6500 aastat vana Pärnamäe hiis kasvab Harjumaal Jägala piirkonnas Piibe maantee ääres Jõelähtme kihelkonna ja valla Jägala ja Haljava külas. Praegu on umbes hektarisuuruses pühas metsasalus kuni 700-aastaseid puid.

Hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel). Hiiepuudeks olid tavaliselt tammed, pärnad, pihlakad, jalakad ja teised lehtpuud, okaspuudest sagedamini kadakad. Hiite vastu hakkas kirik tõsiselt võitlema 17. sajandil, mil paljud pühaks peetavad puudesalud maha raiuti. Seetõttu on tänaseni väga harva säilinud hiiesalusid, enamasti on alles üksikud pühad puud. Hiite täpsem ajaline määratlemine on keeruline, sest enamasti puudub neis paigus tänapäevaste arheoloogiliste meetoditega uuritav kultuurkiht. Nende erilisus kultuuripärandis seisneb rikkalikus rahvapärimuses. Pärnamäe talu maale jäävat hiit mainib arheoloog Richard Indreko 1924. aastal tehtud Jõelähtme kihelkonnakirjelduses: „Hiiekoht ja ohvrikivi. Jägala as. Haljava asunduse poole mineva tee ääres, pahemal pool teed, Jägalast umb 1 km kaugusel, asunikukoha vastas. Kohal kasvavad pärnad ja seda kasutatakse peoplatsiks.“

Kaevata ja kangutada pole vaja!