Kihnu vana rahvamaja

Siin näete kohta, kus asus Kihnu esimene rahvamaja kuni 1999. aastani.

Ajaloost:

Sõjajärgne aeg oli kehv ja vaene, aga ometi otsustas 1947. aastal Kihnu küla TSN Täitevkomitee esimees Lääne Mihkel Leas asuda rajama esimest valla rahvamaja. Just selleks tarbeks ehitatud maja polnud Kihnus kunagi olnud. Peod ja tantsu ja lauluga peeti varem külas - kas majades või õues vabas õhus. Kahel kevadel veeti hobusega üle merejää palke, mida enne maismaal Pootsi metsas tegemas käidi. Ikka terve valla hobused teele, tagasi tulles igaühel palk taga - kuni 31 reisi talve jooksul hobuse kohta.

1948.-49. aastal sai hakata palke tahuma ja maja üles raiuma. Brigadir Mäese Mihkli juhtimisel töötasid Soometsa Aleks Mätas, Nõgese Jaan Vesik ja teised. Naised ja tüdrukud vedasid kruusa ja kive. Enamasti töötati tasuta, töökohustus käis külakorda. Tööst võtsid osa mehed ja naised, poisikesed ja tüdrukud. Kohapeal lõigati sindlid kolmekordse katuse jaoks, katus immutati hülgerasvaga. Ühise tööga jõuti nii kaugele, et 1950. aasta sügisel võttis riiklik komisjon maja vastu, sarikad olid peal.

Esimene rahvamaja juhataja oli Lõpe Maria Sutt, kes juba poolteist aastat oli töötanud ajutises rahvamajas endises piirivalvekordinis Kardunis. Maja sisetööd ja viimistlemine kestsid veel oma kümme aastat. Soometsa Ella Mätas, Palu Selma Vesik ja teised Linaküla tüdrukud lõid krohvimatte seina ja rullisid lehemustri kaunistuseks, täitsid teise korruse seinu saepuruga, kalurid lõid lõid ja värvisid lagesid. Kasutati ka palgatööd, aga mälestustes on esikohal ühistöö, talgutöö rõõm ja raskus.

1957 aastani tantsiti rahvamajas petrooleumi valgel, siis jõudus saarele elektrivool. Tehti näitemängu, olid pasunakoor ja tantsurühmad. Pidu rahvamajas oli suur sündmus, kuhu tuli kokku noor ja vana. Kolm-neli korda nädalas näidati kino, pärast tantsiti. Kihnu-Ruhnu mängudeks (1965) said valmis spordiplats ja vabaõhulava rahvamaja kõrvale, isetegevuses lõid laineid naisansambel, püramiidid ja NSVL rahvaste tantsud. Folkloor oli tagasihoidlikult esindatud vanade naiste tantsurühmas Kaerametsa Sinaida Saare käe all. Rahvamaja juhataja Niidu Katrin Kumpan võttis 1999. aasta suvel folklooriansambel Kihnumua juhina vastu Euroopa rahvakunstipreemia ja korraldas peo nende auks, kes 50 aasta jooksul rahvamaja lavalaudadel olid esinenud.

Aastatega oli rahvamajja hoiule kogunenud hinnaline, ainukordsete käsitööde ja rahvariiete kollektsioon, kronoloogiline fotode kogu ja mälestusesemed. Rahvamajas tegutses ka raamatukogu.

Kõik see sai mõne hetkega tuhaks. Ööl vastu 30. septembrit 1999. aastal põles Kihnu rahvamaja maani maha. Kihnlaste õnnetus jahmatas kogu Eestit. Kahju oli nii suur, et sellest polnud võimalik üle olla aineliselt ega hingeliselt. Politsei korraldas uurimise, mille käigus ei avastanud midagi, mis annaks aluse juhtum lahendatuks lugeda. Mihklipäeval 1950 sai valmis, mihklipäeval 1999 sai tuhaks. 50 aastat oli saatuse poolt antud täisverelist elu.

Kui aastal 2010 Kihnu esimese rahvamaja ehitamisest möödus 60 aastat, siis seda tähtpäeva meenutades avati hoone asukohas mälestuskivil tekstiga graniittahvel ja skulptor Tiiu Kirsipuu valmistatud pronksist maja kujutis.Üritusest võttis osa poolsada kihnlast.

Aastaid tagasi toodi ettevõtja Valdo Umbi maalt rahvamaja asukohta mürakas maakivi, uus rahvamaja avati Linakülas 2001. aastal.

“Skulptuuri ja plaadi avamine oli kihnlastele soe, emotsionaalne üritus,” rääkis Kihnu kultuurimaja juhataja Veera Leas. “Kihnlased teavad, mis selles kohas oli, aga võõrad käisid alailma küsimas, mis kivi see seal tee ääres on. Nüüd on seal graniittahvel, millel kirjas rahvamaja ehitamise ja põlemise aeg ning ehitajate nimed.”

Aarde kätte saamiseks pole vaja midagi lammutada! Püüdke tegutseda mööduvates inimestes kahtlust äratamata. Suvisel ajal on sealkandis liikumist palju.