Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
(EST)
Aluoja joaastangud asuvad Toila vallas Pühajõe külas, läänest Pühajõe orgu suubuval Mägara ojal. Aluoja on ainulaadne paepõhjaline org, kus esinevad joaastangud, kurisud ja allikad. Astangute kõrgused on pärivoolu liikudes 1,4 m, 0,7 m, 1,9 m, 1,3 m ja 0,5 m. Kaks esimest astangut on kujunenud Volhovi, kolm ülemist – Kunda lademe lubjakividesse. Org süveneb järsult kuni 10 meetrit. Kohati, eriti aga kolmanda astangu juures, on ta kanjonilaadne.
Joa kaldale on rajatud väike vaateplatvorm ja sild. Üle silla minnes jõuab Pühajõe külla, Pühajõe motokrossi raja äärde ja Motovilla juurde.
(РУС)
Уступы водопада Алуоя находятся в волости Тойла, в деревне Пюхайыэ, на ручье Мягара, с запада впадающем в долину Пюхайыэ. Алуоя – это уникальная долина с плитняковым дном, где встречаются уступы, карстовые воронки и родники. Если двигаться по течению, высоты уступов составляют 1,4 м, 0,7 м, 1,9 м, 1,3 м и 0,5 м. Два первых уступа сформированы Волховскими, а три верхних – Кундаскими известняковыми пластами. Дно долины резко уходит на глубину до 10 метров. Местами, особенно у третьего уступа, долина напоминает каньон.
Vihje: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (2), vaatamisväärsus (2), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC55YK1
Logiteadete statistika:
101 (95,3%)
5
2
1
1
0
0
Kokku: 110
Kaups hoiatas, et siin võib aega minna, aga peale läbi joa solberdamist suutsin täpselt õige nurga alt läheneda ja aare jäi kiiresti silma.
Nii välimine, kui sisemine karp olid poolenisti vett täis, aga logiraamat ise oli õnneks täitsa kuiv. Valasin veed välja, kuivatasin karbid ära ja hüplesin mööda kive üle oja parklasse tagasi. Tänud aarde eest!
Peale Oru pargis vabalt võtmist hakkas siin aeg vaikselt kuklasse tiksuma ja pikemalt mõtlemata astusin lihtsalt läbi oja ning suundusin kõige kutsuvama objekti juurde, kust üsna kiiresti ka aarde logimiseks välja tõmbasin. Tagasi minnes võtsin lonksu allika vett ning tänu Marko raputamisele sai ka mõned lambanina õunad puu alt kaasa haaratud.
Tänan peitmast.
Kunagi siin juba käisin aga ei mäletagi miks ei leidnud või no pigem ei proovinutki. Seekord oli siiski plaan paigas ja kindel siht aarde ära vormistada. Mõned jõu ja ilunumbrid ja peagi olin nullis. Läks ikka tubli 20 minutit ja ka vihje kõne. Kui vihje kõnest seekord väga palju abi polnud siis peale kõne lõpetamist läks oma 10 sekundid kuniks aarde leidin. Peitmis viis oli nagu ta oli, tänud
Et vett oli vähe, siis juga erilist silmarõõmu ei valmistanud. Aga hea oli see, et sai lihtsalt paljajalu üle jõe paterdada ja aare üles otsida.
Aitäh peitjale!
Kiire leid kui juga on kuivanud ja sai kuiva jalaga üle astuda, aitäh ilus koht
Jalutasime mööda rada kohale, vaatasime juga ja esimesest vaadatud kohast tuli aardekarp välja. Peidukaga on küll vaeva nähtud, kuid kahjuks pole kõige parem (ilmastikukindlam) lahendus saanud. Aitäh!
Enne Toila randa minekut tulime ka juga uudistama. Päikesekiirtes tundus see rohelus joa kallastel mõnusalt müstiline ja samblane. Kena koht. Aitäh!
Väga ilus koht, kindlasti aaret väärt, kahjuks aare on kurvas seisus, Panime juurde paberilehe minigripiga. Aitäh.
Karp, karp ja karp. Logiraamat oli ikka märg. Panime uue paberijupi. Tänud! Tore koht.
Väike vahepeatus enne Toila ranna Muinastulede poole sõitmist. 2.5/2.5 tähendab, et vähemalt sellel Dimhesse aardel on raskusastmed õigesti, sest nende vahetusseminek ei muudaks midagi :P Konteiner leidus koordinaatidel ja jäi silma suurema otsimiseta, kuid logiraamatu seisukord vastab paraku tõesti Riho logis nimetatule. Kellegi lisatud kuiv tsekipaber kannatas normaalset kirjutamist, päris logiraamatusse sain nime sisse vaid väga tasakesi/ettevaatlikult pastakat kasutades.
Puhkuse esimese osa kolmeteistkümnes aare. Uurisin astanguid ja leidsin vaevata: karp, mille sees on karp, milles sees on karp, mille sees on ligamärg raamat. Ei olnud uut raamatut asemele jätta, aga see olemasolev ilmselt ka saunaskäigu järel uuesti kasutusele võtta ei kõlba.
Leitud geotuuril teel Narva :) Aitüma tutvustamast,kena koht!
Päeva viies leid. Tulime krossiraja poolt ja nägime ilusaid astanguid. Ilus koht, tore et sellised tutvustatakse.
Teel Jõhvist Toilasse vajas üks juga minu kohalolekut. Juga oli fantaseeritav vaid kangemate droogide olemasolul. Nii kuiv, et kurb kohe. Jalutasin otse läbi jõe / jõesängi. Tuhlasin sügislehtede vahel natukene kauem kui pidanuks. Loodus maskeerib aaret väga hoolsasti hetkel. Jalaga lehti laiali ajades saatsin õige maskeeringu kogemata ka allavoolu. Selle tõin ära. Aitäh kohta tutvustamast! Kevadel on siin kindlasti ilusam kui praegu.
<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev|4.päev| Järgmine_>
Enne otsingutele suundumist pühitsesin ennast ja Kristjanit püha veega lähedal olevast allikast ning leid tuli kiirelt.
Sattusin küll valele poole jõge ja ringi ei tahtnud minna. Veidi uurimist ja leidsin päris mitu kohta kust sai botastes kuiva jalaga üle jõe. Aaret sain veidi otsida enne kui vajalik silma jäi. Aitäh.
Väga meeldis see koht, aitäh siia juhatamast! Aarde karbid olid seest märjad, kuivatasin mõlemad.
Sõitsin taskulambivalgel mööda teed aardeni. Maantee pealt joa poole pööras koos minuga veel kaks autot, kell võis olla 11 läbi. Mida nad sealt otsisid? Jätsin ratta sillakese peale ja jalutasin aarde poole. Maa oli nii märg, nii märg. Telki polnudki nagu kuhugi panna. Logisin aarde ära ja olin parasjagu tagasi ratta poole minemas, kui nägin rajakese ääres katusega piknikulauda. Kohe langetasin otsuse, et seal laua peal ma täna ööbin. Arvasin, et öösel sinna jõe äärde enam keegi ei kipu, aga ma eksisin. Üsna varsti kipitas üks kamp silla peal taskulampidega. Andsin lambiga endast märku ja lähemale nad ei tulnud. Täitsa hea une sain, telk sobib kokkupakituna hästi padjaks. Äratus oli kell kolm, sest plaanisin kindlalt laupäeva õhtuks koju jõuda. Aitäh!
Oli meeletult ilus ja avastamata kohake. Suur tänu peitjale siia suunamast.
Üks juga päevas hoiab tohtri eemal ning kui sellega on veel ka aardeleid seotud....
Kõige ilusam koht nende kahe päeva jooksul. Imelik, et pole siia kunagi sattunud. Aitäh siia peitmast!
Leitud aasta viimase geotuuri käigus. Aitäh seda ilusat kohta näitamast!
Ilus kohta, vett praeguse aastaaja kohta isegi omajagu. Üle silla pääseb aardeni täiesti kuiva jalaga. Aare korras, täname!
Ilus koht. Vett oli natuke vähe st. et juga ei olnud oma täies ilus aga kindlustas kergema jõe forsseerimise. Tänan.
Väga kaunis koht. Tekkis soov siia tagasi tulla teistel aastaaegadel. Mõistlik on tulla kummikutega, saab kergesti läbi oja jalutada. Tänan.
Selline tore paik seal peidus. Aardeni saime ka üle sillakese. Allika vesi maitses hästi. Karp karbis oli kummaliselt niiske. Tuulutasime veidi. Täname. Suurepärane koht!
Üllataval kombel ei olnud siia kunagi sattunud, aga nüüd võib öelda, et see koht jättis väga meeldiva mulje. Esmapilgul käis peast läbi mõte, et nüüd tuleb jalad märjaks teha, aga lahtiste silmadega ringi vaadates oli vaja ainult paar hüppamisliigutust teha.
Aitäh!
Pärast püstloodis seinast üles ronimist võtsime ette järgmise kohaliku vaatamisväärsuse. Küll on ikka geopeitusest kasu: taas üks täitsa nägemata koht, mida oma peaga otsida ei oskaks.
Silda me ei leidnud, nii et jälgisime hoopis kollektiivselt, kuidas Rudolf mehetegusid tegi. Ilmselt nii on kõigile parem :) Aitäh peitjale!
Ilus koht. Jõin ka sealt kus Karl XII hobused. Tänud juhatamast!
Olime täna Ida-Virus jäätunud jugasid nautlemas. See juga siin oli ainuke, kus oli vähem vaadata. Seepärast lisan piltidele juurde ka teised nähtud kohad.
Kuna külma oli -14 kraadi, siis oli hoopis enda jäätumise tunne. Esimene nii külm ilm, pole ju harjunud! Aarde leidsime üsna kiiresti! Kõik on sellega hästi. Aitäh peitjale põnevat kohta näitamast! EVEJ
Peale seda kui noored ATVga looduseimetlejad ära läksid leidsime ka aarde ning logisime ära. Tänud!
Kuival ajal kuiva jalaga, vahest on seegi hea. Tänud peitjale!
Oleme siin käinud ka suurvee ajal.Täna oli hea sai kuiva jalaga üle.Tänud.
Kahjuks on praegusel aastaajal vaatepildi jaoks vett vähe. Tuleb kevadel tagasi tulla. Vaateplatvormidelt avaneb kena vaade. Sai ka allikal käidud ja arutatud, et kas rootslased oleks võitnud hiljem, kui veelkord oleks seal allikal hobuseid jootnud? Aarde leid kiire. EVEJ. Tänud peitjale, väga ilusa koha tutvustamise eest!
Kui aardele lähenesime, siis tuli üle põllu mingi haukuv elukas. Oli tal ikka viitsimist, peaaegu kogu otsimisaja klähvis seal. Päris kohe ei leidnud, aga ülearu kaua ka ei läinud. Päris kena kohake. Aitäh peitjale.
Pärast Toila nõiapaviljoni visiiti oli aeg sest asustusest sääred teha. Juga juba ootas meid. Oma raudsuksu sidusime parkla lasipuu külge. Vahva Karl XII info ootas meid joa juures, huvitav infokild. Tatsusime ja kargasime aardeni, õnneks vesi madal. Aarde juures on küll hea vaade sellele joastikule. Leid oli kiire ja murevaba.
Aare korras, vist evej. Tänud Dimhessele sellese kohta kutsumast, tasus tulla. Tagasiteel korjasin ojasängist ka veidi sodi ära.
Aarde reetis ümbrusega mittesobib element, aga samas ümbrust uurides suht ainuvõimalik koht ka :) Aitäh!
Kuna kaarti vaadates polnud ma üldse kindel, kuidas siia saab, siis enne Voka poole suundumist oli meil vaja uuesti 12% mäest alla ja üles, üles ja alla sõita. Aare jäi ruttu näppu. Aitäh! EVEJ
Kuna vett viimasel ajal vähe siis erilist veemängu ei näinud. Aare paljastas end kenasti ning oli korras. Aitäh
Jälle vana tuttav koht, aga jälle kuidagi kõik teistmoodi. Platvormid olid ilmunud:) Ega ma aardest kaugemale ei uidanudki seekord. Aitäh.
Teised läksid lühemat teed pidi, mina jäin juga nautima :)
Ilus ilm ja kena loodus. Jätsime draakoni, ei võtnud midagi. :)
Leitud. Aarde juurde läksin üle silla, kuid tagasi tulin otsemat teed.
Vanast ajast tuttava krossiraja äärde sai masin pargitud ja siis mõnus jalutuskäik aardeni. Leitud kiirelt, tegutsemis takistasid vahepeal paar mugu. Tänud peitjale. V:Kassi J: Auto
Auto sai jätta krossiraja kõrvale ja edasine tee jalgsi kulgeda.Tore jalutamine oli ,mis lõppes huvitava aardega.
Jonnipunnide jonnakus käepäraste vahenditega viis sihile. Tänud peitjale.
Suure töö ja vaeva, higi ja pisarate hinnaga, saime varanduse kätte. Ilusad kohad on need joakesed, tänud sinna saatmast!
Kahjuks jõudsime selle aarde juurde pimedas, kuid koht tundus isegi siis vägev.
Leitud ja logitud, aga kingad said märjaks. Võtsin jalgpalli võtmehoidja ja jätsin kassi. Aare heas seisus.
Ilma fotokata oli imelihtne, pildid by Miki
Siia joa juurde polnud varem sattunud. Jätsime Geopuugi veidi eemale Kaja ja Bruno seltskonda ja jalutasime kohale. Väike turnimine ja mulistamine vees ja juba särasidki Alexi silmad, nojah temal polnud ju fotokat "segamas" , meie ikka hoolega pildistasime enne kui otsima asusime :D,no prioriteedid on paigast ära :). Pildid kaamerasse talletatud, oli aega ka ringi vaadata ja aare leida. Tänud peitjale joa äärde kutsumast, seekord oli vett vähevõitu, see oli meile just hää valik!
Puhkeküla platsil niitis trakats muru, "murdja" haukudes ees. Igaksjuhuks tuli ka meie peale karjuma, et oma leib auga välja teenida. Üle vee saime mõistlikult, peaaegu kuiva jalaga. Meie sabas sörkis platvormile ka üks fotograafiahuviline neiu, kuid otsinguperimeetrisse ta siiski oma segavat pilku heita ei jõudnud. Aare tiptopp korras. Täname juhatamast!
Vett oli küll raasike, aga see-eest oli see karastav. Kaks fotograafiahuvilist otsustasid hetkeks ülesvoolu jalutada, jätsid meid Kerstiga kahekesi. Kasutasime romantilist hetke ja ... logisime :)
Vett on seal praegu nii vähe, et sandaale ma märjaks ei saanud, kui üle oja astusin. Papa jäi vaateplatvormile tagalat kindlustama.
Hommiku esimene aare. Ilus koht, ning sai ka natuke pildi jaoks poseeritud :P
Uue päeva esimene aare, leidsime sealt ka järgmiseks ööks telkimiskoha :)
Mõnus jahe värskendus päevasesse leitsakusse. Logidest meenus silla olemasolu ja oja jäi forseerimata. Teisel kaldal lihtne leid. Enne ja pärast ilupildid väikestest jugadest.
Auto jätsin parklasse ning sealt siis aardeni. Täitsa ilusaks koht tehtud. Nüüd turistidel ka mõnus juga jälgida. Kohapeal läks ainuke aeg sellele, et aardeni turnida. Vesi oli uskumatult soe sellise vooluga oja kohta. Tänud!
Platvormil kose ilu nautides oli selge, kus see aare asub. Ei hakanud pikemalt mõtlema ega silda otsima ja kasutasin otseteed. Probleeme ei tekkinud. Aare korras, tänud!
Sundisin kaaslase pikemale ringile, et rohkem jugasid näha. Täitsa tasus jalutamist, kaunis koht.
Oleks tahtnud küll otse minna, aga tegime siiski väikese ringi ja saimegi kuiva jalaga üle. Sellist peitmisviisi nägime hiljem veelgi. Aitähh!
Koht oli ammustest aegadest tuttav, vurasime parklasse, vaatasime vaateplatvormilt juga ja avaldasime mõttes tunnustust neile, kes peavad optimaalseks trajektooriks kahe punkti vahel sirget. Meie nii vägevad ei olnud ja läksime väikese kaarega üle silla – ka nii saab kohale. Sild ilmutas juba esimesi pehkimise märke, aga kuna kandekonstruktsioonid on kestvamast materjalist kui puu, siis saab sealt julgesti veel aastaid üle käia. EV, J: nööbid (3+3).
Päeva "Otsides päikest" viimane aare. Päikest küll ei leidnud, kuid õhkõrn sinakas taevas oleks andnud selleks täitsa lootust, kui päike poleks siis juba loojuma hakanud. Kraade oli tervelt 9.
Olen sellest joast juba ammu unistanud, et saaks pildistama minna. Aare on ses suhtes täitsa omal kohal. Liuglesin hullult märjal sillal kohale ja vaatasin, et null asub 1435m kaugusel. Noh, jah, ilmselgelt tahab geps pisut mõtteid koguda. Seega asusin hoopis allamineku võimalusi otsima, et juga pildistada.
Jumal issand kui libe oli. Hoidsin kõikvõimalikest asjadest kinni ja jõudsin poolele teele. Edasi oleks olnud variant vette hüpata ja seda ma siiski ei tahtnud, kuigi rohkem märjemaks ja mudasemaks poleks ilmselt enam saanud minna. Läksin teist teed pidi ja siis olin päris ohutult kohal. Pildistasin vist oma kolmveerand tundi, kui lõpuks tuli pähe vaadata, kus see aare siis õieti on. Geps oli end koguda jõudnud ja näitas täitsa mõistliku arv meetreid eemale. Tõsi küll, mulle ei meeldinud eriti asukoht, kuna see eeldas märjakssaamist ja ronimist, kuid kõik oli ületatav ja ma jõudsin kenasti kohale. Karbi avamine tuletas matrjoškasid meelde. Ootasin, millal mikro järele jääb. Peidukoht samas täitsa viisakas. Logisin kiirelt ja asusin tagasiteele.
Vahepeal oli sillale ilmunud hunnik tüdrukuid, kes seal selfisid tegid, niisiis asusin pealtvaatajate rõõmsate turtsatuste saatel üles ronima. Esimene katse ebaõnnestus - tulin ühe mätta ja peotäis juurikatega alla tagasi. Teisel katsel sain peaaegu poolele maale, kui üks oks järele andis ja ma taas end madalal astmel leidsin. Üsna raevukalt läksin kolmandale katsele ja seekord saatis mind edu. Tundub aga, et nende katsete raames olin ma mingile putukale või ussile maoli peale heitnud, kuna mu kintsul on kaks suurt punast täppi, mis on mu suguseltsile andnud huvitavat mõtlemisainet - kes need tegi. Igatahes pool tundi hiljem mul jalg veel üsna valutas ja seetõttu timixi traktori juures polnud mul suurt tuju otsida ning läksin koju.
Kuid suur tänu aarde eest. Lõpuks on see juga nähtud (ja pildistatud). Jalas olnud püksid läksid otseteed pessu - joa juurest tulles nägin välja nagu jõehobu, kes on mõnuga mudas püherdanud.
Kui joa juurde jõudsime, avastasime, et aarde ja meie vahel on oja, õnneks polnud selle ületamine raske ning logi sai kähku kirja. Liisil oli natuke raskusi pärast tagasi üles saamisega. Aitäh!
Lootsime sealt silda leida, aga mida ei olnud, see oli sild. Natuke ronimist ja peitja käekirjale vastav aare leitud! Pärast sai Tanel laginal naerda, kui mina enam tagasi üles ei saanud.
Aitäh!
Selle leiu peale jäi isegi vihm järgi. Sattusime valele poole jõge, aga kuna ühtegi silda silmapiiril polnud, kasutasin juga ära. Aare on kapitaalne jah - tänud ilusat kohta näitamast!
Mõtlesin et prooviks autoga otse aarde juurde sõita, aga tundus, et selles kohas kust tee läks töötas mingi traktor, seega ei hakanud igaks juhuks katsetama (aarde juurest võis pärast veenduda, et oleks tegelikult saanud kohale küll). Igal juhul olin siiralt õnnelik, et olin just autoga seal, mitte jalgrattal – pühajõe küla koerad olid autogi suhtes väga vaenulikud, mitu täielikul vabapidamisel suurt peni väljendasid oma tundeid autoga kaasa joostes pikalt ja valjult. Teiselt pool oli lähenemine palju rahulikum, kuigi meenus, et kui ma viimati Aluoja joa parklasse auto jätsin, siis oli seal üks erakordselt sõjakas linavästrik, kes ründas kõiki seal olevaid autosid – täpsemalt küll enda kujutist autode peeglites. Aga küllap oli tal täna muid tähtsaid toimetusi, või on endaga paremini läbi saama hakanud. Edasi oli meeldiv jalutuskäik - jugade juurde, tegin pildid ühelt poolt, üle silla ja pildid teiselt poolt. Aarde arvatava asukoht jäi kohe silma, tuli vaid oodata kuidas vastaskaldale ilmunud uudistajad puude varju jäävad. Katse aare eriti diskreetselt peidikust kätte saada lõppes sellega et karp mul käest jooksu pani ja rõõmsa kolinaga allamäge jõe suunas veerema hakkas. Lõpp hea kõik hea – karp veeni ei jõudnud ja vastaskaldal ei tuntud erilist huvi mis keeglit ma seal mängin. Raskusaste võib ju mõnikord 2,5 olla, täna väiksem. Aga suurus on ikka vist rohkem kui väike – täitsa normaalne karp seal. Tänud hästivormistatud aarde eest.
no tallinna kandis ma olen juba õppinud FTF-i mitte lootma isegi samal päeval minnes, aga kuskil keset ida-virumaad paaritunnise reageerimisajaga uut aaret leides teine olla oli meile küll paras nuga ribide vahele. tore aare muidu, sai jalutada ja ilusas kohas olla ja erinevaid takistusi ületada,