Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ohepalu Suurjärv (ka Ohepalu järv, Suurjärv) asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas Ohepalu külas. Järv asub Kõrvemaa kirdenõlval Ohepalu rabas. Järv on mudastunud. Põhikujult on see ümarjas. Taimestik on väga liigivaene. Järv on kalavaene. Tegemist on Lääne-Virumaa suurima järvega.
Jalanõudeks on sobivaimad kummikud.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (6), lumega_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC53QAG
Logiteadete statistika:
62 (95,4%)
3
3
0
0
0
0
Kokku: 68
Geps näitas, et lähedal on aare. Kirjeldus näitas et lähedal on aare. Logid ja staatus näitasid, et lähedal ei ole aaret. Kuna aga midagi siiski leiti ja sellisest kohast ei saa ju ometi (nii ruttu) kaduda, läksime siiski otsima. Mis saanukski meil Ohesalu parmuhulluse vastu olla. Nii juhtub, kui on liiga vähe aardeid otsida - lähed isegi kadunukeste juurde ;-)
Madala autoga sõitsime mööda väga kipakat teed avatud tõkkepuuni. Olgu kohe öeldud, et lahkusime tagasi mööda teist, pisut paremat. Seejärel tipa-tapa mööda metsateed ja raba. Nulli jõudes oli juba hirmus palav, aga järv ei kutsunud oma musta sisuga ujuma ka. Asusime otsima, lootes midagigi leida. Kohe algul märkasime puu küljes Andrese meeleheidet, kuhu ka meie end logisime. Sellega me ei piirdunud, otsisime edasi 100m pikkusel lõigul mööda järve kallast, kus täiesti arvestatav rada sisse käidud - seega mugusid käib. Moor leidis minigrip kilekotikese, mis ilmselgelt aardest. Siis tuli ka roheline pliiats välja. Aga logiraamat ja ülejäänu jäigi meist leidmata, ka vees ei tundunud midagi hulpivat. Lugesime matka kordaläinuks, sest kui kõike ei jõua, siis tee pool ja - leidsime ju pool aaret :-)
Naastes korjasin isehakanud lõkkekoha juurest kaasa paar tühja alkopudelit, kilekoti ja muud saasta. Aitäh matka eest! Eks naasen, kui parme vähem ja ilm jaheda ning raba vesisem. Ootan taastamist.
No vot sellest oli küll kahju. Kujunes nii välja ja siis sai juba otsingujärjekorda sätitud nii, et kui kõik korda oleks läinud, siis oleks sellest minu 500 aardeleid saanud. Sest just sellised aarded mulle meeldivad. Algus läks kenasti, autoga sai kenasti tõkkepuuni, jalutuskäik teerajal, veidi metsa ja veidi raba.
Kaunis järv oli, ilus ilm, tsivilisatsiooni puudumine.... Aga mida ei leidnud, see oli aare. Suures hädas-õnnetuses võtsin kõne nii viimastele leidjatele kui peitjale. Kahjuks ei aidanud nende arvamus et peaks ikka olema mind kuidagi. Kas olen mina piinlikult saamatu, või on uskumatul kombel sellises kohas asuv aare kuhugi jalutanud. Oeh.. veelkord – kahju. Tänu kena jalutuskäigu eest ikka!
ahjaa.. suurest kurvastusest panin kirja mitteleidmise logi ja jätsin sinna kus minu arust oleks võinud aare olla :) Väga keskkonnasõbralikus teostuses.