Leidsin värava aga edasi saamiseks numbreid ei leidnud.

Õige värava me ilmselt leidsime, kuulikesed said loetud ja ehkki minu ja Indreku sammud pakkusid erinevaid kohti, kust numbreid leida, me siiski kammisime pisut laiemalt ja midagi nagu isegi leidsime. Aga kas leidsime... Kui neid koordinaati sobitasime, siis saime täitsa loogilise koha, aga aaret me sealt küll ei leidnud. Nüüd logisid põhjalikumalt lugedes tundub, et me vist ikka ei leidnud õigeid numbreid...

Hariva juures tudeerisin ka selle aarde kirjeldust. Tõdesin, et Tallinnat tuleb siin rohkem tunda ja liikusin edasi. Hiljem, kui kell näitas südaööd, sattusin täiesti juhuslikult sildi alla, kus oli sama tekst, mis vihjepildil. Samas pilt nagu päris ei klappinud reaalsusega. On neid väravaid mitu? Üks detail pildil siiski kinnitas, et vist on õige koht. Kui on õige, siis peaks siin minutid kuskil olema. Küll ma siis otsisin neid minuteid taga taskulambi ja muude vahenditega. No ei midagi. Väike mõttepaus viis vist aju peitjaga samale lainele ja kui kuulikesed loetud, astusin vajalikud sammud esimese korraga õiges suunas ja leidsin numbrid. Suurest juhuslikkuse õnnetuhinas kiirustasin kohe lõppu, kust ei osanud midagi leida. Hakkasin kahtlema numbrite õigsuses ning pärast mitut katset erinevate numbritega pidin tõdema, et see, kus ma praegu olen, on ikka kõige loogilisem aga ma ise olen lihtsalt pime.

Eee nohjahh, algus läks libedalt, siis oli üks häda ja siis teine. Eeldatavas lõpus üritasin läheneda arukalt. Tulemust ei tulnud, siis proovisin muid variante. Ikka ei aidanud. Kui lõpuks sai midagi ära välistatud, jõudsin ka aardeni. Tops olemas, aga täiesti kinni kiilunud. Omanik saaks ehk üle vaadata.

Käisin lõunapausil piilumas aga seekord polnud väga kaua aega otsida. GPS andis ka otsad nii et tuleb paremini varustatult tagasi tulla.

Mingi paar aastat tagasi sai siin kuulikesi lugemas käidud, aga targemaks ei saanud. Täna õnnestus koordinaadid üles leida, aga lõpus ei jäänud näppu midagi muud kui kõdunenud puu pudi. :(

Ei ole see aare minu jaoks. Neli nurjunud katset, aeg vahepeal märk maha panna.

Esimesel ringil teadsin piirkonda kus kandis väravad võivad olla aga jäid leidmata.

Teisel ringil leidsin värava, sain minutid aga miskit muud tarka enam mitte.

Kolmandal ringil võtsin Tarmo kaasa, äkki kahekesi läheb lihtsamalt. Peale kroonika pidamise me targemat teha ei osanud. Peagi peletas lõikav tuul meid sealt minema.

Paar päeva tagasi olin taas kohal aega surnuks löömas. Olin saanud väikese vihje kuhu suunas liikuda. Aga ei olnud ka sellest kasu ja sain veelgi konkreetsema suuna kätta. Lõpuks miskit silma jäi aga tundus et sellest ei piisa. Otsisin edasi aga tulutult.

Korralik ikaldus selle aardega. Õnneks satun sinna kanti tihti ja vast on kannatust veel paar tiiru teha.

 2 

Tähtis teadaanne!: Sipelgad liiguvad juba ringi! Uniselt küll, aga siiski.

Kuna vahepunktis oleme korduvalt käinud ja alati sama info saanud, siis sel korral läksime kohe lõppu. Vaatasime sama "targalt" kui eelmisel korral, kuid ei näinud ikka midagi. Sel lumehooajal polnudki veel siruli käinud, arvasin juba, et ehk jääb vahele, kuid siin see siiski õnnestus.

Jätsime kasutamata helistamise võimaluse varemleidnutele. Kodu lähedal on hea mõnd "pindu" hoida kahel põhjusel: muidu tuleb uus ja hullem; kui ei viitsi eriti kaugele minna, on hea, kui midagi lähedal leidmata on.

Võimalik muidugi, et me teeme üldse midagi totaalselt valesti, sest jälgi me seal ei märganud, kuigi eelmisel päeval oli leitud. Käisime alguses ka uuesti ja leidsime sealt samad numbrid, mis meil juba olemas.

Vahepunkt ilmutas end kiiresti, aga lõpus ei osanud midagi peale hakata. Järgmisel korral tulevad ehk paremad mõtted.

Silver oli juba eelt66 2ra teinud ja l2xime otse nulli. Seal tekkis meil 2 teooriat ja asusime otsima. Kui olime juba piisavalt aega ja energiat kulutanud tekkis tegelikult veel yx veelgi loogilisem teooria, kuid ka see ei viinud laeka leidmiseni. Eks j22b ootama paremat geoilma/6nne ;)

Peale tantsupeo etendust sain noored kampa ja külastasime vahepunkti. Siin oli vajalik ilusti olemas. Lõpust leidsime logidest tuttavad sipelgad ja tühja peidiku. Konteiner oli vehkat teinud, tuleme teinekord uuesti. Mõnus öine jalutamine. Tänud peitjale.

Mingid numbrid leidsime ühelt postilt, teiselt ka aga seal ei saanud aru, mis seal kirjas on. Proovisime midagi välja mõelda ja läksime "lõpp-punkti". Seal polnud midagi vihje sarnast. Järgmine kord uuesti kui kättesaadaval :)

1. läksin pildil kujutatud kohta

2. salvestasin värava ees seistes minutid

3. loendasin kuulikujulisi kaunistusi

4. astusin kirvetera suunas niimitu sammu

5. ei leidnud mitte midagi

6. loe punkte 4-5 veel vähemalt kaheksa korda

7. kergitasin puhkavatele kolleegidele kübarat ja lahkusin

Ühesõnaga, sinine, ei leidnudki, ei numbreid ega aaret. Kurvana kõmpisin minema.

 2 

Lugesin kodus kõigepealt kõik logid otsast lõpuni läbi. Edasine plaan oli väga lihtne. Pidin lihtsalt lõppu kohale minema ja aarde välja võtma ning siis Carolysile ütlema: "Nän nän nää.. see oli tegelikult ju lihtne!" Aga no nii ei läinud... Kohe üldse mitte. Veetsin seal julgelt 20 min ja tulemus suur null. Jään siis neid kuulsaid sipelgaid ootama, et nad teed näitaks.

Tuttav koht ja mitmeid kordi koristuse talgutel käidud. Numbrid leidsime kiirelt aga koordinaate proovisime nii ja naa pidi aga aaret ei leidnud. Tuleb kodus üle vaadata ja uuesti tulla.

Ega ma tegelikult arvestanudki sellega, et muud värvi logi siia kirjutan. Käisime ja vaatasime juba tuttavad objektid üle, kuni natukene jahe hakkas. Ühel heal päeval...

 1 

Teisel visiidil ehk eelmisel korral, 28.12.16, tuvastasime lõpuks kirvetera ja leidsime numbrid. Kuna aga olime külmast kanged ja nälga suremas, siis jäi sellega asi pooleli.

Nüüd oli plaan minna loomaaeda, aga ei osanud arvestada faktiga, et talvel on kassa avatud vaid päeval kolmeni.

Võtsime suuna siis hoopis sellele aardele.. Kuna tegu mikroga, käisin poest pastakat ostmas, et saaks ikka kindlasti logida. Läksime lõppu, ei kaevanud, vaatasime silmadega.. ja panin pastaka ära. Ehk läheb ikka kunagi vaja :)

Ei teagi kui mitu korda ma siin nüüd käinud olen üksi, igatahes paar päeva tagasi sai käidud Elysega. Elys ütles väga hästi, järgmine kord tuleme Liinaga, tema teab kust otsida. Nu ja nüüd võtsingi Liina kaasa ja koordinaadid tulid väga ilusti välja. Aardega nüüd nii hästi ei läinud. Eks peab jälle tagasi tulema.

Maad kaevama ei hakkanud,kuid magnetiga ei oskanud samuti meist mitte keegi midagi seostada.......

 1 

Maal oli lumi põlvini ja Tallinnas põhimõtteliselt lumi täielikult sulanud ja seal siis selline liuväli. Teel loendamispaika oleks umbes täpselt 20 korda kaotanud maapinna jalge alt - niivõrd jäine ja libe oli. Loendamine andis igal korral erineva tulemuse, kuid lõpuks saime kokkuleppele. Kirvest aga ei oska me kahjuks kumbki kasutada :( . Peaks vist Ülenurmele minema, saaks äkki teada, milline näeb välja kirvetera :D

 1 

Käisime jällegist jalutamas aga ka seekord ei õnnestunud targemaks saada. Ei saa ju leidmiste protsendil liiga suureks kasvada.

 1 

Pildil kujutatu leidsime, kirve, mis suunda näitab, leidsime samuti. Ka kordinaadid pärast esialgset möödapanekut saime vist enamvähem täppi. Ainuke, mis täna leidmata jäi, oli aare ise. Uskudes eelnevaid logisid, siis tegu pigem meie pimeduse kui kadunud aardega. Mis kehvasti see uuesti. Alla veel ei anna! :)

Mikk luges välja natukene teistsugused numbrid kui mina olin seda teinud. Väga vahet polnud, sipelgad on ju igal pool ning seda nüüd küll ei saa otseselt vihjeks võtta. Otsisime, logisime lugesid, kogu aeg jalgu liigutades, et sõbrakesed väga üles ei roniks. Seekord töövõitu ei tulnud, eks tuleme sajusemal ajal tagasi, või talvel...

 2 

Algus oli juba ammu välja vaadatud, nüüd leidsime lõpu koordinaadid, aga aardele ligi ei saanud. Totaalne sipelgas! Aarde külje alla hakkasid kaks kolooniat omale linnasid rajama, jalga ei olnud kuhugi maha panna. Mina keeldusin sipelgate otsas trampmast, aga Reet ei olnud nii õrna hingega. See mis juhtus, oli täitsa hämmastav. Nii kui Reet hakkas oletatava peiduka poole minema, siis sipelgate voor pööras otsa ringi ja läks musta lainena Reeta ründama. Nagu Minusceli multikas. Siis ta proovis teisest küljest ja siis hakkasid sipelgad sumisema nagu mesilased. Täitsa uskumatu! Tegime kõne sõbrale ja peale mitmeid kontrollotsimisi mujalt jõudsime järeldusele, et aare on ikkagi kuskil seal kahe sipelgalinna vahel. Tuleme külmal ajal tagasi, kui sipelgad on ilusasti tuttu läinud.

Sain numbrid kätte.

 1 

Oh jah. Koordinaadid saime kiiresti kätte aga koordinaatidel läks asi keeruliseks. Ja see magneti vihje ei tee asja kergemaks. Peab vist valges tagasi minema :)

Mitte veel. Aga vähemalt etapi võrra aardele lähemal kui viimati.

 2 

Nägu leidmatusest sinine. No vat, ei leidnud. Mõõtsin sammudega maad kohe mitu korda nii, et eemal üks proua roosas hakkas mind väga kahtlaselt jälgima. Kui ta enam peale minu miskit muud ei näinud, olin sunnitud lahkuma. AGA tulen tagasi ja võtan tehnilise meeskonna ka kaasa :D

 1 

Inspireerituna sellest, et Kristo lõpuks leidis, läksin lootusrikkalt ka objektile. Peale kelguta liu kannil alla ei õnnestunud rohkem skoorida. Tore fakt on veel see, et üritasin seal Kristo jälgedes käia, aga lõpuks taipasin, et need on ikka minu 20. jaanuari käimise jäljed... Üksi enam nii pea ei naase kui siis vaid võitluskaaslastega. Järgmise korrani JALK.

 3 

Paar ufoloogilist mõttearendust vajasid kontrollimist ja paar vana kohta hoolikamat ülevaatamist, aga ei midagi. Sõbrad on hakanud minupärast vaikselt muret tundma ja lubasid minu endapärast ametivõime seoses minu tegevusega teavitada, et ehk annab enne kui kõik läbi on veel midagi päästa.

 1 

Koostöö telefoniga ei sujunud absoluutselt. Jalutades avastasin, et minust meetri kaugusel chillib üks eriti ümmargune jänes. Läksin liiga ambitsioonikaks ning ta jõudis enne jäädvustamist minema hüpata. Järsku järgmine kord telefon ei jonni.

 2 

Mõõtsime pikemate ja lühemate sammudega tõlgendasime kuule igal erineval viisil, aga ei kuhugi. Mõtlesime pärast 1h otsimisi, et lahkuks, aga nagu kingitus saabus kohale Esko ja kohe tekkis ka meil uus entusiasm otsingutega ühineda. Koos tekkis veel igasuguseid järjest ulmelisemaid ideid numbrite kätte saamiseks, aga ükski ei viinud sihile niiet hetkel läks aare meie puhul 1:0 juhtima. Tervitused Eskole ja tänud peitjatele.

 4 

Jumala auks registreerin selle mitteleiu siis ära. Ligimese kaitseks ütlen veel, et Kristo [rassiss] ja Romek olid abiks mitteleidmas.

Parkisin eemale ja lähenesin väravale jalgsi. Distantsilt nägin väikest last lume sees justnagu samme mõõtmas ja pisut kaugemal täiskasvanud meesterahvast midagi auto kõrval askeldamas. Kui lähemale jõudsin, läks laps ka sinnapoole ära. Teatav kahtlus tekkis küll, aga mitte piisav. Asusin omaette lumes uitama, umbes paraja arvu samme suunas, kus sügisel esimesel kiirel külastusel käimata jäi. Ilmselt ei paistnud mu liikumistrajektoor päris normaalne, igatahes isikud lähedalasuva auto juurest tulid otsejoones minu poole ja tervitasid eht geopeiturlikul kombel. Saime tuttavaks, jagasime teooriaid ning kogutud tarkust teemal, kust me kumbki seni midagi huvitavat leidnud pole :) Tuleb nentida, et selgi korral nägime tubli tüki tühja vaeva, aga vähemalt miskit kummalist mulle lõpuks näppu sattus. Väga konkreetseks asi selle abil küll ei muutunud veel, natuke proovisime nuputada, aga tundus liiga ulme. Ühesõnaga jääb veidikeseks laagerduma, vahest aeg annab arutust.

 1 

Otsisin silmadega, pool tundi vaatasin, siis loobusin - külm hakkas. Imetlen teid, kes te leiate selliseid mikrosid 2 minutiga. Respect!

Mul oli see mõistatus lahendamata, aga leppisime Lauriga kokku, et kui ma käigu pealt välja ei mõtle, kuhu otsima minna, siis jätame teiseks korraks. Panin esimese käigu sisse ja samal hetkel teadsin, kuhu minna. Nii et kokkulepe täidetud. Aardeleidu see muidugi kaasa ei toonud, oli juba päris pime ja tagatipuks otsustas nulli jõudes auto mitte enam käivituda. Päris kummaline koht sellisel kellaajal puksiirabi kohalekutsumiseks. Seni kuni nautisime sipelgamassaaži, korjas ka geomobiil oma viimased jõuriismed kokku ja kuidagiviisi saime lõpuks ikka tulema.

 1 

Mummud lugesin, jalutasin samme. Aga mu hämming, kuhu poole minna ja mida otsida tekitas eemal ühes vanemas prouas ebatervet huvi. Pidasin targemaks seekord taanduda

Nojah. Koha näitasime Ainile kätte,esimese punkti leidsime kah edasi oli palju sipelgaid ja päevast ka kahju. Mediteerisime seal paarkümmend minutit ja lahkusime selleks korraks.

Mina jälle nagu ikka ei teadnud midagi, et mis ja kus ja üldse. Ma ikka imetlen neid inimesi kel jätkub tahtmist, viitsimist, huvi igasugu mõistatusi lahendada. Või noh mis mõistatus see nüüd nii väga oligi. Tead siis tead, ei tea siis ei tea. Vurasime kohale, esimese etapi läbisime edukalt, aga teises jäime sipelgatega hätta. Mõni teine kord tulen jätkan seda rada.

 2 

Pildil näidatud objekti olen mitmel korral varemgi märganud. Siiski ei ole sellele ega ka siinsele aardele varem tähelepanu osutanud. Täna näitas Airi sellele viimaks näpuga ja nii me mõned hetked hiljem kivide vahel ning kiivri all ringi tiirutasime. Objekt ise näib kurvakstegevalt hooldamata. Kuigi aeg on möödunud ja ligimesed kipuvad ununema, siis objekti hooldajad võiksid seal siiski olla agaramad. Praegu näivad ligimesed järjest enam unustuse hõlma kaduvat.

Esimeses punktis ei läinud meil kõige kiiremini. Mõtlesime üle, võib tagantjärele targana öelda. Täpselt samuti kui Eesti spordimehed ebaõnnestunud suurvõistlustel. Viimaks leidsime kõik vajaliku ning olime juba varasematele leidjatele tuttavate sipelgate juures. Viimane ponnistus jäi seal siiski tegemata ja aare leidmata. Jällegi võib paralleeli tõmmata Eesti sportlastega. Ebaõnnestumine on nii kerge sündima, kui ikka ei ole valmis lahingusse astuma. Eriti veel, kui vaenlasi on sadu kui mitte tuhandeid. Natuke kekslesime ringi, kuid midagi silma ei hakanud ja käe alla samuti mitte. Õnneks saime vähemalt suu maasikatest magusaks. Ootame ära sipelgate aktiivsuse vähenemise ja oleme uuesti tagasi.

Eks siis millalgi uuele katsele.

Jumala auks ja ligimese kaitseks tundsime end hästi. Tegime edusamme üritades samm sammult lõpule lähemale jõuda. Oletavas lõpus saime aga aru, et aeg ei ole veel küps.

 1 

Koha leidsin pärast mõningast tuulamist kenasti tugitoolist üles. Kuna kirjeldus asukoha kohta oli antud umbmääraselt, pidime välitöödel ikka mõned tiirud tegema enne, kui õiget kohta märkasime. Lugesime ära, mis vaja ning suuna valisime isegi esimese korraga õigesti ning kõik vajalik tuli ka kohe kätte, lausa lust. :) Aga siis nali alles pihta hakkas. Mina andsin suht kähku alla. Aare otsis ikka veidi kauem aga no ei saa seal väga hoolikalt otsida nii :) Tuleme enne esimest lund tagasi. Esimene punkt meeldis, ei teadnud sellest enne midagi, aitäh näitamast.

 1 

Alguses läks kiiresti, ka järgmine punkt tuli sekunditega, aga siis algas üks jauramine peale. No mida pole seda pole, samas pole ka seda kohta, kus see pole asi oleks võinud kunagi olla :). Väiksed aardevalvurid on tõenäoliselt oma pesitsusala laiendanud. GPS tahtis kangesti neile külla suunata, mina sinna aga väga ei tikkunud. Proovisin nii silmadega kui ka näppudega, kuid miskit aardele vastavat kätte ei saanud. Küllap ta ikka olemas, aga usinad valvurid ei lase rahulikult otsida :). Ka siniste nägude kuhi annab märku, et seda aaret pole häbi mitu korda otsida. Eks miski aeg uuesti. Tänud!

 2 

Selleks, et õppesõit linna päris tühisõiduks ei jääks, tegime ka ühe pausi. Juhuslikult ikka mõistatuse juures, s.t. värava ees. See, mõistatuse osa tundub ka selle aarde ainus lihtne osa olevat. Kaunistuste loendamine oli samuti hõlbus. Aga siis, kelle samme võtta - kas kukesamme, kanasamme, teenindaja Merikese või müügimees Alexi. Mina võtsin oma samme, Silvia oma samme, seejärel keskmistasime neid geomeetriliselt. Ahjaa, kuna kirveterasid on kaks, siis mis suunas kirvetera näitab? Mõistatus missugune :-S Pärast viit minutit loobusime, ega suure lootusega ja aega veetma siia ju täna ei tulnudki. Teine kord, kui aega rohkem ja viitsimist veel enam, uuesti. Aitäh toredat väravat näitamast!

Meenub, et enne väravat saime ka üht hulgi kuldhammastega venekeelset tädikest aidata. Palus meil, molodõe ljudil, prügikast kiviplaatidele tagasi upitada. Tehtud-tehtud. Järgmine kord jälle. Heategu ei jäänud karistuseta.

Olen loll ja järjekindel. Seekord käisin silmadega otsimas, ei kaevanud, kummardasin - ei midagi. Pool tunnikest kadus nagu nõiaväel. Tulen millalgi veel.

 3 

Koordinaadid võtsime enne Rapla retke ja kuna saime Tallinna veidi loodetust varem, tuuseldasime lõpppunktis kõik meie kasutuses olnud 15 min, aga asjata. Ilmselt oli ka enne meid siin kive ja puid juuritud. Püüdsin küll õnnelike leidjate logidest õpetust võtta ja eemaldasin kõhust kogu lauahõbeda, st sain avaldada sügavat austust peitjatele ja jumalatele, aga asjata.

Hilisõhtuseks jalutuskäiguks oli koht sobiv. Mõnel teisel korral tuleme veel jalutama ;)

Aega nappis, aga mõtlesime pilditibiga siiski proovida korra. Mummude-kirvestega saime hakkama ja olime just asendi sisse saanud, kui tuli reix ja teatas, et tema just ebaõnnestus. Käisime veel korra lõpus, aga kasu muhvigi. Siis sai aeg otsa ja oligi seks korraks kõik.

Tegime jälgi juurde ja tuleme kunagi tagasi, kui vanad jäljed on kadunud.

 1 

Katse 2. ...tegin palju jälgi tõenäolises aarde asupaigas. Tuletasin meelde kõik seni otsingutel nähtu, kogetu, kuid ... Ainuke helge moment oli, et nägin enda jaoks uusi mängijaid, mitteleidnuid.

Mis sundis peitjat just selle koha valima? Loodetavasti saab see küsimus leidmisel vastuse!

 1 

Aaret avades sain rõõmustada jälle ühe lihtsa mõistatuse üle. Seda see mõistatuse osa mulle oligi, otsingumootoreid tarvis kasutada polnud. Objektil kirvetasin erinevates suundades ja miskid numbrid avaldusid. Edasi läks segaseks, koht kuhu sattusin tundus veider, seetõttu arendasin/katsetasin ka kõiksugu muid teooriaid võimaliku lõpu suhtes. Paremaks ei läinud. Mingi hetk sai aeg otsa ja jätsin vahepeal lisandunud Signe ja Tommi edasi mõtlema.

 1 

Sellest saime aru et nullis aaret ei ole ja sinna ei sõitnud. Sellest saime ka aru mis tuli munade ja kirvega teha ning kust leida järgnevad numbrid. Edasi ei saanud me suurt midagi aru, helistasime isegi peitjale ja saime kinnitust et koht õige kuid ka see ei viinud edasi. Geopimedus mis muud. Ükskord me naaseme niikuinii :)