Ruhnu kirikud

Ruhnu saarel on omapäraselt kõrvuti uus ja vana kirik. Vanema puukiriku ehitamist alustati aastal 1643 ja on sellega teadaolevalt vanim säilinud puitehitis Eesti territooriumil.

Legend räägib, et vana Ruhnu kirik olnud liiga väike ja vaja oli suuremat. Vana traditsiooni järgi aga juhatavat hobu teed koha juurde, kuhu tohib rajada uue kiriku. Kohalikud talitanudki sedasi - seistes vana kiriku ees lasknud nad hobu vabaks, esimene koht, kus loom peatus, sinna pidavat rajatama uus kirik. Kõigile üllatuseks peatus aga hobu vaid paar meetrit vanast kirikust eemal.

Ruhnlaste kava ehitada uus kirik vahetult vana puukiriku külje alla põhjustas vanavarakaitsjate tugevat vastuseisu. Kardeti muinsusväärtusega hoone kokkuvarisemist. Ruhnlased aga võõrast nõu kuulda ei võtnud. Nii valmiski uus kirik aastaks 1912, mil 20. juulil see sisse pühitseti. Kiriku kalmistul kohtab ruhnurootslaste omapäraseid katusriste. Osa neist on aja jooksul päris ära lagunenud.

Aarde peitmise ajal 2014 suvel oli Ruhnu Püha Magdaleena koguduse õpetajaks Harri-Johannes Rein (21.07.1926-03.01.2017), kes oli Eestis vanim ametis olnud EELK vaimulik ja töötanud saarel 1997-2016 90-nda eluaastani. Harri oli see mees, kes lahkesti näitas külastajaile kirikuid ka seest ja rääkis põnevaid lugusid ajaloost. Ta on maetud kohta, mille ta ise enda jaoks valmis oli vaadanud. See on minidendraariumis uue kiriku käärkambri ukse juures.

Aare on peidetud kivimüüri kaugeimasse nurka ja on geopeituri jaoks kergesti leitav. Tähelepanu! Kivimüüri kuuluvaid kive teisaldada pole vaja! Aaret kattev ese on hästi tuvastatav.