Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde peitsid välja 9.08.01 Gert Müürsepp ja Velli Nurger
Kirjutasid aardest nii: nimeks sai sellele pandud Runö aare. Eks nimigi juba ütleb, kus see asub.
Kasutatud nagu eelmistel kordadelgi Magellan GPS 320.
Kuna kaasasolnud ressursid olid piiratud, siis valik eriti rikkalik ei saanud.
Kõik see on pakitud plastpurgi sisse, mis omakorda on kilekoti sees.
Aare ise asub ühe küllalt kõrge ehitise vahetus läheduses (umbes 50 meetrit), kallaku peal kasvava puu juurestiku all. Kaetud puu otsastlangenud okastega.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
väikesaar (1), vaatamisväärsus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC169B
Logiteadete statistika:
94 (88,7%)
12
4
2
1
0
0
Kokku: 113
Tundub, et lund oli liiga palju ,et seal nõlval miskit otsida ja maa seest leida. Aega kah väga ei olnud.
Otsisin päris tükk aega ja mitmelt poolt,aga ei leidnud. Logisid lugedes tuli välja, et aegade jooksul on aaret ümber peidetud ja koordinaatidest ei tasu väga kinni hoida. Edasine otsing hakkas mõttetu tunduma, olin juba piisavalt ringi tatsanud üleval ja allpool, aeg hakkas ka peale suruma ja loobusin. Üks noormees käis ka korraks ringi vaatamas, aga ei jäänud temalegi midagi silma ega näppu. Ega polegi ime, kui aaret kümne meetri kaupa "paremasse" kohta ümber tõstetakse... Rohkem ringi tammuda ei tahtnud ja läksin edasi torni!
Tänase lumega oleks võinud sinna otsima jäädagi. Pimedaks läks, lahkusime tühjade kätega.
Kahel järjestikusel päeval käisin aaret otsimas. Leidsin eest geokuhja, kuid mitte aarde. Õhtul pärisin öömaja pakkuva pererahva käest olukorra kohta - aarde asukoht kõlas kirjelduse järgi täpne, kuid tundub, et nagu ka eelnevalt ette tulnud, on aare talvega rändama läinud. Arvestades tema pesa, siis ma seda päris hästi ei mõista, kuid paremaid seletusi pakkuda ei ole. Poleerisin üle vahetus raadiuses maapinna, aga lume all keegi silma ei hakanud. Jääb reisi ainukeseks mitteleiuks. Seevastu reisi suurimaks leiuks võib pidada öömaja ja pererahvast ennast - suurimad tänud teile.
Poleerisime hoolega aga seekord jäi leidmata. Õnnestus vähemalt tornis ära käia, igati väärt sõit.
Otsisin ja otsisin kuid ei leidnud. Nulli läheduses nõlval oli eelnevalt juba jälgede järgi kõvasti otsitud. Ehk teadjad vaatavad üle, kas aare on alles.
Lastega laagris olles tahtsime kiirelt kastiauto ekskursiooni käigus ka aarde leida, kuid nii kiirelt me seda ei leidnud. Ei tahtnud ka aega kulutada ja otsustasime hiljem tagasi tulla. Siis aga otsustasin väga halvasti astuda ja kukkuda ning väänasin jala nii välja, et must enam kõndijat polnud. Seega jäi aare sel korral leidmata. Aga juba on augustiks uued laevapiletid Ruhnule võetud ja siis püüame ka aarde üles leida.
Otsisime ja otsisime, kuid ei leidnud. Ei metsast ega kapi alt. Tekkis kahtlus, kas ikka on seal ukse all...