Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Jalgu pühib riiakas jonn, ukse taga ta viisakas on.
Laske lastega mängima, kui ei ole läinud sängi nad.
Oi, tönn, tönn, ...
Mine minema, Jorupill jonn, naer just praegu meil külas on.
Sinu joru ei vaja me, Sirtsu sohu sind ajame.
Oi, tönn, tönn, ...
Aardest saad 1/2 Jonni-Punni koordinaadist.
Vihje: pole
Lingid: http://www.youtube.com/watch?v=BIqK_54T360
Aarde sildid:
lumega_leitav (2), gpsita_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4Z8MV
Logiteadete statistika:
83 (80,6%)
20
17
1
1
1
0
Kokku: 123
Sai proovitud seda topsikut leida nii valges kui pimedas aga ei viinud kumbki variant tulemuseni. Kas tõesti jälle kadunud?
Aaret ei leidnud ka seekord, aga selle-eest meeletus koguses kuuseokkaid sai nii taskute kui juustega autosse, koju ja ka järgmise aarde juurde veetud. Eks jonnime natuke ja siis tagasi punnima.
Lugedes logisid, uurisime neid kuuski taskulampide valgel siit ja sealt. Mugud käisid mööda, pidasid meid ikka päris imelikeks ilmselt. Seekord leidmata.
Kunagi olin seda tuustinud, aga läks kiireks ja ei suutnud midagi leida. Kuna sõitsin peaaegu mööda sellest kohast, siis otsustasin uuesti proovida. Mõte oli isegi täitsa olemas, aga kasu sellest kuigivõrd polnud, sest kohapeal oli jälgi hiljutistest raietöödest ja nullis oli vaid känd järgi.
Põrnitsesin neid kuuski üha veenvama pilguga, aga aaret ei ilmunud kusagilt. Isegi geokõne peale ei nõustunud aare kohale ilmuma. LÕpuks loobusin ja läksin hoopis süüa otsima.
Otsisin oma tund aega. Tegin ka abikõne. Mikro + kuusk = jätkuvalt täielik geopimedus minu puhul. Vahepeal jõudis mitu korda vihma tibutada ja järgi jääda. Seega olin vähemalt möödujate silmis "vihmavarjus". Leida suutsin samuti käärid, lisaks veel kuuse külge kleepunud surnud linnu, ühe nõelaga süstla ja muud pudipadi.
See aare jäi küll minu eest täna peitu, tuustisin küll kuuskedes, aga ei midagi. Teine kord uuesti:)
Ma olen nähtavasti geopeiturite kriidikarbi kõige tuhmim eksemplar. Aega kulus nii palju, et lehtpuu oleks juba raagu läinud.
Leidsime hea si*al käimise koha, millest andsid tunnistust pruunide triipudega valged ruudukesed. Aaret ei leidnud.
Selle asemel, et Mustamäel "kergelt ebameeldivaid okkalisi tuttavaid" kaisutada, oleksime võinud proovida hoopis Katkestatud Lennu efftee effi. Oleks õnnestunud muide.
Panen tõese statistika jaoks siis veel ühe mitteleiu kirja. Aga Jonni ei jäta ja tulen siia veel tagasi.
Tuhnisime natuke, nii mõistliku aja, siis tüdinesime ja astusime edasi. Eks teine kord tuhnime edasi.
Punnisin mis ma punnisin aga eemaldusin kuusehekist enne kui päris tolmuahvi meenutama hakkasin. Eks kunagi teinekord tagasi.
Nagu nõela otsiks heinakuhjast . Kui palju need koordinaadid Narva poole on? Variant oleks muidugi ka avalikult ja kivi näoga otsida.
Ei leidnud, ja väga ei tahtnud ka seal kuuskeda vahel otsida. Ilmselt on mul NKT seeriast allergia ainuüksi juba kuuskede nägemise vastu.
Ööpimeduses ilma lambita seal ukerdasime veidi, kuid mõistliku aja jooksul näppu ei jäänud. Silma ei saanudki sellise pimedusega jääda. Mingi aeg jälle.
Kiiresti ei läinud ja lihtne ei olnud. Kuuski armastan nüüd veel vähem.
No ei hakanud mina seal pimedas tuhnima. Tunne oli juba niigi okkaline. Pealegi passisid teisel pool teed valvsad mupomehed.