Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 4.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare asub Väike-Pakri põhjaosas asuvas vanas sõjaväelinnakus, mis teenindas Nõukogude Liidu mereväepolügoni. Seal paiknenud sõjaväeosa pidi hoolitsema saarte pommitamise märklaudade paigaldamise ja lasketäpsuse hindamise eest. Saared on otsekui lahingute tallermaa: kõikjal leidub rohkesti pommiauke.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (1), ilus_vaade (1), väikesaar (1), militaarobjekt (1), mahajäetud_ehitis (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC565PJ
Logiteadete statistika:
33 (89,2%)
4
5
0
1
0
0
Kokku: 43
Tuleb ikka mitteleid kirja panna. Eluisu vist veel liiga suur. Kolmanda korruse peale viiv trepp sai kõrgustkartvale minale liiaks selle trepi alune plaat ka juba teistest külgepidi lahti ja veidi ära vajunud. Mõnele kartmatule poleks see ehk midagi. Aga pole hullu. On olnud hea süstamatk, üksi üle Kurkse sadama külje alt, 24h pikali oldud ja oksendatud, täna Suur-Pakri läbi juba jalutatud ja Väike-Pakri siis algus esimene mitteleid. Kahju, et kartmatum pole, muidu mulle sellised hooned väga meeldivad. Aitäh
Kole, sodi täis maja. Loogika ja terve mõistus ütles, et aare võiks olla I korrusel ja ohutult leitav. Olles seal piisavalt kaua ringi tuhninud ei leidnud midagi. Lugesime logisid. Selge! Aare on peidetud kusagile ülemistele korrustele. Viimasest logist kuni tänase hetkeni on antud maja külastanud metallivargad, kes on enamus osa teise korruse vahelaest ära viinud. Selleks, et teiselt korruselt kolmandale pääseda tuleb turnida mööda umbes 1 meetri laiust konsoolset riba seina ääres. Edasi kolmandale korrusele minekuks tuleb sellel meetrisel ribal mööda peaaegu sama laiast redelist, mis ülesse viib. Kindlasti ei ole see ohutu. Huvitav, kas selles väljendubgi geopeituse maastiku raskusaste? Lisaks on kolmanda korruse vahela puitosad vettinud ja metallosad kõvasti roostes. Hoolimata sellest kõigest oli meil suur soov aare leida. Kuid... olles vaadanud ja otsinud peaaegu kõikidest võimatutest ja võimalikest kohtadest oli tulemuseks "mitte leid". Lahkusime. EI pidanud mõistlikuks seda edasist otsimist mitme meetri kõrguselt läbi vajumise riski hinnaga. Lisaks tekkis arvamus, et ehk on metalli kratid ka aardele küüned taha ajanud.
Metallivargad tulevad kindlasti veel tagasi. Kindlasti tulevad, see pidi olema kellegi Aleksei seltskond, kes seal trikitab. Nad on peaaegu kõik juba ära viinud, mis saartel viia oli. Hetkel on aaret võimalik leida kui oled eelnevalt pooleliitrise viina ära joonud, sest purjus inimese ees ei ole ükski takistus ületamatu. Ilmselt pärast järgmist metallivargust tuleb aga ära juua vähemalt liiter absinti, et siis haldjana üles lennelda. Päästekopteri tellimine sellele saarele läheb aga kindlasti kalliks ja aeganõudvaks, ja selle paiga peal pole ka erilist levi. Ma tegin kiire riskianalüüsi ja mõtlen, et ootan, kuni need müürid kokku varisevad. Siis on hea kivide vahelt välja tuustida. võibolla ei pea poolt õlutki ära jooma.
Kui me saarele läksime, siis kuulsime juba paadimehelt, et tornis olid käinud metallivargad ja viinud ära piisavalt juppe, mis muudavad üles ronimise keeruliseks. Lisaks olla torn eluohtlik, kuna vahelagi püsib vaid ühel lauajupil, mis omakorda püsib veel vaid mõne naelaga. Teadjad hoiatasid, et sinna torni pole mõtet ronida. Kiirabi jõudmine võtab aega vägagi palju.
Kohale jõudes leidsime eest kirjeldustele vastava olukorra. Metallivargad olid lõiganud ära raudplaate ja korralikult lõhkunud. Üks lõigatud jupp vedeles veel redeli kõrval.
Esimesest 4-meetrisest redelist üles roninuna sain aru ka lauajupi hoiatusest. Nimelt rippus redeli ja kitsa rauast tee vahel puupruss, mis oli vaevu kinni lage hoidvas lauas. Rippuvale prussile vastu minnes logises ähvardavalt ka laes olev laud, millele toetusid suured laeplaadid.
Minu ja Lassie hinnangul pole redeli pealt võimalik rippuvat prussi ohustamata astuda metallist alale, sest kaugemalt astudes pole kuskilt kinni võtta. Kitsalt redelilt kitsale rauast alale pääsemiseks oleks pidanud tegema pika sammu, kuna metallist ala ei alga kohe redeli juures. On reaalne oht kukkuda alla mitme meetri kõrguselt või tõmmata endale kaela vahelagi.
Helistasime ka peitjale, kas aarde juurde on ka alternatiivset teed või kas otsime ikka õigest paigast. Selgus, et koht on õige ja ronima peab enam kui ühe korruse. Kõrgemate korruste olukorda me ei tea.
Me ei tea, mis olukorras oli see torn, kui aare peideti. Võimalik, et siis oli olukord parem.
Meie soovitame seda aaret erivahenditeta mitte otsida neil, kes tahavad saarelt omal jalal lahkuda. Muidugi ei saa me keelata neid, kes tahavadki riskida oma elu ja tervisega.
Mõistame, et meie ei pea leidma kõiki aardeid, aga palume omanikul mõelda, kas aarde hoidmine sellises paigas õigustab ennast.