Peitis 13.06.14 Edgars, Arita, Roberts, Arita [geocaching]
Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kui soovite soojal aastaajal hetkeks astuda muinasjuttu, siis see koht on just teie jaoks.
Poolteist kilomeetrit enne Eesti-Läti piiriületuspunkti asub pisikene Vastse-Roosa küla. Sealsete põldude ja metsade keskel elab vaid 20 inimest, aga viimastel aastatel on seda Eestimaa ääreala külastanud ca kümme tuhat huvilist aastas Eestist, Lätist, Soomest, Rootsist, Venemaalt, USAst, Kanadast, Saksamaalt, Inglismaalt, Egiptusest, Itaaliast, Kreekast, Portugalist ja isegi Indiast ning Austraaliast. Veskid asuvad külas väga kaunis kohas ning on väärt omaenda silmaga ülevaatamist.
Vaba tõlge läti keelest: Carolina [caro]
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (2), ilus_vaade (2), vaatamisväärsus (1), ronimine (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC56W89
Logiteadete statistika:
81 (93,1%)
6
9
5
3
1
0
Kokku: 105
Tõstan käed ja annan alla
kaotus käes on nagunii
Kõige kangem relv, mida näinud keegi
see on su pilk, mu kaunis leedi.
Annan alla, on meeldiv seegi.
Armund olla ei keela keegi.
Annan alla, kuid jäängi üksi
sest su pilk on liiga kitsi.
Aina käin ja annan alla
Haige hing las on trofee.
Pakun küll, kuid ei ta hooli
Pihta saan vaid uusi nooli.
Annan alla, on meeldiv seegi.
Armund olla ei keela keegi.
Annan alla, kuid jäängi üksi
sest su pilk on liiga kitsi.
**
Mõni aare on lihtsalt selline pipar, et pole teha muud, kui ükshetk lihtsalt käed üles tõsta ja loobuda. Esimene kord oli kadunud. Siis caro taastas ja vihjed trumbiks kaasas tulin siia. Kammisin kõik läbi aga ei leidnud. GC lehel tuli pärast minu külastust üks leid. Võtsin tüübiga ühendust ja sain puust ja punased juhised ja pildid aardest ja aarde asukohast. Aare oli küll rännanud valesse kohta, nii maastik 3.5-4, aga siiski alles. Täna tulin KINDLAD TRUMBID taskus siia. Arvake mis? Ei leidnud. Aahhrrgg.....fakk! Seal kuhu viimane leidja selle jättis, polnud midagi. Mitu korda otsisin sama kohta läbi, kaevasin kätega pehmet pudru, toppisin näppe igalepoole kuhu need mahtusid. Asi muutus minu jaoks koomiliseks. Seega tunk, ei pruugi su variant 1 üldse kehtida siin :D
Noh, ma ei tea. Võib-olla aare tõesti on veel kuskil seal. Aga vähemalt mul pooleteise tunniga seda küll leida ei õnnestunud. Pisukest Läti geokogemust omades sisuliselt ignoreerisin raskusastmeid ning otsimisraadiuse kasvatasin ka vähemalt 15 m peale. Loogilisi peidukohti jagus nii 1.5 kui 4.5 maastikul. Kuni 3.5 vaatasin küllalt põhjalikult üle, midagi geopeidulist ei märganud.
Kolm varianti:
PS. Sain usaldusväärsest allikast kinnituse, et variant 1 vastab tõele ja 2-3 hinnangutega tegin lätlastele seekord liiga...
Viimasest Eesti külastusest alates sai leitud-logitud kõik piiriäärsed 6 Läti aaret, nende seas väga põnevad In memoriam ja Janku „Sausās dzirnavas”. Geps näitas suht normaalset teed läbi nende aarete, tegelikkus oli päris hull, ründasin sisuliselt kümme kilomeetrit mudaseid metsaradu ja -sihte mootorrattaga. Mingi hetk jõudsin ühe talu hoovi lambaväravate taha aga kuna kedagi peale lammaste ringi ei liikunud, siis aitasin ise end läbi kahe värava hoovist läbi. Sain tsivilisatsiooni tagasi ja edasine oli juba käigult tehtav.
Käisin siin viimati mitteleidmas 28.01.2018. Tuli välja, et aare oli kaduma läinud. Olin päris rõõmus, kui caro aarde taastas ja leiud järjest siia kogunesid. Ei olnud kaheti mõtlemist ka, kas teen haagi Lätist Eestisse ja login selle nüüd ära. Sammusin hoogsalt nulli, teadsin ju, kus aare peaks olema. Kiire pilk veskite poole, mugusid silmapiiril pole, sirutus peidikusse ja... ei miskit! Eeeeee.... Äkki on mu kindel teadmine aarde asukohast lihtsalt vale? Otsisin siis jälle kõikjalt, nii nagu ka poolteist aastat tagasi. Ei midagi. Kõne viimasele leidjale. Sain kinnituse, kus peaks olema. Kontrollisin veel kord üle. Ei ole noh. Jälle!
Edasi tuli veel viimane LV# aare täna ning siis otse mööda maanteed number 2 Trissalinasesse pittu. Vinge koht on sinna tehtud ikka. Järv, järvel saared, saartel majakesed, saunad. Õhtusöögi ajaks täpselt jõudsin kohale, jäin nii 9 tundi ainult hiljaks :D Aga noh, ei planeerinudki jõuda õigel ajal. Õhtusöögiks pakuti muu hulgas ka kuulsat Läti võikala, mida millegipärast Eestist ei leia. See on ikka hirmus hea valge kala, sulab suus. Läti bänd tegi muusikat, kusjuures laulis ära ka mitu Taukari lugu täitsa Eesti keeles, küll tugeva Läti aktsendiga.
Kui saun sai eestlaste poolt ära kuritarvitatud, oli aeg magama kobida, homme on samuti pikk geopäev ees. Ei tahtnud ma ühisruumis teistega koos norsata, seega tõmbasin pisut eemale põõsa alla oma telgi püsti ja lasin õndsat und värskes õhus hommikuni.