Kui ei oleks teiste logisid ja kambakesi otsimist, siis ma vist endiselt otsiks maa pealt nagu aastaid tagasi. Nüüd vanem, targem ja seltskondlikum ehk eeltingimused potentsiaalseks logimiseks täidetud. Sellegipoolest täna jäi asi pooleli, sest Kärt tegi hommikul poes targema valiku kui mina. Ma oman üle mitmekümne aasta taaskord kummikuid ja Kärt esimest korda elus kahlamispükse. Kahlamispüksid x3 ehk Kärt, Britt ja Paulaloona panid vapralt lõpuni, mina tulin üpris kiirel sammul peale seda, kui ülikülm vesi kummikusse voolas, röökides “KES ENNAST PÄÄSTA SUUUDAB, PÕGENEGU”, kuivale maale tagasi. Järgmine kord vean endale ka kahlamispüksid jalga ning käin ära - kasvõi üksi.

Margus läks aaret kontrollima? Vist. Sven jäi kuhugi algusesse ootama. Ma kuhugi maani üritasin minna aga siis vee piir muudkui tõusis ja Margus ütles, et oota siin. Ma tobe seisingi koopas keset vett ja ootasin. Pole aimugi mida siis. Margus käis aarde juures ära ja andis meile teada, et me peame teisel korral ikka ise ära käima. No olgu siis pealegi. Sobib.

Edasi sai siia suundutud, kummikutest jäi kahjuks väheks aga kuna soov oli täpike siiski roheliseks saada sai ikka proovitud. Siis kerkis veetase üle kummikute serva ja see tunne ei olnud absaluutselt meeldiv. Aga savi, sai edasi liigutud, lõpuks hakkas vesi juba kellasid hellitama ja siinkohal tuli piir ette, sai ots ümber pööratud kuna mega külm oli. Las see seekord jääda...

There are some works done so not sure if we are blind or cache is gone.

 14 

Seekord panen mitte leiu kirja, täna juba kolmandat korda paari nädala jooksul otsimas, aga mitte ei leia. Esimene kord sõitsin autoga umbes 300 meetri kaugusele aardest, siis mõtlesin, et peaks teise nurga alt lähenema ja kuna ka kiire oli, siis lahkusin. Eile olin targem ja tulin rattaga, väidetavalt tiirutasin paarikümne meetri raadiuses kaardi järgi, aga kuna vihjele sarnast ei leidnud, lahkusin. Täna olin siis jalgsi, paar imeväikest vihjele sarnast puud leidsin, tatsasin nullis ja +/- 10 meetri ulatuses...ja ei võta aju, otsisin igasugu loogilistest kohtadest, aga tulemus null :(

Nüüd lugesin siin veel logisid ka ja üldse enam aru ei saa - vett ei näinud ma küll kuskil, müstika. Vähemalt, kui nüüd kõik logid läbi sai loetud, jõudsin vähemalt arusaamale, et isegi, kui ma oleks leidnud õige koha, siis aardeni sellises riietuses poleks saanud ikkagi. Eks logisid tasubki lugeda alles peale mitmekordset otsimist - mõistus pole enda teha :D

Kuna mul sobiv varustus puudus, ning ilma selleta hakkas jalgadel lootusetult külm, jäin mina pika ninaga kaldale. Mihkel aga jõudis umbes poolele teele ning otsustas siis temagi suuna kaldale keerata, kuna polnud tahtmist üksi edasi minna. Sel aastal kindlasti veel tagasi, kuid seekord sobiva varustusega. Tänud peitjale!

Roger otsustas üpris kohe pärast vette astumist, et tema kaasa ei tule. Hakkasin siis ise edasi vantsima, kuid tervislikel kaalutlustel ja erivarustuse puudimisel pöörasin ka mina üsna pea ümber. Kui tervis lubab, siis on plaanis veel sellel hooajal asi lõpule viia.

Erinevalt eelmistest meil kangelast ei olnud.

Mnjaa.Lootsime algul külma trotsides edasi kulgeda,kuid ei hakanud arutuid riske siiski võtma.Vesi oli siiski liialt külm.Tuleb ikka korraliku "kostüümiga" tagasi tulla.....

Kõndisime umbes 40m põlvini vees, kuid see oli liiga külm me jaoks. Kunagi tuleb uuesti tulla.

Tunnelid vol.2 Täna kutsusin sõber Sveni jälle kummikute ja lampidega aaret otsima. Olin päeval otsinud kaardilt üles sissepääsu ja oli aeg Prügi vallutama minna. Kui sisenesime käikudesse avastaime, et paremale minev käik kuhu pole vaja minna on täiesti kuiv, aga vasakule suunduv käik oli täitunud veega. Meie linnamehe kummikutega siin midagi teha ei olnud. Paistab, et siia tuleb järgmine kord tagasi tulla kalameeste kummikutes, paadi või siis kalipsos. Kui oleme endale leidnud sobiva varustsus tuleme uuesti.

Olime naaber aaret otsides tunnikese maa all seigelnud ja mitte midagi leidnud. Mõtlesime, et vaatame selle kuuse üle. Aga tutkit brat. Tuleb välja, et siin tuleb hoopis tunnel kõigepealt üles leida. Otsustasime, et jätkame otsinguid mõnel teisel korral. Aarde nulli lähedalt leidsime ühe sõbrakese, kahjuks mitte enam elavate kirjas.

Selle päeva esimene aare võttis kõige kauem aega ja jäi esimese ning ka viimasena ikka leidmata.

Algul ei leidnud sissepääsu, kuid väike telefonikõne omanikule ja vihjega leidsime paar avaust. Sisse läksime kogu olemasoleva varustusega: ujumisriided, sandaalid, taskulambid, pealambid - mis kellelgi parajasti kaasas oli.

Poolelt teelt tulin mina tagasi, teised läksid lõpuni ja saabusid umbes pool tundi hiljem: "See oli vale tee, kummikud oleks olnud paremad, vesi peaaegu põlvini, nahkhiired, jäime kinni, tuleme kunagi tagasi". Eks näis!

 3 

Mõtlesin, et lähen viskan ka pilgu peale, mis ekstreem asi seal ometi on. Jalgrattaga lähenedes paistis hoone vareme juures parklas seismas tuttav auto. Madis! Nonii, mõtlesin, eks läheme koos seda ekstreemi proovima! :) Proovisimegi, aga osutus arvatust raskemaks. Liiga külm ja liiga sügav. Pöördusime tagasi. Minu poolt lükkub vist määramatusse tulevikku see. Kui just... No peab ikka tahtmist olema sinna minna, eriti, kui FTF ka juba läinud.

Tutvun alates 20:30-st kohaliku arhitektuuriga, kahjuks seltsilisi pole, kellega plaane pidada!

 1 

Seal kandis polegi ma ammu jalutanud ja seekord jalutasin kaua. Tekkis mõni teooria ja tõesti loodan, et see peab ka paika. Jalad marjad, hakkasin ära sõitma ning möödusin jällegi ühest toredast putkast. Mõtlesin, et vaatan siis, mis seal sees on. Tagumine tuba oli tore tuba - kellegi magamistuba. Sain südamerabanduse ja lahkusin.

 1 

Ei tahtnud ära külmuda seal, seega pöördusime tagasi.

Hetkel jäi kahjuks asi pooleli, kuna kohapeal vastavat varustust käepärast polnud...tuli tulla koju, ennast koguma, täiustama ja uuele katsele :)

 2 

Vanemate julgustavate sõnade("Sa oled hull! Kuhu sa sellise ilmaga lähed??") saatel võtsin kuurist ratta ja asusin teele. Juba eemalt kuulsin inglisekeelset vestlust. No selge, kellega tegemist :) väike jalutuskäik ja juba saabusid Hanno ja Triin. Tegime selgeks aarde asukoha ning tervitasime järgmisi tulijaid. Üritasime ronida, aga vett oli lihtsalt liiga palju :( Seekord jäi leidmata. Kuivema ja valgema ilmaga tagasi.

 4 

Seekord paneme kirja FDNF:P Saabusime vaid mõne minutiste vahedega ning vahtisime nulli kui lehm lennukit ning siis valis igaüks oma puu mille otsa ronida.