Vitipalu

Peitis 27.06.14 Martin [matu07]

Tüüp: Tavaline aare
Maakond / linn: Tartumaa
Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5
Suurus: väike
Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse!

Kirjeldus:

Viti järve matkarada algab väikeselt parkimisplatsilt, mis on ühtlasi ka metsanduse õpperaja algus- ja lõpp-punkt. Tegu on kaitseala kõige rahutuma reljeefiga alaga – Vitipalu mõhnastikuga, mis hakkas kujunema viimase jää-aja lõpul (ligi 12 600 aastat tagasi).

Künkanõlvu pidi üles ja alla liikudes leiad end väikse maalilise Viti järve äärest, mida suvekuudel ehivad Elva–Vitipalu kaitseala sümbolid – vesiroosid ehk rahvakeeli ka näkineidude lilled.

Viti järve juurest põhja suundudes ja mäkke tõustes ristub rada Tartu maratoni rajaga. Suvekuudel kasutavad seda matkajad, talvel suusatajad. Mäe otsast avaneb vaade Viti järvele.

Kaheksandal oktoobril 2003. a. avati Elva-Vitipalu maastikukaitsealal ~24 meetrine vaatetorn, kuhu ongi aare peidetud.

Aaret tagasi pannes palun jälgige, et see jääks korralikult püsima!

Peitmise ajal nägin ka järve ääres elavat mäkra, ärge teda siis väga ära ehmatage :)

Mõnusat leidu!

Vihje: pole

Lingid: http://www.eestiloodus.ee/artikkel146_135.html

Lisapunktid	Tüüp	Koordinaadid
Alusta siit	Raja algus	58° 9.5116' 26° 24.9067'

Aarde sildid: soovitan (13), ilus_vaade (7), piknikukoht (3), matkarada (2), lumega_leitav (2), lahe_teostus (1), lühem_matk (1), lõkkeplats (1)(täpsemalt)

Geocaching.com kood: GC57R8A

Logiteadete statistika: 130 (97,7%) 3 14 4 2 0 0 Kokku: 153

9 aprill 2020 ei leidnud Helle-Mari [harleyquinn

]

Võtsin isegi hooldutarbed kaasa ja tegime ilusa matkaraja läbi. Aaret ei leidnud, aga tõele au andes minu julgus jäi umbes kolmveerandi torni peal väheks ja häid ideid ei tulnud ka. Tulen teinekord siia hea meelega tagasi, väga kena rajake.

Väärt külastust ka ilma aardeleiuta

18 veebruar 2019 ei leidnud Janeck [kjaneck]

Tundub, et on kadunud ja peidukas lõhutud.

21 aprill 2017 ei leidnud Inga [kingu]

Tahtsin kindlasti enne päikeseloojangut Elva taevaskotta jõuda. Niisiis parkisin auto ja panin rada mööda jooksu. Paarisaja meetri pärast vaatasin gepsu. Ot, mismõttes numbrid on ainult suurenenud. Ahsoo, ma läksin valele poole. Nojah, läheb siis vaatetorni.
Jõudsin uhkes üksinduses tornini ja asusin just kõrgemale ronima, kui tuli auto ja punt noormehi vajus sealt välja ning pani hirmsa madinaga torni. Jäin siis allapoole, vaatasin ringi, uurisin potentsiaalseid peidukaid, kuigi olin üsna kindel, et aare on kõrgemal. Ja siis tuli järgmine punt inimesi, kes ronisid torni ja hakkasid seal piknikku pidama. Olgu siis, ma saan aru, kui ma olen üleliigne. Seega kunagi teine kord tagasi.