Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Manilaiu sadam on eluliselt tähtis umbes poolesajale selle saare elanikule. Paraku sai 2005. aastal see jaanuaritormis kõvasti kannatada. Manilaiu praamikaid hakkas AS Inseneriehitus uuendama 2008. aasta juulis ja augustiga oli töö ühel pool. Selleks kulus 8,1 miljonit Eesti krooni.
Nüüd sõltub suurest maast vaid 800 meetri kaugusele poolesaja elanikuga saarele jõudmine varasemast märksa vähem vee tasemest ja tuule suunast.
Reguleeritav aparell lubab manijalastelgi kergemini hakkama saada, sest nagu seletas postiljon ja põline manijalane Paul Leas, ei pea nüüd enam suurt kaupa praamilt kaldale tõstma, vaid nendega saab autoga laevalt otse taluõue sõita. Sadama avasid 19. septembril 2008 lauluansambel Kihnumua ja saarerahvas kinkis avamisele tulnud kõrgetele külalistele suured kõrvitsad.
Manilaiu kai pikkus on 18 meetrit ja sügavus 2,4 meetrit.
Saare külastajatel palutakse mootorsõiduk jätta mandri poolele! Autosi üle vedavad praamid sõidavad ainult kord nädalas reedel ühe reisi saarele ja tagasi. Muul ajal teenindab väiksem paat Manija Mann, millega pääsevad üle reisijad ja jalgrattad. Mootorsõiduki saab jätta mandri poolele Munalaiu sadama parklasse.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.reporter.ee/2008/09/19/kihnu-rahvast-roomustas-uuenenud-manilaiu-sadam/
http://www.postimees.ee/34892/sadama-avamine-manija-moodi
http://www.tostamaa.ee/client/default.asp?wa_id=178
Aarde sildid:
väikesaar (1), soovitan (1), muguoht (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC591YN
Logiteadete statistika:
83 (93,3%)
6
1
1
0
0
0
Kokku: 91
Vabariigi aastapäev. Imelise talve lõpu algus. EMHI jääkaardi alusel - jättes kõrvale nilbused - katab Pärnu lahte "väga tihe" jää. Mida võib hing ihaldada? Ma vastan: "uusi väljakutseid." Sest vaim ei arene, kui mugavustsoon ei kahane. Ma võib jäädagi ennast õigustama, aga lihtne fakt on see, et paar päeva enne 24. veebruari jäi mulle Eesti jääoludega kartograafiaga tutvust tehes silma see sama tihe jää mandri ja Vaindloo vahel. Kuna vahemaa kõndimine 24h jooksul ei tundunud kõige mõistlikum, võtsin ühendust ATV omanikust sõbraga ning enne, kui päev jõudis õhtusse, oli meil 4 liikmeline punt koos. Lunastavaks faktoriks osutus saare külastamisega kaasa käiv nõue visiit eelnevalt registreerida. Kirjutasin-helistasin, kuhu õnnestus, kuni minuga võttis ühendust sümpaatne noorhärra. Tundub, et tema karjääri jooksul ning professionaalsel hinnangul olime me esimesed, kes tõsimeeli kaalusid läbida maismaa teed Vaindloole, ning ühtlasi totaalsed ohmoonid. Meil paluti tungivalt kaaluda, kas Eesti maksumaksja raha tuleks praegustes tingimustes tingimata 4 mongooli päästekopterdamise peale kulutada. Ohmoon ma võin olla, aga vähemalt veel mitte suitsiidne ohmoon. Seetõttu tegime kiired ümberarvutused ja kolisime plaaniga edelasse. Alustasime Manilaiu sadamast, kus kohaliku töötaja kulmukortsutuse all jääle veeresime. Algus võttis aega harjumiseks, kuid peagi saime enda meelest jääga sina peale ja süda läks kergemaks. Seikluse esimene mustem noot tabas meid kohe esimese aarde juures, mida pimeduse ja logide vähetundmise tõttu ei õnnestunud leida. Oleksime võinud rahumeeli otsa ringi tõmmata ja sauna sõita. Meie seiklus paraku jätkus...
Aare jäi võtmata kuna unustasime ennast muuseumi tädiga lobisema :D