seda sai sealt ära sõita ainult otse, võtsin suuna hoopis Keilale. Kunagi olin endale kirjelduse järgi hinnates välja valinud mõned siinsed aarded, mis tundusid lihtsamad (no teate küll need “aare on lihtne multi-mõistatus, esimesest punktist leiate karbi abivahendiga ja edasi läheb nagu ikka”), aga oi millist orkilendamist see lihtsuse ootamine mulle tegelikkuses tähendas…:D. Või noh, nullis karbi avamisel oleks vähemalt minust saanud kindlalt samasuguse foto teha nagu Shrekist ja eeslist, kui neid Dulocis pildistati…:D. Peale esimest jahmatust tundus asi siiski liiga põnev, et kohe ja vähemalt proovimiseta alla anda ning hellitamata samas suuremat lootust tulemini jõuda, lippasin leituga autosse. Jeerum küll… Täpsemalt karbi sisuga tutvudes mõtlesin enda meelest välja, mida edasi tegema peab ja noh, tegin ju ka, aga kui see hulkkäelist tulnukat meenutav vidin tükk aega minu ponnistustest ennast kriipsuvõrragi häirida ei lasknud, hakkasin oma mõttes lõpuks kahtlema ja uute mõtete asemel tulid pähe ainult kunagi kuuldud blondiinianekdoodid…:D. Otsustasin siiski oma mõtte kontrollimisega lõpuni minna ja minu suureks rõõmuks ühel hetkel abivahend ka elustus; edasi liikusin lõppu ja eeldasin, et nüüd tuleb see kerge osa, aga no ei...:D. Otsida sain enne kolmest valest kohast ning korra käia ka auto juures numbreid kontrollimas; logid lugesin läbi ning alles siis tekkis mõte mis leidmiseni aitas - ühest varem vaatamata neljandast kohast :D. Kokku vist oma 2 tundi tuli selle mõistatusega ära... Väga, väga lahe aare, lisan omalt poolt samuti plussid nii soovituse kui laheda teostuse siltidele ning ütlen peitjale võimaluse eest seda aaret otsida/leida suur aitäh! :).
Viisime alustatu lõpuni. Et ka Taavi näeks vinget algust, külastasime peale leidu ka esimest punkti, mis vajas kerget kuivatust. Tänan Karli, kellega vesteldes tekkis mul piisavalt enesekindlust uuele katsele minekuks. Aitäh! EVEJ
Üllatav isegi ja muidugi tore sellist aaret Eestis näha. Tänud peitjale vaeva nägemast!
Tegelikult polnud seda aaret üldse plaaniski, aga kogemata avastasime ennast selle esimese punkti kõrvalt. Kui juba nii, siis jäime seisma ja vaatasime üle, millega tegu. Selgus, et üllatavalt äge asi on nullis. Kuna vihma tibutas, siis suundusime autosse abivahenditega mängima. Varsti oli koordinaat käes ja sai lõppu suunduda. Koordinaat näitas keset lagedat, aga läheduses peidukaid leidus. Lõpuks vihjet hoolega lugedes saime ka aardele küüned taha. Aitäh peitjale.
Teisel pool teed kivitehases toimus plastmassi põletamine. Mõtlesin, et kuidas ei oleks kahtlane kui ma järsku kõrgpingeliini konstruktsiooni vahele sukeldun töömehe nähes. Sobivat varianti ei suutnud välja mõelda. Ootasin kuni tal minu tegevuse vastu huvi kaob ja siis ragistasin ennast kohale. Suure hooga hakkasin koordinaate välja raalima endale. Suures tuhinas olin aga abivahendi endale tagurpidi kätte võtnud. Seetõttu läks oodatust natukene kauem aega.
Lõpus traumeerisin tehase valvekoerasid oma nulli minemisega. Korralik seakisa läks lahti kui esimene kuivanud kõrs murdus jala all. Tänu vihjele leidsin konteineri kiiresti. Nägin, et ümbriskotil oli pael peaaegu täiesti lahti (ei tea kas minu hooletuse tõttu või oli see juba varem). Igatahes sain korralikud 5 minutit sõrmedega nokitseda. Olin rahul oma panusega parandustöödele ja lahkusin.
Tänud toreda aarde eest!
Hiljuti agiteerisin kaasmängijalt selle aarde soovituse ja nüüd sattusin Keila. Rattaga ja pimedas oli mõnus selles väikelinnas seigelda. Kohutavalt meeldis esimese punkti koht, oleks kohe tahtnud seal veel ringi mütata. Õnneks kaotasingi kuhugi kinda ja sain nii boonusaaret otsida. Maadlesin kohapeal ootava sitikaga kuni ta ellu ärkas. Muidu oli mõnus puust ja punane tegelane. Teises punktis läks väga kaua. Koht ei meeldinud, kuigi maamärgi nägi lähedalt ära. Koperdasin seal ringi ning vehkisin lambiga. Koerad haukusid ja ootasin iga hetk saabuvaid turvamehi. Telefon andis ka täpsuseks vaid 6m. Leidsin aia alt vaid ühe ilusa tühja augu ja selle kõrvalt kena maskeeringu ka. Turvamehed mind päästma ei tulnud ja pidin ise lõpuks lumega mitteleitava asja vihjele mittevastavast kohast, lume alt leidma. (Nii et minujaoks kõik ei ole veel kadunud.) Igatahes hea tunne oli sealt minema saada. Südamlikud tänud esimese punkti koha ja viguri eest.
Kui läbi rägastiku esimese punkti poole sumasin ja kasti lahti võtsin, ei hakanud ma isegi proovima seda kohapeal lahendada, vaid võtsin kogu krempli kätte ja viisin autosse. Õigesti tegin ka - läks vist oma pool tundi, mille jooksul jõudsin koguni oma isiklikke abivahendeid prooviks kasutada ning ka oma taskulampi parandada. Kui lõpuks koordinaadijupi suure ehmatusega kätte sain (ega see võib ehmatada küll, kui oled juba lootuse kaotanud, et asi töötab), kihutasin kasti tagasi viima. Selle autosoldud aja jooksul, millest võiks arvata, et veetsin seal tunde, oli ilm kohutavalt niruks läinud. Mingit läga sadas taevast ja mind ei meelitanud üldse mõte sinna tihnikusse ronida. Aga ära ma seal käisin ning hetk hiljem võtsin suuna juba järgmisse punkti. Lõpus läks ka kuidagi kaua. Päris korralikult oli maskeeritud ja pagana geps näitas õiget nulli alles siis, kui ma juba karpi välja sikutasin. Seni näitas järjepidevalt 30 m nullist. Tänud aarde eest.
Oi kui tore on pikema jalgsimatka-geopäeva lõpusirgel niisugust asja leida! Seljataga 28 km läbitud distantsi, plaani järgi 6 km veel ees, ilmataat kiusas täiega, mul polnud juba ammu enam ühtegi kuiva kohta ja tugev külm tuul tuletas seda iga lagedama koha peal meelde. Aga siis kui esimese punkti karbi avasin, ununesid kõik ebamugavused, istusin samasse kadakapõõsasse maha ja imetlesin mänguasja nagu jõulukingi saanud laps :) Metoodilise loogika abil tuvastasin lõppaarde koordinaadid viie minuti jooksul ja suundusin sinnapoole. Tuul oli õhtuks paksemad pilved laiali ajanud ja kuuvalges avanev vaatepilt avaldas muljet - polnudki varem käinud siin. Suur aitäh järjekordse põneva lahenduse eest!
Jälle üks mõnus vidin, mida näppida. Tegi kohe tuju rõõmsaks meil kõigil. Ega pikalt pusima ei pidanudki kui juba teadsime, kuhu edasi suunduda. Siin lõpus olime kavalad ja lähenesime õigelt poolt, päris muretult. Täname aarde eest!
Esimese punkti teostus - Super hea lahendus! Nädalavahetusel minna on muguoht väga minimaalne. Mõnus otsimine! Tänud peitjale! EVEJ
Tore abivahend ja toimis kenasti. Lõpus oli palju põldmarju, aga sain ka püksid okastraadi otsas puruks. EVEJ
Esimese punkti leidsime kiirelt ja abivahend töötas laitmatult. Meile väga meeldis. Teise punktini jõudmine oli aga ülikeeruline. Ja kuigi ma olin eelnevalt okastraadist teadlik, suutsin ma sinna kinni jääda ja lausa 2 korda. V: pimedas helendava ämblikuvõrgu J: kaleidoskoobi.
Esimeses punktis valisime lähenemiseks kõige raskema "raja". Õigemini ainsa koha, kus rada ei olnud. Toore jõuga õnnestus siiski läbi võssi murda ning vahva tükk peidikust välja kangutada. Teises punktis oli leidsime surnud pesumasina jäänuseid ning Sven tahtis endale koju uut telekalauda viia. Piirdusime siiski ainult logimisega ning jätsime kodutehnika järgmistele otsijatele. Suur tänu vahva asja eest. Silt külge.
Seda liiki multimõistatused on täitsa OK. Aarde koordinaatide teadasaamiseks on kasulikud (aga mitte hädavajalikud) elementaarsed algteadmised lepatriinude suguelust, muidu võib juhtuda nii, et ei jäägi soodne mulje ja lamp ei lähe põlema. Lõpus saime logida tutikasse logiraamatusse, kõrval purustatud betoonposti tükid. Tänud.
Esimese punkti abivahend ei tahtnud kuidagi töötada minu meelest.Proovisin oma 10 min kuni mingi hetk täitsa lambist näitas kordinaadid kätte.Igati lahe aare,täname peitjat!
Sellega läks kähku, isegi lõpus läks kiirelt, sest meie standardgeovarustuses on sellise peidiku jaoks abivahend olemas.
Esimene aare, kuhu läksime pärast tagasi, sest esimest korda lõppaaret üles ei leidnud. Täna oli õnne rohkem! Aare üles leituna tundub vihje ja kõik muu ka ääretult loogiline. Väga äge peidukoht! :D
Tegelikult oli plaan vaid Keilast läbi sõita. Viimasel hetkel aga menus Piiale ka see uus aare. Värske lumi oli täis värskeid jälgi (nii jalgade kui rataste omi). Ka meie olime algpunti vidina üle meeldivalt üllatunud. Lõpppunktis hakkasin mina kohe kõrgustesse pürgima, õnneks tõmmati kaaslase poolt tuhin kohe vähemaks. Selgus et saab ka lihtsamalt. Tänud
Keila geopäeva neljas aare. Pärast VJS-aardeid suundusime keha kinnitama. Täis kõhu ja kuivemate riietega alustasime päeva teist poolt. Esimeses punktis oleks peaaegu konteinerist mööda vaadanud, muidugi ei näe, kui seisad seljaga selle poole :) Lund ja lörtsi sadas pähe ning läksime autosse asja lahendama. Teises punktis vaatasid meid lähedalasuvas angaaris toimetavad mehed üksisilmi, tuli lahkuda ning mõni muu lähenemistee välja vaadata. Mikil oli geovarustusena pool Keilat kaasas ning topsi saime vaevata kätte. Vahva aare, nagu kõik tänased [laur]-i omad. Aitäh!
Esimest punkti sai esimene kord otsimas käidud päev peale aarde avaldamist, kuna nulli asukoht jäi meelde veidi valesti, siis tol korral ei leidnud.
Täna oli meeldiv lumetuisk ja igati sobiv ilm rattasõiduks (halb nali), seega sai see lähedalasuv aare ette võetud.
Nullis sai konteiner liigagi lihtsalt leitud. Tänaste eelkäijate jalajäljed lumel viisid otse selleni ning konteineril puudus ka talvemaskeering. Veidi näpuosavust ja numbrid olidki käes.
Lõpule sai esimese katsega valelt poolt lähenetud. Poleks rattaid olnud, oleks vb. alt läbi pugenud (eelnevad otsijad olid proovinud ülevalt minna). Väike ring teiselepoole ja abivahendi abil sai konteiner kätte saadud ja ka pea samalihtsalt tagasi pandud. GPS näitas muidu veidi mööda aga värsked jalajäljed lumel andsid asukoha kiirelt kätte.
Aitäh huvitava teostuse eest!
Püüdsin kontorist varem minema saada, et pimedust ennetada, aga lõpuks kihutasin ikkagi päikseloojanguga võidu Keila poole. Nähtavasti valisin lähenemiseks vale tee. Autole see küll tervislik polnud. Esimese punkti jublakas oli lahe. Võtsin ta välja, istusin maha ja hakkasin näppima. Ja saingi üllatavalt kiiresti numbrid kätte. Lõpp kujunes humoorikaks. Topsi kättesaamine polnud abivahendiga sugugi keeruline. Aga tagasipanemine... Abivahend lihtsalt polnud enam nii abivalmis. Helistasin siis kaasgeopeiturile. Aga tema ainult irvitas. Minul sihukesi elavaid abivahendeid igatahes kasutada polnud, nagu temal käepärast. Sain soovitusi, nagu "oota järgmist leidjat" või "postita gp lehele appikarje". Omaltpoolt lisasin, et kui mind homme tööl pole, siis vähemalt teab kust otsida... Nii kaugele asi siiski ei läinud ja lõpuks nihkus tops paika. Peidukas on tal muidugi ideaalne.
Pärast tunde sai siis lõpuks ka siia jõutud, ikka rongiga. Esimeses punktis läks päris kaua, kartsime juba Koodimurdja kordumist. Lõpuks saime siiski õige koordinaadi kätte. Esimese hooga oleks vist isegi valesse kohta läinud, aga lugesime ikka kirjelduse üle. Aardele lähenesime valelt poolt, aga see-eest oligi põnevam :) Aaret otsides õnnestus ka väike geovigastus saada- saamatu, nagu ma olen, koperdasin okastraadi otsa. Aarde leidmine vajas tuima nuuskimise asemel pigem aarde detailide meenutamist. Siis oli ka konteiner varsti käes. Aitäh!
Väike jalutuskäik pärast kooli. Seda kanti olen näinud ainult kaugelt, külastanud varem polnud. Esimeses punktis läks natuke aega, kuid lõpuks anti meile siiski võimalus edasi liikuda. Lõpule lähenedes nägime, et me ei ole kohe mitte seal, kus me olema peaks, kuid see viga õnnestus siiski parandada. Aaret ei leidnud ka kohe esimesel hetkel. Kõik punktid olid väga ägedad :) Lõpu juures õnnestus Liisil komistada ja käsi katki kukkuda :( Aitäh!
Kui aarde kirjeldust mitte korralikult lugeda, siis võib juhtuda, et preemiaks saad mõnusa õhtuse jalutuskäigu vabas looduses. Õnneks oli tee sillutatud ja suuremat probleemi polnud. Kui koordinaadid täpseks seadistatud sai ka logimise tööga tegelema hakata. Meil näitasid ka koordinaadid ühe teise puu juurde, kuid professori härra oma armeega oli sündmuskohale hulga jälgi maha jätnud ning peagi oligi nimi kirjas. Kui logiraamat valetpidi purki pista, siis ajab see seal oma sõrad laiali ja välja tulla sugugi ei taha. Selle välja urgitsemine ei ole just meeldivaim tegevus, sellal kui abivahend sul seljas istub. Aga muidu väärt wärk.
Aare nigu Eesti mees - tehniliselt taiplik, nutikas ja leidlik, aga õrn ja saab seetõttu enneaegselt otsa. Esimese punktis olevad vidinad tõid esmalt muige suule - mõnus laurilik poiskesetemp. Natuke aega ikka mässasin, enne kui edasiliikumiseks rohelise sain. Aga - olge palun õrnad selle vidina suhtes, näeb teine juba praegu pisut pruugitud välja. Teises võttis Mamm ette ja marssis otsustavalt lõpu suunas ja nii saanudki, et eelkooliealine laps läks toosi juurde, võttis selle pesast ja pani tagasi ka - igavesti tragi tegelane. Kuigi, iga aastaga muutuvad tal sellised harjutused aina raskemaks. Mingi kamm oli sellega, et minu pihus olev riistapuu ütles null täpselt naaberobjekti all, 8 m õigest kohast - aga selle võib ajada pilves ilma kaela. Tänud ja silt juurde!
Naasesin hommikutundidel abivahendiga lõpppunkti ja oligi aare käes. Logi kirja ja edasi. Tänud!
Esimeses punktis läks natukene rohkem aega ning läheneva auto hääli kuuldes lootsin juba abiväe saabumisele. Auto sõitis aga mööda ning tuli ise hakkama saada. Natukese aja pärast sain järgmise punkti koordinaadid teada ning jalutasin teise punkti. Seal ei olnud kahtlust kus aare on ning abivahendit kasutades ulatusin vajalikule kõrgusele :) Tänan arusaadava mõistatuse eest!
Järjekordne hitt Laurilt. Enne nulli ei osanud seda muidugi kahtlustada, kuigi nime järgi ju oleks võinud-pidanud. Alles nullis tundus, et läheb lõbusaks. Nõnda läinudki. Saime mõnda aega pusida ja putitada. Aga lõpuks suutsime ajud ära lühistada ning saime selle tulemusena ka koordinaadid. Jalutades lõpuni paistsid päris võimsad vaated kätte, maru uhked hooned ikka omal ajal, meeletud kogused betooni. Ja hiilgeajad ilmselt möödas, aga mingi eluvaim tundus hoonetes siiski sees olevat.
Aare ise oli ka kavalas kohas, kuid abivahendiga siiski tabatav. Tagasipanek oli paras tiimitöö. Aitäh Laurile vinge aarde eest! Soovitan igati. EVEJ, ainult muljeid ja uusi kogemusi. Soovitan veel kord :-)
Oi, mis tore aare! Puhas naistekas :D Koordinaatide kätte saamine läks kiirelt ja veel kiiremalt ehk kribinal-krabinal aardeni. Aitäh!
Joonterägastiku juurest tagasiteel keerasime ka sellele tööstusmaastikku iseloomustavale teele. Esimeses punktis oli meie jaoks süsteemides kallutatud jõud, mis kallutasid meid õigelt suunalt kõrvale. Kuna Priitu aga need jõud ei mõjutanud, siis peale tema sihikindlat tegutsemist said vajalikud numbrid kirja. Lõpus ei mõjunud enam mingid jõud peale maa külgetõmbe, aga sellest tuntud vastasest saime me kiiresti jagu. Täname peitjat ja muidugi ka Priitu.
Mõistatus lahendatud, koordinaadid GPS-i ja kohale. Natukese aja pärast aare ka end paljastas.
:)
õhtupimeduses väike ringkäik ja 1. leitud, väiksemal abivahendil on mõned eksitavad märgid ja esimene proovi seeria tulemust ei andnud siis lõi pirni põlema milles asioli proov2 edukas. vajalikud andmed käes ja edasi. 2. no pimedas on ikka tegu aga maastik andis võimaluse lähenemiseks ja nii ta tuligi. tore oli :)
Selle nurga alt polnudki veel seda linna näinud. Täname!
Lahe multikas, jätkub nii nuputamist kui ka füüsilisi harjutusi. Sattusime siia Keila nurka esimest korda ning soovitaks teistele hoiduda sellest teest, mis tuleb vana Haapsalu maantee poolt, vähemalt mudasemal aastaajal, nagu praegu. Suur tänu peitjale, andsin lemmikupunkti!
Uus aare kodu lähedal ja ilusasti on antud ka töölt vaba päev selle otsimiseks. Seadsime lõuna paiku sammud aarde poole. Esimeses punktis oli vahva vidin, saime veidi pusida. See oli selle aarde lihtsam osa. Teises punktis pani veidi pead murdma probleem, et kuidas aare kätte saada ja veel hullem, et kuidas ta tagasi panna. Õnneks oli kohapealne loodus rikkalik. Ja meie kasutasime MacGyveri meetodit - leiutasime kohapealsetest materjalidest nii kättesaamise kui tagasipanemise abivahendi. Täname!
Käisin täna värskelt remonditud autot proovimas ja see oligi hea ettekääne uuesti sinna sõita. Nulli jalutades hakkas tops õnneks kohe silma aga peaaegu oleks juba veel ühe mitteleiu saanud ja koju abivahendi järgi sõitnud kui leidsin sealtsamast piisavalt hea abivahendi millega tops kätte saada õnnestus. Tagasipanemine oli kah paras tegemine aga õnneks sai abivahendit piisavalt manipuleerida, et see ka tagasipanemisel aitas.
Väga mõistlik mõistatus, see väike lagunemine õnneks ei seganud! Teises punktis oli ikka tõsine tegu, et aare oma kohale tagasi sokutada! Vajalikke abivahendeid ei juhtunud kaasas olema ja pidime improviseerima ümbruskonnast leitud vahenditest! Lahe aare! Tänud!
Siis kui esmaleid tehti, ma alles nägin unes Timixi tänaseks planeeritud aardeid ja hirmuhigiga kaetult ma ka üles ärkasin üheksa aeg. Aardeni jõudmiseks leidsin Keila kõige jäledama tee ilmselt...väkväk. Esimeses punktis nähtud vigur ainult rõõmustas, et geotöölaualt võin kaksikvenna komponendid muuks otstarbeks kasutada ;) Ammu juba ootasin seda laadi lahendust kodumaal ja lootusetusest ehitasin juba ka ise. Aardetünni juures oli korraks kõhklus aga osavate näppude voorust pääsesime ka seal läbi. Suur, suur aitäh vahva asja eest peitjale! Erko nime polnud üllatav raamatus näha ja ka Reixi oma mitte...küll sain aga vastuse, et miks nad koos olid( juba tekkis tunne, et edaspidi ftf-de võimalused on teistel jäädavalt kadunud, kui nad on ühinenud) :P p.s. tore oleks kui aardeid avaldataks umbes keskpäeval...või nii :)
Hommikul arvutis gp lehte vaadates vaatas sealt vastu uus aare :). No kuna täna oli nagunii plaanis väike ring teha ,siis uuest aardest alustasimegi. Kadakate vahel saime suht kiirelt vahepunktile küüned taha. Et sellise imetabase ;) vidinaga paremini hakkama saada siis läksin autosse ja seal oli juba lihtne edasised juhendid kätte saada. Nüüd oli Alexi kord särada. Lõpppunkti väljameelitamine õnnestus temal kordades paremini kui minu saboteerimiskatsed selle tagasipanekul. Aga lõpuks oli kõik nii, kuidas peab. Logisime 10.10 .Suured tänud vahva aarde eest ja tänud Keilat uue nurga alt tutvustamast!
FTF kell 7:45. Õhtul/öösel kirjutasin kogunenud aardeleidude logisid, kui äkki märkasin - uus aare! Nojah, öö juba käes, kus sa enam lähed. Läksin siis hommikul vara. Nullis sai kõvasti kadakate vahel sahmerdatud ja end märjaks tehtud, enne kui karp silma hakkas(no hämar oli). Sees olev mõistatus võttis küll suu muigele. Hakkasin siis lahendust otsima. Kuna aega oli kulunud juba üksjagu, siis oli kartus, et saan järgmise geopeituri poolt teolt tabatud. Ja nii juhtuski. Üks auto peatus läheduses ning seejärel sammuti okste ragisedes minu suunas. Tuli välja, et Reigo. Ega midagi, läksime koos lõpuni. Aarde pesa oli peitja poolt hästi välja valitud! Kohapealsete abivahenditega sai raskusastet kergendada. Logiraamat osutus tühjaks. Tänud peitjale!
DCXII. Õhtul kui aare tuli olin just tuppa saabunud ja ei viitsinud ennast enam välja ajada. Lootsin hommiku peale. Esimese äratuse peale panin kella kinni ja tukkusin veel pool tundi, see maksiski kätte. Nulli jõudes tabasin ühe noormehe abivahenditega mängimas, loomulikult Erko (krt, oleks pidanud ikka vaatama, millal esimene rong Keila saabub). On ta neid FTF-e viimasel ajal palju "lammutanud", seekord ei lase ma tal seda vähemalt üksi teha. Asi seegi. Uued kordinaadid saadud, läksime siis edasi ja topsik ennast kaua ei peitnud. Nimed said kirja esimestena kell 7.45. Tänan peitjat, oli huvitav.