Vitipalu

Viti järve matkarada algab väikeselt parkimisplatsilt, mis on ühtlasi ka metsanduse õpperaja algus- ja lõpp-punkt. Tegu on kaitseala kõige rahutuma reljeefiga alaga – Vitipalu mõhnastikuga, mis hakkas kujunema viimase jää-aja lõpul (ligi 12 600 aastat tagasi).

Künkanõlvu pidi üles ja alla liikudes leiad end väikse maalilise Viti järve äärest, mida suvekuudel ehivad Elva–Vitipalu kaitseala sümbolid – vesiroosid ehk rahvakeeli ka näkineidude lilled.

Viti järve juurest põhja suundudes ja mäkke tõustes ristub rada Tartu maratoni rajaga. Suvekuudel kasutavad seda matkajad, talvel suusatajad. Mäe otsast avaneb vaade Viti järvele.

Kaheksandal oktoobril 2003. a. avati Elva-Vitipalu maastikukaitsealal ~24 meetrine vaatetorn, kuhu ongi aare peidetud.

Aaret tagasi pannes palun jälgige, et see jääks korralikult püsima!

Peitmise ajal nägin ka järve ääres elavat mäkra, ärge teda siis väga ära ehmatage :)

Mõnusat leidu!